1-15-3365/7 - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

1-15-3365 märkida maksekorraldusele viitenumber 99915700032416. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-15-3365, menetluskulu, G.I/: - sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud 529 (viissada kakskümmend üheksa eurot) eurot 44 senti. Ajatada välja mõistetud kriminaalmenetluse kulu tasumise tähtaeg 6 kuu peale - määrata menetluskulud kogusummas 1114,44 eurot tasumisele osade kaupa 6 (kuue) kuu jooksul alljärgnevalt - esimene tasuda 20.maiks 2015, järgnevad 5osamakset järgnevate kuude 20. kuupäevaks. Osamakse suurus 185,74 eurot. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav võib esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus G.I süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, olles eelnevalt kohtueelse menetlusega kindlaks tegemata kuupäeval võtnud ebaseaduslikult oma ema C K (C K) Swedbank AS Hanzaneti paroolid, sisenes 07.04.2010 Lääne maakonnas Taebla vallas (käesoleval ajal Lääne – Nigula vallas) Nigula külas maja ** tema kasutuses oleva arvuti kaudu Swedbank AS internetipanga lehel omaniku nõusolekuta tema andmete ebaseadusliku sisestamise teel C K nimel Tele2 Eesti AS kodulehele, kus sõlmis C K nimel abonentnumbriga 55604709 liitumislepingu Hinnaliider 2 paketiga, mille eest jättis kasutatud teenuse eest tasumata, tekitades Tele2 Eesti AS-le võlgnevuse 196,18 euro väärtuses, samuti sõlmis C K nimel samal ajal samas internetiportaalis 18-kuulise järelmaksulepingu mobiiltelefoni Nokia 5230, IMEI koodiga * väärtusega 2880 krooni, so 184,07 eurot ostmiseks, mille alusel omandas mobiiltelefoni, kuid jättis selle eest tasumata, mistõttu esitas Julianus Inkasso OÜ võlanõude C K vastu 1049.30 suuruses summas. Kuriteoga tekitas G.I Tele2 Eesti AS-le varalist kahju kogusummas 380,25 eurot. Sellise tegevusega pani G.I toime arvutikelmuse s.o KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.01.2015.a KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo). Peale selle süüdistatakse G.I selles, et tema isikuna, kellelt on Pärnu Maakohtu 03.märtsi 2011.a kohtuotsusega välja mõistetud M P (M P) kasuks igakuine elatusraha summas 139.01 eurot tütre M K (sünd 06.07.*.a) ülalpidamiseks alates 27.jaanuar 2011.a kuni lapse täisealiseks saamiseni 06.07.2025.a, hoidub pikema ajavahemiku vältel alates 02.novembrist 2013.a kuni käesoleva ajani teadvalt kõrvale oma noorema kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest sellega, et töötades 2011-2014.a sügiseni *-s, alates 2014.a sügisest *-s ja alates märtsis 2015 *, seega omades alaliselt piisavat sissetulekut, kohustatud isikuna ei ole tasunud lapsele tähtaegselt elatist ilma mõjuva põhjuseta, millise tegevusega rikub teadvalt oma lapse ülalpidamise kohustust. Sellise tegevusega pani G.I toime lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise s.o KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks /tl 11, 112/.

1-15-3365 Prokuröri poolt kohtus G.I-le nõutud karistus: KarS § 213 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus 5 kuud vangistust kaetuks raskema, s.o Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 15.03.2011 kohtuotsusega mõistetud karistusega 9 kuud vangistust ja liitkaristuseks kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest mõista 9 kuud vangistust, milline karistus lugeda kantuks. KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel vabastada G.I mõistetud vangistusest tingimisi 2 aastase katseajaga. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab G.I süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Tõkend – G.I suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 49-50/, mis tuleb tühistada. Asitõendid puuduvad. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha - vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb G.I-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 585 eurot (1,5 * 390). Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale Kristjan Nõges G.I kaitsmise eest makstud tasu ja kulud 300,72 eurot /tl 140/ ja 228,72 eurot /tl 148/, kokku 529,44 eurot. G.I taotles kohtuistungil, et kohus vähendaks kaitsjatasu, kuna kaitsja tuli Tartust ja sellega kaasnesid sõidukulud. Samuti palus G.I, et kohus võimaldaks menetluskulud tasuda 6 kuu jooksul, on võimeline tasuma menetluskulude katteks 200 eurot kuus ja siis selle kõrvalt suudab ka kahte ülalpeetavat ülal pidada. Prokurör leidis, et kohus võiks vähendada kaitsjatasu sõidukulude osas, G.I ei ole süüdi ,et kaitsja tuli Tartust ja tal on ka ülalpeetavaid. Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis tingiks G.I-lt välja mõistetavate menetluskulude suuruse vähendamist. G.I on korduvalt kriminaalkorras karistatud, teab, et süüdimõistmisega kaasneb ka menetluskulude väljamõistmine. Kohus leiab, et G.I ütlustest tuleneb, et menetluskulude tasumine ei käi talle ilmselt üle jõu ja seega ka osade menetluskulude riigi kanda jätmiseks alus puudub. Kohus rahuldab G.I taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks KrMS § 180 lg 3 alusel, kuna G.I on ka kaks ülalpeetavat. Kohus ajatab menetluskulude tasumise 6 kuu peale, sest G.I avaldas, et selliselt on tal võimalus ka ülalpeetavaid üleval pidada.