Kohtulahend

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

prokurörile,

XXXVangla

Ida-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XXXVangla esitas 30.03.2015.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava K.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 10.01.2014.a kohtuotsusega tunnistati K.O süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9; § 202 lg 1 ja § 320 lg 1 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 alusel 1aastase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 01.12.2014.a ja lõpp on 01.12.2015.a. K.O kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud viiendat korda. Vangistuse ajal on kohaldatud 1 distsiplinaarkaristus. XXXVangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. K.O kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on vabanemisel võimalik asuda elama aadressil XXX, elukoht on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. K.O-le on määratud töövõimetuspension.

K.O taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta K.O tingimisi ennetähtaegset vabanemist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. K.O on isik, keda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kes on suure osa oma elust veetnud vanglas raskete kuritegude eest, kandes pikaajalisi vangistusi, kuid vajalikku järeldust oma käitumisest seniajani ta teinud ei ole. Eelviimase karistuse kandmiselt vabanes ta tingimisi enne tähtaega 27.06.2011, katseajaga 1 aasta, kuid paraku jätkas ta koheselt pärast katseaja lõppu ja seega ka karistuse ärakandmist uute kuritegude toimepanemist ning käesolevat karistust kannab kokku 5 kuriteoepisoodi eest. Ta omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust ning antud asjaolu annab tunnistust sellest, et ka vangistuses viibides vastandab ta ennast kehtivatele nõudmistele ning ei suuda käituda vastavalt nõuetele. K.O ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ei nõustu prokuröri arvamusega, kriminaalasjas oli 3 episoodi, mitte 5. Isik oskab elada seaduskuulekalt, vajab ravi, kuna tal on parandamatu haigus. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et K.O võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K.O isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, arvestab kohus, et esitatud materjalide kohaselt on K.O varasemalt viibinud kriminaalhoolduse all ning täitnud kõiki kohustusi. Järelikult on kinnipeetav võimeline alluma reeglitele ja ühiskonnas kehtivatele normidele ning kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on oma kuritegelikest hoiakutest loobunud ning suudab elada seaduskuulekat. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval eesmärgid tulevikuks olemas, kuid liigne enesekindlus ning kriminaalne mõtteviis võivad eesmärkide täitmisel raskendavaks muutuda. Järelikult on kinnipeetaval vaja õigete eesmärkide täitmiseks tuge ning kohtu hinnangul saab kinnipeetav vastavat tuge just läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul on oluline, et kinnipeetava üle oleks järelevalve ka vabaduses ning K.O tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega võimaldab kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas K.O-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Pärast vabanemist on K.O olemas ka kindel elukoht ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka K.O , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohtu hinnangul on ka positiivne, et vastavalt esitatud materjalidele puuduvad kinnipeetaval tasumata nõuded. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.