Süüdistatava Rain Linnasmägi kaitsja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta Rain Linnasmägi kaitsja Dmitri Teplõhhi määruskaebus Tartu Maakohtu 23. märtsi 2015. a määruse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10.novembril 2014 saabus Tartu Maakohtusse üldmenetluses kriminaalasi A.T. i süüdistuses KarS § 22 lg 3 – § 3892 lg 2 järgi, Rain Linnasmägi süüdistuses KarS § 3892 lg 2 järgi ja OÜ XXX süüdistuses KarS § 3892 lg 3 järgi.
2.R. Linnasmägi kaitsja Marko Kairjak avaldas kaitseaktis, et süüdistusaktist ei nähtu kuriteo toimepanemise kohta ja tema arvates ei allu kriminaalasi Tartu Maakohtule. Eelistungil taotles R. Linnasmägi ja A.T. i asenduskaitsja Dmitri Teplõhh kriminaalasja saatmist alluvusjärgsele kohtule, kuna see ei allu Tartu Maakohtule. D. Teplõhhi sõnul on süüdistatavad tegutsenud Tallinnas, mida kinnitab see, et läbiotsimised on teostatud Tallinnas. Süüdistuse kohaselt on teod toime pandud raamatupidajate vahendusel, kes asusid Pärnus. Ainuüksi asjaolu, et kinnistud on asunud Viljandi- või Võrumaal, ei määra kohtualluvust.
3.Tartu Maakohtu 23. märtsi 2015. a määrusega anti A.T. , R. Linnasmägi ja OÜ XXX üldmenetluses kohtu alla. 3.1 Üldkohtualluvuse regulatsioon tuleneb KrMS § 24 lg-st 1, mille kohaselt allub kriminaalasja arutamine maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Kuriteo toimepanemise koht kohtualluvuse määramise seisukohalt on menetlusõiguslikult autonoomne mõiste ning selleks tuleb lugeda koht, kus süüdistatav tegutses või tegevusetuse korral oli õiguslikult kohustatud tegutsema, ehk koht, kus realiseerus koosseisupärane tegu.
3.2 Maakohus nõustus kaitsjaga selles, et süüdistusaktist ei nähtu üheselt kuritegude toimepanemise kohta. Süüdistusakti kohaselt on süüdistatav OÜ XXX perioodil 21. september 2009 kuni 2. veebruar 2010 olnud registreeritud Tallinnasse ning ajavahemikul 1. veebruar 2010 kuni 5. veebruar 2013 Viljandimaale. OÜ MMM , mille maksudeklaratsioonides esitas R. Linnasmägi süüdistuse kohaselt samuti valeandmeid, juriidiline aadress on perioodil 4. august 2009 kuni 13. mai 2011 olnud Võrumaal ning sealt edasi Tallinnas. Samas nähtub süüdistusaktist, et OÜ XXX ja OÜ MMM raamatupidamisprogrammi väljatrükid on saadud Pärnus toimunud läbiotsimisel. R. Linnasmägi ja A.T. i elukohad on Tallinnas. 3.3 Kuna ei olnud võimalik kindlaks määrata seda, kus täpselt realiseerus koosseisupärane tegu, s.o maksudeklaratsioonides valeandmete esitamine enammakstud käibemaksu osas tagastusnõude tekitamise ja suurendamise eesmärgil, kui selle tulemusena jäi laekumata, tagastati ja tasaarvestati alusetult suurele kahjule vastav summa, kohaldas maakohus KrMS § 24 lg-t 3. Selle kohaselt, kui kuriteo toimepanemise kohta ei ole võimalik kindlaks määrata, arutatakse kriminaalasja kohtus, kelle tööpiirkonnas on kohtueelne menetlus lõpule viidud. Kohtueelse menetluse lõpuleviimise all tuleb kohtualluvuse aspektist mõista prokuratuuri toiminguid süüdistusakti koostamisel ja kohtusse saatmisel. See tähendab, et kuriteo toimepanemise koha tuvastamatuse korral menetleb kriminaalasja see maakohus, kelle tööpiirkonnas asub asja kohtusse saatnud prokuratuur. Käesolev kriminaalasi on kohtusse saadetud Lõuna Ringkonnaprokuratuuri poolt, millest tulenevalt ja lähtudes KrMS § 24 lg-st 3, on asja arutavaks kohtuks Tartu Maakohus. 3.4 Kuna kriminaalasja arutamine allub vastavalt KrMS § 24 lg-le 3 Tartu Maakohtule, andis maakohus A.T. i, R. Linnasmägi ja OÜ XXX üldmenetluses kohtu alla ja määras kriminaalasja arutamiseks kohtuistungi.
4.R. Linnasmägi kaitsja esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist alluvusjärgsele kohtule, s.o Harju Maakohtule. 4.1 Vastavalt KrMS § 28 lg-le 1 kontrollib kohus kriminaalasja kohtualluvust kohtulikku arutamist ette valmistades ja kohtualluvuse vaidlustamise korral koostab kriminaalasja alluvusjärgsele kohtule saatmise määruse. Teine lause näeb selgelt ette, et kohtualluvuse vaidlustamise korral peab kohus lahendama selle eraldi määrusega. Seda seisukohta toetab kriminaalmenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes kajastatud selgitus, mille kohaselt „üldjuhul peab kohtunik lahendama kohtualluvuse küsimused kohtuliku eelmenetluse raames eelistungit korraldamata“. Kui kohtualluvuse küsimus on lahendatud eelistungit korraldamata, siis KrMS § 385 lg 1 ei välista määruskaebuse esitamise võimalust olukorras, kus kohtunik ei ole kohtualluvust muutnud (ehk ei ole saatnud asja alluvusjärgsele kohtule). Puudub aga mõistlik põhjendus, miks võimaldas seadusandja ühel juhul (s.o vaidlus lahendatud eelistungit korraldamata) esitada määruskaebust ja teisel juhul, kus kohtunik lahendab vaidluse eelistungil, selline õigus justkui puudub. Mõlemad olukorrad on süüdistatava jaoks sarnased ja määruskaebuse esitamise võimalus nimetatud küsimuses peab olema tagatud. 4.2 KrMS §-s 385 loetletud kohtumääruste puhul on määruskaebeõigus välistatud lähtudes eeldusest, et erinevat liiki kohtulahenditega ei riivata isiku põhiõigusi võrdsel määral ja need ei ole kohtuasja lõplikuks lahendamiseks samatähenduslikud. Säte võtab kokku määrused, mille eraldi edasikaevatavust ei saa sellest tulenevalt pidada otstarbekas. Kohtualluvuse küsimus (ehk olukord, kus süüdistatav väidab, et kohtualluvus on vale, kuid kohus asub siiski asja menetlema) ei kuulu selliste küsimuste hulka, mille vaidlustamist ei ole otstarbekas võimaldada määruskaebe korras. Tegemist on otse PS § 24 lg-s 1 sätestatud igaühe põhiõigusega, mille rikkumise tagajärjeks on uus asja arutamine ja seda sõltumatu asjas olevatest tõenditest. Kohtualluvuse küsimuste vaidlustamine määruskaebekorras on võimalik igas muus menetluses. Eelnimetatud seisukohad kogumis ja koosmõjus KrMS §-ga 385, mis ei sisalda kohtualluvuse muutmata jätmist, võimaldab selgelt väita, et olukorras, kus kohus kohtualluvuse küsimuse lahendamisel leiab, et temal on pädevus asja menetleda, peab isikul olema võimalik nimetatud kohtu seisukohta
määruskaebekorras vaidlustada. KrMS § 385 sellisel juhul määruskaebuse esitamise õigust ka ei välista. 4.3 Kaitsja ei nõustu maakohtu poolt KrMS § 24 lg 3 kohaldamisega. Olukorras, kus süüdistusaktist ei nähtu üheselt kuritegude toimepanemise koht, ei saa koheselt asuda seisukohale, et kuriteo toimepanemise koht on tuvastamata. Vastasel juhul muutuvad sisutühjaks PS § 24 lg 1 ja KrMS § 24 lg 1. Kui võrdsustada KrMS § 24 lg 1 ja 3 ja/või langetada kergekäeliselt otsus kuriteo toimepanemise koha tuvastamatuse kohta, siis võimaldab see eirata PS § 24 ja viia kriminaalasi teise kohtu alluvusse prokuratuuri otsuse alusel. Olukorras, kus süüdistusaktis ei ole kuriteo toimepanemise koht määratud, tuleb kohtul endal see kindlaks teha ja seda eelkõige poolte väidete alusel ja lähtudes muudest dokumentidest (sh süüdistusaktist). Teisisõnu võib KrMS § 24 lg-t 3 kohaldada üksnes olukorras, kus tõesti ei ole võimalik ka mõistlike pingutuste korral kindlaks teha, kus oli kuritegu toime pandud. Maksualases kuriteos on see kaitsja arvates võimatu. 4.4 R. Linnasmägi ja A.T. on süüdistatavad, kes elasid ja tegutsesid Tallinnas. Sellele väitele ei ole prokuratuur vastu vaielnud ja võistlevas menetluses peaks sellest piisama, et jaatada Harju Maakohtu kohtualluvust. Süüdistatavate asukohta tõendavad ka tõendite loetelus märgitud läbiotsimise kohad. Üldteada on, et deklaratsioone esitab raamatupidaja. OÜ XXX raamatupidajad asusid küll Pärnus, kuid vastavalt süüdistusele edastas neile andmed süüdistatav, kes tegutses Tallinnas. Järelikult ei oma tähtsust, et OÜ XXX raamatupidajad asusid Pärnus. Vahendliku täideviimise puhul omab kohtualluvuse määramisel tähtsust just süüdistatava, mitte aga „vahendi“ tegutsemiskoht. Kohtualluvuse kohaks on eelkõige koht, kus süüdistatav tegutses. Järelikult ei vasta kohtu seisukoht teo toimepanemise koha kohta asjas olevatele materjalidele. Maakohus kohaldas alusetult KrMS § 24 lg-t 3 ja asus põhjendamatult seisukohale, et kriminaalasja arutamine allub Tartu Maakohtule. 4.5 Muuhulgas lahendas kohus kohtule esitatud taotlused vales järjekorras. Kohtualluvuse küsimus on alati esmane küsimus ja muud taotlused võib kohus lahendada üksnes juhul, kui need on edasilükkamatud (KrMS § 28 lg 2). Seega oleks kohus pidanud esmalt lahendama kohtualluvuse küsimuse ja alles siis muud kohtule esitatud taotlused. Praegusel juhul võttis kohus esmalt seisukoha süüdistusakti nõuetelevastavuse kohta ja alles seejärel lahendas kohtualluvuse küsimuse. Olukorras, kus kohtunik lahendas esmalt muud taotlused, oli süüdistataval võimatu oodata kohtunikult kohtualluvuse lahendamist võistleva menetluse põhimõtetest lähtudes. Pärast taotluste lahendamist ei saanud kohus enam oma pädevust kahtluse alla seada. Viimane kinnitab veel kord järeldust, et otsus kohtualluvuse muutmata jätmise kohta oli tehtud ennatlikult ja KrMS § 24 lg 3 kohaldamiseks puudusid vastavad alused.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
6.Kriminaalkolleegium on seisukohal, et Tartu Maakohtu 23. märtsi 2015. a määrus ei ole osas, milles kohus luges kriminaalasja alluvaks Tartu Maakohtule ja jättis rahuldamata kaitsjate taotluse edastada kriminaalasi lahendamiseks Harju Maakohtule, määruskaebekorras vaidlustatav. Riigikohus on selgitanud, et KrMS § 257 lg 1 kohaselt peab kohus süüdistusakti saamisel kontrollima kriminaalasja kohtualluvust. Maakohtuniku selline kohustus tuleneb KrMS § 28 lg-st 1, ringkonnakohtu kohtunikul aga KrMS § 325 lg 1 p-st 1. Enamikul juhtudel tuleb kohtualluvuse määramisel lähtuda KrMS § 24 lg-s 1 sätestatust, et kriminaalasja arutamine allub maakohtule, kelle tööpiirkorras on kuritegu toime pandud. Kui kuriteo toimepanemise kohta pole võimalik üheselt tuvastada (nt jätkuv kuritegu) või kui sama kriminaalasja raames alluks erinevad kuriteod erinevatele kohtutele seoses erineva toimepanemise kohaga, tuleb kriminaalasi saata KrMS § 24 lg 3 alusel kohtueelse menetluse lõpuleviimise koha järgsele kohtule. Kui aga esinevad KrMS § 24 lg-s 2 kirjeldatud asjaolud – kuriteo tagajärgede saabumise või süüdistatavate või kannatanute või
tunnistajate enamuse asukoht ei lange üldise kohtualluvusega kokku – tuleb asi saata kas ringkonnakohtu esimehele (ühe ringkonnakohtu piires) või Riigikohtu esimehele. Veendunud kohtualluvuse õigsuses, annab kohus KrMS § 257 lg 1 kohaselt süüdistatava oma määrusega kohtu alla. Süüdistatava kohtu alla andmine võib toimuda kas KrMS §-s 258 sätestatud alustel eelistungil või ilma istungita kohtuniku ainuisikulise määrusega. Kohtu alla andmisel lahendatakse ka kõik esitatud taotlused ja nende taotluste lahendus peab sisalduma kohtu alla andmise määruses (KrMS § 263 p 8). (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. veebruari 2008. a määrus kohtuasjas nr 3-1-1-95-07, p 12.)
7.Praegusel juhul esitas R. Linnasmägi ja A.T. i asenduskaitsja D. Teplõhh eelistungil taotluse kontrollida kriminaalasja kohtualluvust, leides, et kuriteo toimepanemise kohaks on Tallinn ja alluvusjärgseks kohtuks seega Harju Maakohus. Tartu Maakohtu kohtunik asus seisukohale, et kuna süüdistusakti põhjal ei ole võimalik kindlaks määrata, kus täpselt koosseisupärane tegu realiseerus, siis tuleb kohtualluvuse määramisel kohaldamisele KrMS § 24 lg 3. Süüdistusakti saatis kohtusse Lõuna Ringkonnaprokuratuur ja seega oli kriminaalasja kohtueelne menetlus lõpule viidud Tartu Maakohtu tööpiirkonnas. Sellest lähtudes asus maakohus seisukohale, et kriminaalasi on saadetud alluvusjärgsele kohtule, ning andis süüdistatavad kohtu alla. Eespool viidatud kohtuasjas nr 3-1-1-95-07 on Riigikohus selgitanud, et sellega kohtumenetluse poole tõstatatud kohtualluvuse küsimuse õiguslik lahendamine ka piirdub (vt määruse p 14.2). Kuna sisuliselt lahendas maakohus kaitsja taotlust, on maakohtu määruse vaidlustamine KrMS § 385 p 20 järgi välistatud.
8.Väär on määruskaebuses toodud seadusekäsitlus, mille kohaselt peab kohus kohtualluvuse vaidlustamise korral lahendama selle küsimuse eraldi määrusega. KrMS § 28 lg 1 kohaselt koostab kohus kohtualluvuse vaidlustamise korral kriminaalasja alluvusjärgsele kohtule saatmise määruse. Järelikult tuleb määrus koostada vaid siis, kui kohus nõustub, et kriminaalasi allub teisele kohtule ja edastab selle. Olukorras, kus süüdistusakti saanud kohus kriminaalasja kohtualluvuse kontrolli tulemusena leiab, et kriminaalasja lahendamine kuulub tema pädevusse, annab kohus süüdistatavad kohtu alla ja eraldi määrust kohtualluvuse määramise kohta ei tehta. KrMS § 385 p 3 järgi ei ole kriminaalasja alluvusjärgsele kohtule saatmise määrus vaidlustatav. Seega on määruskaebuse esitamine välistatud mõlemal juhul, st nii olukorras, kus kohus edastab kriminaalasja vastavalt kohtualluvusele teisele kohtule, kui ka juhul, kus kohus ei nõustu kohtumenetluse poole taotlusega edastada kriminaalasi lahendamiseks teisele kohtule ja annab ise süüdistatava kohtu alla.
9.Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks kaitsja kaebuses esitatud seisukoht, justkui sõltuks kohtualluvuse küsimuse määruskaebekorras vaidlustatavus sellest, kas maakohus lahendas küsimuse eelistungil või istungit korraldamata. Kohtunik võib korraldada menetluslike küsimuste, sh kohtualluvuse muutmise, lahendamiseks eelistungi, ent võib seda ka mitte teha. Sellest, kas küsimuse lahendamine toimus eelistungil või mitte, ei sõltu aga maakohtu määruse vaidlustatavus. Kohtumenetluse poole taotluse lahendamise määruse vaidlustamine määruskaebuse lahendamise menetluses on KrMS § 385 p 20 järgi igal juhul välistatud. Eelnevat kinnitab juba korduvalt viidatud Riigikohtu määrus kohtuasjas nr 3-1-1-95-07. Kõnealuses asjas lahendas maakohus kohtualluvuse küsimuse eelistungit korraldamata ja Riigikohus leidis, et maakohtu määruse vaidlustamine oli KrMS § 385 p 16 (kehtiva seaduse järgi § 385 p 20) järgi välistatud.
10.Eelnevast lähtudes ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 385 p-st 20 jätab ringkonnakohus R. Linnasmägi kaitsja määruskaebuse läbi vaatamata.
Aarne Sarjas
Mati Kartau
Paavo Randma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.