lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-2826/6

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 28.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number
1-15-2826/6
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
28.04.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1186
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr. 1-15-2826

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

28.aprillil 2015.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova juuresolekul prokurör Rainer Amur kaitsja Valeriy Gimaev osavõtul arutas kokkuleppemenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja Steven SULLI Ik 39108116015, EV kodanik, keskharidusega, emakeel – eesti keel, töötab XXXOÜ, elukoht: XXX, varem kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi ei ole, tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 349, § 184 lg 1 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Steven Sullit süüdistatakse selles, et tema olles 02.11.2014 kell 02.23 Tallinnas Telliskivi 24 juures kinni peetud mootorsõiduki Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX juhtimiselt, esitas teda kinni pidanud politseiametnik Rünno XXX juhtimisõiguse tõendamiseks XXX nimele välja antud juhiloa nr XXX, eesmärgiga jätkata mootorsõiduki juhtimist ning vältida väärteomenetluses mõistetavat karistust, kuna Steven Sulli’i puudus juhtimisõigus. Seega Steven Sulli, kasutades teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumenti eesmärgiga omanda õigusi, pani toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise. Samuti tema omandas ebaseaduslikult eeluurimisega täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 02.11.2014 suures koguses narkootilist ainet metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) sisaldavaid tablette kogumassiga 12.68 grammi (puhtal kujul 3.63 grammi MDMA-d) s.o kokku rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses, mis leiti 02.11.2014 kell 06.45 Steven Sulli läbiotsimise käigus politseitöötajate poolt ning võeti ära. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1,4 grammist metüleendioksümetamfetamiinist (puhtal kujul). Seega piisanuks süüdistatava valdusest äravõetud narkootilisest ainest kokku 26 [puhta aine kogus X 10 / 1,4 grammiga] inimesele narkojoobe tekitamiseks. Suures koguses narkootilise aine (fentanüüli) ebaseadusliku käitlemisega pani Steven Sulli toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on prokurör Rainer Amur, süüdistatav Steven Sulli ja tema kaitsja Vlariy Gimaev käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et Steven Sullile taotleb prokurör kohtus KarS § 184 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust, mis jätta KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Steven Sulli ei pane 2 aastase katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu; KarS § 349 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalise karistuse 150 päevamäära, s.o 480 eurot, mis tasuda KarS § 66 lg 1 ja lg 3 alusel 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 64 lg 2 alusel viia kohe rahaline karistus täide iseseisvalt. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Steven Sulli temale KarS § 184 lg 1 ja § 349 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuulub Steven Sullilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammääras, s.o. 975 eurot Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb Steven Sullilt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 192 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt tuleb Steven Sullil tasuda riiklikule ekspertiisiasutusele, muule riigiasutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Steven Sullilt tuleb välja mõista ekspertiisitasu kokku summas 420 eurot. Kohtu hinnangul ei esine Steven Sullil erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise, tegemist on meesterahvaga, kes omab ka kindlalt sissetulekut. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavale anda mõistliku aja, mis on maksimaalseks aeg ehk 12 kuud.

Asitõendid - 5 minigripp kilekotti, mis asuvad kriminaalasja juures - peale kohtuotsuse jõustumist hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9; § 179 lg 1 p 1, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315, KarS § 73 lg 1,3, § 78, § 64 lg 2 kohus: otsustas Süüdi tunnistada Steven Sulli KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1,3 kohaselt jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja mõistetud vangistust mitte pöörata täitmisele, kui Steven Sulli ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Steven Sulli määratud 2 aasta pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 28.04.2015.a. Süüdi tunnistada Steven Sulli KarS § 349 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära, s.o 480 eurot. Vastavalt KarS § 66 lg 1 ja lg 3 määrata rahalise karistuse tasumisene ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 64 lg 2 alusel viia rahaline karistus täide iseseisvalt. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista Steven Sullilt 975 eurot sundraha, ekspertiisitasu 420 eurot ja kaitsjatasu 192 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Steven Sullile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid - 5 minigripp kilekotti, mis asuvad kriminaalasja juures - peale kohtuotsuse jõustumist hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.