Kohtulahend

erakorralise ettekande kohta

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Indrek Saar

Kohtuistungi sekretär

Aivi Meister

Kohtuistungi aeg

28.aprill 2015.a.

Määruse tegemise aeg ja koht

28.aprill 2015.a., Rapla

Kriminaalasja number

1-10-14691

Kriminaalasi

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse kriminaalhooldusametnik Piret Berlini erakorraline ettekanne.

Süüdimõistetu

O.O (isikukood xxx, elukoht xxxxxx maakond xxxxxx xxxxx xxx, telefon xxxxxxxxxxx)

Kaitsja

Vahur Krinal

Kohaldatud menetlusnormid

KrMS §§ 427 lg 1, 2 ja 428

RESOLUTSIOON

Asendada Pärnu Maakohtu poolt 28. juulil 2014.a. O.O-le rahalise karistuse asenduseks ette nähtud üldkasuliku töö tegemata osa nelikümmend kolm (43) tundi vangistusega kakskümmend üks (21) päeva. Seoses sundtoomisega kaasnenud kinnipidamisega 27.-28.aprillini 2015.a. lugeda vangistusest kaks (2) päeva kantuks ja vangistust jääb kanda üheksateist (19) päeva. O.O on kohustatud ilmuma kohtu poolt määratud ajal vangistust kandma. Karistuse tähtaega arvestatakse selle kandmisele saabumise ajast. Välja maksta Eesti Vabariigi eelarvest Eesti Advokatuuri kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinali tasuks kohtuistungist osavõtu, ettevalmistumise ja sõiduks kulunud aja eest ning sõidukulu hüvituseks kokku 158.64 eurot. Kaitsja tasu ja sundtoomise kulu jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdimõistetu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu. Asjaolud O.O on tunnistatud süüdi 07. veebruaril 2011.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, KarS § 201 lg 2 p 1 ning KarS § 345 lg 1 järgi. KarS § 345 lg 1 järgi karistati teda rahalise karistusega 75 miinimumpäevamäära, s.o 240 eurot, mis kuulus tasumisele ühe kuu jooksul. O.O ei tasunud rahalist karistust, mistõttu asendas kohus selle 28. juulil 2014.a. viiekümne (50) tunni üldkasuliku tööga. Viimase tegemise tähtajaks määrati kolm (3) kuud arvates kohtumääruse jõustumisest. 13.jaanuaril 2015.a. jättis kohus rahuldamata erakorralise ettekande, milles kriminaalhooldaja taotles tegemata 43 üldkasuliku töö tunni asendamist vangistusega ja pikendas töö tegemise tähtaega kolme kuu võrra. 16.märtsil esitatud uue erakorralise ettekande kohaselt ei ole O.O pärast 13.jaanuari 2015.a. tulnud kriminaalhooldaja juurde registreerimistele ega reageerinud kutsetele. Viimane registreerimine toimus 13.jaanuaril ja järgmise määras kriminaalhooldaja 21.jaanuariks k.a. 20.jaanuaril k.a. helistas O.O kriminaalhooldajale ja teatas, et ei saa tervislikel põhjustel tulla. 11.märtsil k.a. käis kriminaalhooldaja O.O elukohas, kus O.O väljendas allumatust ja vestelda ei olnud võimalik. Kriminaalhooldaja poolt 27.märtsil k.a. lihtkirjaga saadetud kutsele O.O ei reageerinud ja 01.aprillil k.a. tähitud kirjaga saadetud kutset ei olnud võimalik kellelegi üle anda. Seepärast ei ole olnud võimalik koostada ka töö tegemise ajakava. Neil põhjustel palub kriminaalhooldaja asendada tegemata üldkasuliku töö tunnid vangistusega. O.O võtab omaks, et ta ei ole kriminaalhooldaja juures registreerimistel käinud tervislikel põhjustel. Ka kohtuistungi ajal on ta haige ja peab end ravima. O.O kinnitab, et ta ei ole valmis üldkasulikku tööd tegema ja nõustub kandma vangistust. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et erakorraline ettekanne on põhjendatud ja tegemata töötunnid tuleb asendada vangistusega.. Karistusseadustiku (KarS) § 69 lg 6 kohaselt võib kohus juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi, pikendada töö tegemise tähtaega või pöörata vangistuse täitmisele. Asjas ei ole vaidlust, et O.O ei ole teinud üldkasulikku tööd rohkem kui 7 tundi. Olenemata tervislikest põhjustest oli O.O kohustatud alluma käitumiskontrolli nõuetele, tulema kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ja alluma vajaduse korral oma elukohas kriminaalhooldaja kontrollile. Kuna O.O jättis kriminaalhooldajal esitamata tõendid oma tervisliku seisundi kohta ja kriminaalhooldajal ei olnud võimalik O.O kohale kutsuda, siis oli kriminaalhooldaja minek tema elukohta möödapääsmatu. Kriminaalhooldaja on teinud omalt polt kõik, et O.O saaks üldkasuliku töö ära teha. Tegemata 43 töötunnile vastab KarS § 69 lg. 1 kuni 01.jaanuarini 2015.a. kehtinud redaktsiooni kohaselt 21 päeva vangistust. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar