1-08-15106/75 - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Viru Maakohtu 12.12.2008 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-15106 tunnistati R.M süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. R.M tunnistati süüdi KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks karistuseks määrati 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka R.M-i eelvangistus alates 28.07.2008 kuni 29.07.2008 (kaks päeva) ning määrati ärakandmisele 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus Viru Maakohtu 30.01.2006 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse (s.o 4 kuud 8 päeva vangistust) suurendamise teel ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud 6 (kuus) päeva vangistust. Kohaldati KarS § 74 ning osaliselt, 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud ja 6 (kuus) päeva mahus, nähti ette mitte pöörata vangistust täitmisele, kui R.M ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p -s 1,2 ja 4 ettenähtud kohustusi. Ülejäänud osa 6 (kuus) kuud mahus pöörati kohesele ärakandmisele. Katseajaks määrati 3 (kolm) aastat. Karistuse reaalse osa kandmise alguseks loeti 07.10.2008. Pärnu Maakohtu 22.09.2011 määrusega pöörati erakorralise ettekande alusel täitmisele R.M-ile Viru Maakohtu 12.12.2008 otsusega kohaldatud karistusest ärakandmisele kuuluv karistus 2 aastat 10 kuud 6 päeva vangistust. R.M kannab nimetatud karistust alates 14.06.2013. R.M on kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning reaalset vangistust kannab ta samuti kolmandat korda. Sooritatud kuriteod ei ole muutunud raskemaks. Varasemalt on isikut karistatud röövimise eest, soodusteguriks on olnud sissetuleku puudumine, mõjutatavus ja seiklushimu, ka narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetav on osalenud Corrigo tugigrupis, läbinud riigikeele A1-taseme ja A2-taseme kursused. Alates 19.01.2015 on isik vormistatud majandustöödele koristajaks, kuid ta keeldus töötamisest. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 10 kuud ning kanda jääb tal veel vähem kui 1 aasta vangistust. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Rahvastikuregistrisse on kantud kinnipeetava aadress xxxx täpsusega. Kinnipeetava sõnul olevat ta enne vangistust elanud oma vanaema juures aadressil xxxx. R.M on elanud ka kolm aastat Kohtla-Järve lastekodus, kuna emalt olid vanemlikud õigused ära võetud. Praktiliselt kasvatas kinnipeetavat vanaema, kuid ta on elanud ka oma ema juures aadressil xxxx. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama vanaema juurde. Korteri omanik on kinnipeetava vanaema, kes on nõus lapselast vastu võtma. Kodukülastusel selgus, et tegemist on ühetoalise korteriga, koos vajalike mugavuste ja mööbliga. Korter asub viiekorruselise maja esimesel korrusel. Hetkel elab kinnipeetava vanaema korteris üksi. Kinnipeetav lõpetas 6 klassi KohtlaJärve Vahtra Põhikoolis ning põhihariduse omandas karistuse kandmise ajal Viljandi Vanglas. Kindlat eriala isik omandanud ei ole, enesetäiendamisest huvitatud ei ole. Enne vangistust töötas kinnipeetav Soomes mitteametlikult tänavakivide paigaldajana, varasemalt on töötanud Saksamaal fassaaditöödel ja haljastuses, xxxx lühikest aega ka ametlikult. Täpsem info vabaduses viibitud ajal töötamise kohta puudub, kuna isik oli tagaotsitav. Vangistuse ajal ei soovi isik töötada majandustöödel, väites, et tal esinevad suured terviseprobleemid. Töötamisest keeldumise ajal kinnipeetaval töövabastust ei olnud. Töötamise ajal olevat mingil määral tasunud rahalisi nõudeid. Kuriteod on sooritatud rahalise kasu saamise eesmärgil, on selleks kasutanud ka vägivalda. Puuduvad pikemaajalised töökogemused ja oskused, mis aitaksid vabaduses tööd leida. Isiku sõnul ei saa ta vanglas koristustöödel töötada, kuna tal on allergia tolmu vastu.

Samas on kinnipeetaval garantiikiri, et talle on garanteeritud töökoht firmas xxxx . Juhatuse liige V Z kinnitas telefonivestluses, et firma on valmis võtma R.M-i tööle xxxx täitmiseks. Pensionärist vanaema on valmis kinnipeetavat ennetähtaegse vabanemise korral toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Kinnipeetava lähedasteks on vanaema M S, vend F P (kohtulikult karistatud) ja õde A U. Kinnipeetava ema V U elab ka xxxx. Kuigi emalt olid vanemlikud õigused ära võetud, on suhted temaga rahuldavad. R.M on vallaline, lapsi ei ole. Kinnipeetav elas enne vangistust koos elukaaslase T G, kuid suhted on katkenud. Suhted vanaemaga on head ja toetavad, omavahel suheldakse telefonitsi. Telefonitsi suhtleb isik ka oma õega ja vennaga. Pereväline suhtlusringkond on valdavalt kuritegevusele kalduv. Tunnustuse ärateenimiseks on isik valmis riskima, ei hooli tagajärgedest. Lühikestel kokkusaamistel käivad õde, vend ja vanaema. Alkoholi tarvitas kinnipeetav oma sõnul mõõdukalt, probleeme seoses sellega ei olevat esinenud. Vangla andmetel alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole, kuid on diagnoositud narkosõltuvus. Kinnipeetav on varasemalt tarvitanud amfetamiini, sõltuvust ei tunnista. Kinnipeetavale oli vangla poolt 03.02.2015 tehtud ettepanek läbida sõltuvusravi peale võimalikku vabanemist, kuid kinnipeetav keeldus, põhjendades, et tal sõltuvusprobleeme ei ole. NPALS alusel on kinnipeetavat karistatud 4 korda, viimati 11.10.2010. Kriminaalhooldusel olles suunati isik uimastisõltuvusprobleemi lahendamiseks SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku psühhiaatri vastuvõtule. Meditsiiniosakonna andmetel on saanud metadoonravi. Kinnipeetava sõnade kohaselt ei olevat ta üle kahe aasta narkootikume tarvitanud. Risk on olemas, kuna isik ei taju probleemi olemust. Isikul on vangistuses kujunenud allergia kuiva õhu suhtes, mistõttu ta kasutab inhalaatorit. Emotsionaalselt võib isik olla mõjutatav. Tervislik seisund võimaldab kinnipeetaval töötada osalise tööajaga kuni 1 tund päevas. R.M-i sõnul on tema tervislik seisund vanglas tunduvalt halvenenud, vangla ei saa teda aidata ning uuringutele saata. Kinnipeetava sõnul on tal arstiga kokkulepe, et kui ta vabaneb, läheb Tartusse uuringutele. Isik pöördus vajadusel vangla meditsiiniosakonna töötajate poole, kes hindasid tema tervislikku seisundit ning vabastasid teda töötamisest kui tervislik seisund seda ei võimaldanud. Vestlusel on isik impulsiivne, ärritudes kergesti ja süüdistades teisi kui vestluse käik talle ei meeldi. Alaealisena on isik kasutanud oma eesmärgi saavutamiseks füüsilist vägivalda. Täisväärtusliku perekonna puudumine kasvueas on mõjutanud isiksuse kujunemist, esineb raskusi probleemide kindlaksmääramisel ja nende lahendamiseks vajalike viiside leidmisel (enesekeskne mõtlemine). Kinnipeetava sõnul on tal kindlad plaanid ja pikaajalised eesmärgid (pere loomine, kindla töökoha saamine, oma perekonnaliikmete toetamine, eriti vanaema, kes on hetkel haige). Korduvad väärteod ja kriminaalkaristused näitavad kinnipeetava suhtumist ühiskonda. Kinnipeetav on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid, oli pikka aega tagaotsitav. Isik teeb ametiisikutega koostööd vaid omakasu eesmärgil. Kinnipeetava puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui muutub tema eluviis, tõenäosus on kõige suurem kui ta tarvitab narkootikume, on tegevuseta, jätkab suhtlemist kuritegeliku mõtteviisiga isikutega või kui puudub legaalne sissetulek. Sellest võib järeldada, et isik võib ohustada av alikkust oma käitumisega. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 44%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 29%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, Viru Vangla toetab isiku ennetähtaegset vanglast vabastamist ning teeb ettepaneku määrata vabastamisel

75 lg 1 toodud kontrollnõuetele kohaldada R.M-i suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,2 ,4,7,8 sätestatud kohustusi. R.M ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on nüüd aru saanud oma tegudest. R.M-i väitel mitte kriminaalhooldaja ei saatnud teda psühhiaatri juurde, vaid ta tahtis ise minna. Ta loobus 2010.a narkootikumide tarbimisest ja läks vab atahtlikult arstile. Kui ta oleks narkootikume tarvitanud, siis oleksid sugulased sellest teadnud, sest ta suhtles nendega iga päev. Tulevikus narkootikumidega probleeme ei teki, sest ta ei kavatse narkomaanidega enam kohtuda ja narkootikumidega tegeleda. Viimase kuriteo pani ta toime aastal 2008, peale seda ei ole ühtegi kuritegu rohkem sooritanud. Kinnipeetav on valmis täitma kontrollnõudeid. Ta on vangis olemise ajal muutnud oma vaateid elule. Poolteist aastat elas ta elukaaslasega koos, keegi teda taga ei otsinud. Tal on kehtiv distsiplinaarkaristus, sest ta keeldus tööst, kuid sel ajal, kui talle tööd pakuti, oli tal juba poolteist aastat tööst vabastus. R.M-i sõnul käis ta Puru Haiglas ja arst ütles, et tal on probleemid hingamisteedega. Kui hakati kohtu jaoks dokumente vormistama, alles siis pakuti talle tööd. Terviseprobleemide tõttu ei saa ta öösel rahulikult magada, tekib õhupuudus. Juba 1 aasta 1 kuu kasutab ta inhalaatorit. See aitab teda, kuid mitte pikalt. Distsiplinaarkaristuse osas ta kavatseb kirjutada kaebuse kohtule. Hetkel käib ta eesti keele B1 taseme kursustel. Ta ei ole keeldunud ühestki kursusest, milles osalemist on talle pakutud. Kinnipeetav palub kohtul anda talle viimane võimalus. Ta on valmis täitma kõiki kriminaalhoolduse nõudeid. Samuti soovib ta parandada oma tervist. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ei soovi võtta osa R.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 16.02.2015 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, arvab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. KarS § 76 l g 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Prokurör leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas (üldjoontes rahuldav) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja kuritegude asjaolusid. R.M-i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Vangistuses viibib ta kolmandat korda. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale mitmel korral antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ning pannes katseajal toime uusi tahtlikke kuritegusid. R.M on olnud kolm korda määratud käitumiskontrollile. Karistused on pööratud täitmisele, kuna süüdimõistetu eiras kontrollnõudeid. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel kontrollnõuete täitmata jätmine ning uue tahtliku kuriteo toimepanemine, st katseaja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita,

annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. R.M tunnistati viimati süüdi Viru Maakohtu 12.12.2008 otsusega KarS § 209 lg 2 p 1, § 266 lg 2 p 3 järgi ning teda karistati kokkuleppemenetluse korras liitkaristusena Viru Maakohtu 30.01.2006 otsusega KarS § 200 lg 1 järgi mõistetud ja ärakandmata karistuse suurendamise teel 3 aasta 4 kuu ja 26 päevase vangistusega, millest kohe kuulus ärakandmisele 6 kuud vangistust. Ülejäänud karistuse osa 2 aastat 10 kuud ja 6 päeva vangistust kuulus kohaldamisele tingimisi 3 aastase katseajaga. Harju Maakohtu 16.12.2009 kohtumäärusega eelmainitud kohtuotsusega määratud katseaja kolme kuu võrra pikendamine positiivseid tulemusi ei andnud. Pärnu Maakohtu 22.09.2011 kohtumäärusega pöörati kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel täitmisele R.M-i kandmata karistus 2 aastat 10 kuud ja 6 päeva vangistust, kuna R.M ei täitnud talle kohtu poolt katseajaks kohaldatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtumäärus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2011 kohtumäärusega. Vaatamata varasematele karistustele ja käitumiskontrollile allutamisele (mh seoses vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega vastavalt Tartu Maakohtu 10.12.2007 kohtumäärusele), ei muutnud ta oma käitumist ning pani toime uusi kuritegusid. Prokuratuuril puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav seekord umbes ühe aasta jooksul (st karistusaja lõpuni 20.04.2016) suudaks ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Eelnimetatud kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleks põhjendamata ja ennatlik. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostami ne probleemne ning karistamise eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Varasemad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega (diagnoositud narkosõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu R.M-i poolt mittevägivaldse ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul vastavalt 44% ja 29%, mis ei ole madal risk. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust prokuratuur ei toeta R.M-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et R.M on avanenud võimalus enne tähtaega vabaneda. Tegemist on noore inimesega, keda on karistatud mitu korda ja kes jälle kannab karistust vanglas. On oluline pöörata tähelepanu mitmele momendile. Esiteks, tema viimased kuriteod on toime pandud 6

aastat tagasi. See näitab, et inimene on võimeline seadusekuulekalt elama. Iseloomustavas materjalis on välja toodud riskifaktorid ja see, miks need kuriteod on toime pandud. Oluline on riskifaktorite maandamisega tegeleda. Karistuse eesmärk on, et isik muudaks oma elu hoiakuid. R.M selgitas, et ta soovib edaspidi elada seadusekuulekalt, tal on püstitatud kindlad eesmärgid, mis on ka reaalsed. Ta soovib tööle minna, soovib oma vanaema toetada ja tegeleda oma tervise probleemidega. Ei ole midagi ületamatut. Elamistingimused on tal vanglaväliselt head, tal on kindel elukoht, toetavad lähedased, võimalus tööle asuda. Sisuliselt on R.M kõik võimalused, et edaspidi elada seadusekuulekalt. Riskimomendid, mis on välja toodud, on maandatavad R.M-ile kohustuste ja kontrollnõuete seadmisega. R.M teab, mis on kontrollnõuded. Kaitsja märkis ka seda, et praegu on isikul viimane võimalus vabaneda tingimisi enne tähtaega. R.M vabaneb 20.04.2016. Kui ta peaks tähtaegselt vabanema, siis riskid ei kao kuskile ja puuduks tema üle järelevalve ja ei saa abistada teda riskivaldkondades. Käitumise kontrollnõuetele allutamine on positiivse alatooniga. R.M-i käitumine karistuse kandmisel on olnud positiivne. Ta on osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, on keelt õppinud. Tõesti talle on määratud 1 distsiplinaarkaristus, tegemist on kehtiva karistusega, kuid see ei ole sellise iseloomuga, mis takistaks enne tähtaega vabastamist. Nagu nähtub kaitsja poolt esitatud tõenditest, on tal tervisega (kopsudega) probleeme. Olukord tervisega ei ole paremaks muutunud ja rikkumiseks olid tal objektiivsed põhjused. Ta oli pikalt vabastatud tööst, viimane vabastus lõppeski 15.01.2015, pärast seda R.M-ile ka distsiplinaarkaristus määrati. Vangla ise on öelnud, et R.M on osalise tööajaga võimeline töötama ja saab töötada 1 tund päevas. Kaitsja palub kohtul sellele rikkumisele mitte väga suurt tähelepanu pöörata, tegemist oli pigem eksitusega. Vangla on samuti toetanud tema vabastamist. Kaitsja palub kohtul anda R.M-ile võimalus ja ta ennetähtaegselt vanglast vabastada. Käitumiskontrolli ajal oleks tema riskifaktorid maandatud. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku § -s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, samuti kaitsja poolt täiendavalt esitatud dokumentidega, leiab, et süüdimõistetu R.M-i võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda vaatamata sellele, et R.M on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning reaalset vangistust kannab ta samuti kolmandat korda. Kuriteod, mille eest isik karistust kannab, oma olemuselt raskemaks muutunud ei ole ning on toime pandud aastaid tagasi. Samuti on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise üheks oluliseks põhjuseks tervisega seotud probleemid. Isikul on diagnoositud terviseprobleemid kopsudega seoses, kuid osalise tööajaga on ta võimeline töötama. Kinnipeetavale on vabanedes garanteeritud töökoht xxxx. Samuti on tal vabanedes kindel elukoht ning materiaalselt ja moraalselt toetavad lähedased, kelleks on eelkõige pensionärist vanaema. Vangistuses olles on isik omandanud riigikeele A1 ja A2 taseme. Töötamisest kinnipeetav keeldus, kuna väidetavalt ei saa ta majandustöödel koristajana töötada seoses allergiaga tolmu vastu. Sellest tulenevalt on isikul ka 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus. Isiku sõnul tarvitas ta narkootikume viimati üle kahe aasta tagasi. Kohus leiab, et kuna isik on vangistuses olles osalenud sõltuvusele suunatud Corrigo tugigrupis, võiks eeldada, et isik on motiveeritud