Kohtulahend

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

O.A kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga, kuid puudub kindel töökoht, kuid O.A on vanaduspensionär. Toetav tugivõrgustik puudub, naabritega on suhted head. O.A iseloomustatakse südamliku, rahuliku ja mõistliku inimesena, kuid ta ei tohiks alkoholi tarvitada, kuna siis läheb ta „kuraasi“ täis. Kohtutäituribüroost saadud andmetel on O.A omandis olevale kinnistusele seatud 12.03.2014.a keelumärge ning kinnistu müük oleneb isiku poolt täitenõude rahuldamise jätkamisest peale vangistusest vabanemist. O.A taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab O.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör vangla poolt pakutud lisakohustuste määramise vajalikkust. Elektroonilise valve tähtajaks on otstarbekas määrata vähemalt 4 kuud. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et O.A võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik O.A isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 2-korral kriminaalkorras karistatud ja kannab 2. vangistust, kuid 1. süüdimõistmine on kustunud ning põhineb vaid kinnipeetava enda sõnadel. Väärteokorras O.A karistatud ei ole. Käesolevat vangistust kannab eluvastase süüteo – teise inimese tapmise eest. Kuriteo toimepanemise soodusteguriks oli alkoholi kuritarvitamine. Distsiplinaarkaristusi ei oma. Vanglamaterjalide kohaselt ei ole O.A enda sõnul varem alkoholi tarvitatuna agressiivseks muutunud, kuigi kohtuotsusest nähtub, et ta tihti tarvitas alkoholi koos oma elukaaslasega. Isik ei leia, et tema alkoholi tarvitamine oleks kuidagi mõjutanud kuriteo sooritamist ning ta ei arva, et tal oleks alkoholiga probleeme. O.A enda sõnul tarvitas ta tavaliselt 2 kuu jooksul 0,25 l viina. Samas O.A tunnistab oma süüd selles kuriteos ega hoia vastutusest kõrvale. O.A pidev tööga hõivatus elu jooksul ja elukorraldusega toimetulek ei viita impulsiivsusele, ta suudab mõista teiste inimeste seisukohti ning tema tuleviku eesmärgid on realistlikud. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud ohtlikuks ning riskihindamise tulemusel on tema suhtes uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 6 %, mis on madal näitaja. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 10 %. Isiku ohtlikkust võib mõningal määral suurendada alkoholi tarvitamine. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – üle 2 aasta on pannud O.A mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna

kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab O.A tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas O.A-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on O.A olemas kindel elukoht ning sissetulek vanaduspensioni näol ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka O.A , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise valve alla toetavad ka vangla ja prokurör.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.