Kohtulahend

1-15-2451

Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendu dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub tasumine. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1-15-2451

Kohtuotsuse põhiosa On tõendamist leidnud, et H.T olles S.S käibemaksukohustuslane alates 09.10.2009 registreerimisnumbriga XXX alates 15.02.2014.a; juriidiline aadress XXX,) osaühingu faktiline tegevjuht, kasutas ära S.S (registrikood XXX, käibemaksukohustuslane alates 09.10.2009.a registreerimisnumbriga XXX alates 15.02.2014.a; juriidiline aadress XXX,) juhatuse liiget XXXut (isikukood XXX) selliselt, et S.S juhatuse liige ja seaduslik esindaja XXX kajastas S.S huvidest lähtuvalt valeandmeid ettevõtte käibedeklaratsioonides maksustamisperioodil mai 2014 kuni jaanuar 2015 tagastusnõude suurendamise eesmärgil, mille tulemusel tagastati 437 258,70 eurot. H.T korraldas näilikke katalüsaatorite ostu-müügitehinguid tagastusnõude suurendamise eesmärgil, mis seisnesid selles, et S.S näitas 0%-lise maksumääraga ühendusesisest müüki Poola, Leedu, Saksamaa ja Inglismaa ettevõtetele: XXX XXX, XXX XXX, XXX XXX, XXX XXX, XXX XXX, XXX XXX ning XXX XXX ja 20%-lise käibemaksumääraga katalüsaatorite ostu OÜ-st XXX, et tekitada enammaksutud käibemaksu näol tagastusnõue. Nimelt esitas S.S faktilise tegevjuhi H.T poolt kasutatud juhatuse liige XXX maksukohustuse vähendamise eesmärgil ajavahemikus mai 2014 kuni jaanuar 2015 maksuhaldurile käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid, kajastades käibemaksuarvestuses järgmisi OÜ XXX (XXX, juhatuse liige XXXalates 13.11.2013) fiktiivseid müügiarveid:

1-15-2451

1-15-2451

1-15-2451

XXXeelneval kokkuleppel H.T-ga koostas ja väljastas fiktiivseid arved 20%-lise käibemaksumääraga katalüsaatorite näiliku müümise kohta S.S-ile , eesmärgiga et OÜ S.S saaks kajastada oma maksuarvestuses soetamisel tasutud käibemaksu, millega

1-15-2451 suurendas alusetult tagastusnõude summat 437 258,70 euro ulatuses. Reaalselt organiseeris katalüsaatorite ostu eraisikutelt H.T ise. Näitamaks näiliste tehingute toimumist ning kuriteo saadud raha (so alusetult tagastatud käibemaksusummad) väljaviimiseks ettevõttest kandis S.S juhatuse liige XXX, keda selleks kasutas tegevjuht H.T, fiktiivsete arvete alusel raha OÜ XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas summas 2 630 562 eurot Seejärel OÜ XXX juhatuse liige XXXtegi ülekandeid järgnevatele variettevõtetele: ajavahemikus mai kuni august 2014 OÜ XXX (XXX , juhatuse liige perioodil 27.12.2013 kuni 13.08.2014 XXX ); arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX SEB Pangas summas 615 347 eurot; ajavahemikus juuni kuni oktoober 2014 OÜ XXX (endine nimetus XXX; reg.kood XXX, juhatuse liige perioodil 27.05.2011 kuni 03.10.2014 XXX) arvelduskontodele nr XXXXXXXXX SEB Pangas, nr XXXXXXXXXX Danske pangas ja nr XXXXXXXX Swedbank kogusummas 95 940 eurot; septembris 2014 OÜ XXX (reg.kood XXX, juhatuse liige alates 04.09.2014 XXX )arvelduskontole nr XXXXXXXXXX SEB pangas summas 115 462 eurot, ajavahemikus september kuni november 2014 OÜ XXX (reg.kood XX, juhatuse liige perioodil 25.09.2014 kuni 10.10.2014 XXX perioodil 10.10.2014 kuni 19.11.2014 XXX) arvelduskontole nr XXXXXXXXX SEB Pangas summas 131 750 eurot ja ajavahemikus oktoober 2014 kuni jaanuar 2015 OÜ XXX (reg.kood XXX, juhatuse liige perioodil 07.01.2013 kuni 09.02.2015 XXX , alates 09.02.2015 XXX ) arvelduskontole nr XXXXXXXX SEB pangas summas 346 211 eurot. Lisaks võttis R.Safonov OÜ XXX kontolt igakuiselt välja sularaha läbi XXX AS-i ja ATM-ide. Ka OÜ-test XXX , XXX, XXX võeti enamus OÜ-lt XXX laekunud raha sularahas välja, nii läbi ATM-ide kui ka XXX AS-i. OÜ-te XXX ja XXX (endine XXX OÜ) kontodelt kanti raha edasi OÜ-le XXX (reg.kood XXX, juhatuse liige alates 14.10.2011 XXX ), kust see samuti sularahana välja võeti. Eelkirjeldatud tegevusega rikkus S.S käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi ) § 29 lg 3. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, kusjuures KMS § 31 lg 1 kohaselt sisendkäibemaks arvatakse maksustatavast käibest maha KMS §-s 37 sätestatud nõuetele kohase arve alusel. KMS § 37 lg 7 p 2 kohaselt peab arvele olema märgitud maksukohustuslase, so kauba või teenuse müüja nimi, aadress, käibemaksukohustuslasena registreerimise number. Sel viisil esitasid H.T , kasutades XXX ja XXX kaasabi maksustamisperioodil mai 2014 kuni jaanuar 2015 maksuhaldurile e-maksuameti kaudu valeandmeid S.S käibedeklaratsioonides tagastusnõude suurendamise eesmärgil, millega suurendati alusetult osaühingu tagastusnõuet 437 258,70 euro ulatuses, millest tagastati alusetult osaühingu taotlusel pangakontole ja tasaarveldati 334 150,40 eurot ning 103 108,30 eurot on käesoleval ajal osaühingu MTA ettemaksukontol.

1-15-2451

Seega H.T, kasutades S.S faktilise tegevjuhina ära juhatuse liiget XXX selliselt, et XXX esitas tagastusnõude suurendamise eesmärgil maksuhaldurile valeandmeid S.S käibedeklaratsioonides, millega suurendati alusetult tagastusnõuet 437 258,70 euro ulatuses, millega H.T pani toime KarS § 3891 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo (kuni 31.12.2014 kehtinud KarS § 3892 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo). Samuti on tõendamist leidnud, et S.S (registrikood XXX) käibemaksukohustuslane alates 09.10.2009 registreerimisnumbriga XXX alates 15.02.2014.a; juriidiline aadress XXX,) juhatuse liige XXX (isikukood XXX) süüdistatakse selles, et tema läbi oma juhatuse liikme ja seadusliku esindaja XXX’u, keda ülekaaluka teadmisega tegelikest asjaoludest kasutas ära osaühingu faktiline tegevjuht H.T , kajastas S.S huvidest lähtuvalt valeandmeid ettevõtte käibedeklaratsioonides maksustamisperioodil mai 2014 kuni jaanuar 2015 tagastusnõude suurendamise eesmärgil, mille tulemusel tagastati 437 258,70 eurot. H.T korraldas näilikke katalüsaatorite ostu-müügitehinguid tagastusnõude suurendamise eesmärgil, mis seisnesid selles, et S.S näitas 0%-lise maksumääraga ühendusesisest müüki Poola, Leedu, Saksamaa ja Inglismaa ettevõtetele: XXXXXX, XXX XXX, XXX XXX , XXXXXX, XXXXXX, XXX XXX ning XXXXXX ja 20%-lise käibemaksumääraga katalüsaatorite ostu OÜ-st XXX, et tekitada enammaksutud käibemaksu näol tagastusnõue. Nimelt esitas S.S faktilise tegevjuhi H.T poolt kasutatud juhatuse liige XXX maksukohustuse vähendamise eesmärgil ajavahemikus mai 2014 kuni jaanuar 2015 maksuhaldurile käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid, kajastades käibemaksuarvestuses järgmisi OÜ XXX (XXX, juhatuse liige XXX alates 13.11.2013) fiktiivseid müügiarveid:

1-15-2451

1-15-2451

1-15-2451

1-15-2451

XXXeelneval kokkuleppel H.T-ga koostas ja väljastas fiktiivseid arved 20%-lise käibemaksumääraga katalüsaatorite näiliku müümise kohta S.S-ile , eesmärgiga et OÜ S.S saaks kajastada oma maksuarvestuses soetamisel tasutud käibemaksu, millega suurendas alusetult tagastusnõude summat 437 258,70 euro ulatuses. Reaalselt organiseeris katalüsaatorite ostu eraisikutelt H.T ise. Näitamaks näiliste tehingute toimumist ning kuriteo saadud raha (so alusetult tagastatud käibemaksusummad) väljaviimiseks ettevõttest kandis S.S juhatuse liige XXX, keda selleks kasutas tegevjuht H.T, fiktiivsete arvete alusel raha OÜ XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas summas 2 630 562 eurot Seejärel OÜ XXX juhatuse liige XXX tegi ülekandeid järgnevatele variettevõtetele: ajavahemikus mai kuni august 2014 OÜ XXX (XXX , juhatuse liige perioodil 27.12.2013 kuni 13.08.2014 XXX ); arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX SEB Pangas summas 615 347 eurot; ajavahemikus juuni kuni oktoober 2014 OÜ XXX (endine nimetus XXX; reg.kood XXX , juhatuse liige perioodil 27.05.2011 kuni 03.10.2014 XXX ) arvelduskontodele nr XXXXXXXXXXXX SEB Pangas, nr XXXXXXXXXXXX Danske pangas ja nr XXXXXXXXXXXX Swedbank kogusummas 95 940 eurot; septembris 2014 OÜ XXX (reg.kood XXX , juhatuse liige alates 04.09.2014 XXX )arvelduskontole nr XXXXXXXX SEB pangas summas 115 462 eurot, ajavahemikus september kuni november 2014 OÜ XXX (reg.kood XXX , juhatuse liige perioodil 25.09.2014 kuni 10.10.2014 XXX perioodil 10.10.2014 kuni 19.11.2014 XXX ) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX SEB Pangas summas 131 750 eurot ja ajavahemikus oktoober 2014 kuni jaanuar 2015 OÜ XXX (reg.kood XXX , juhatuse liige perioodil 07.01.2013 kuni 09.02.2015 XXX , alates 09.02.2015 XXX ) arvelduskontole nr XXXXXXXX SEB pangas summas 346 211 eurot. Lisaks võttis R.Safonov OÜ XXX kontolt igakuiselt välja sularaha läbi XXX AS-i ja ATM-ide. Ka OÜ-test XXX , XXX , XXX võeti enamus OÜ-lt XXX laekunud raha sularahas välja, nii läbi ATM-ide kui ka XXX AS-i. OÜ-te XXX ja XXX (endine XXX OÜ) kontodelt kanti raha edasi OÜ-le XXX (reg.kood XXX, juhatuse liige alates 14.10.2011 XXX ), kust see samuti sularahana välja võeti. Eelkirjeldatud tegevusega rikkus S.S käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi ) § 29 lg 3. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, kusjuures KMS § 31 lg 1 kohaselt sisendkäibemaks arvatakse maksustatavast käibest maha KMS §-s 37 sätestatud nõuetele kohase arve alusel. KMS § 37 lg 7 p 2 kohaselt peab arvele olema märgitud maksukohustuslase, so kauba või teenuse müüja nimi, aadress, käibemaksukohustuslasena registreerimise number. Sel viisil esitasid H.T, kasutades XXX ja XXX kaasabi maksustamisperioodil mai 2014 kuni jaanuar 2015 maksuhaldurile emaksuameti kaudu valeandmeid S.S käibedeklaratsioonides tagastusnõude suurendamise eesmärgil, millega suurendati alusetult osaühingu tagastusnõuet 437 258,70 euro ulatuses, millest tagastati alusetult osaühingu taotlusel pangakontole ja tasaarveldati 334 150,40 eurot ning 103 108,30 eurot on käesoleval ajal osaühingu MTA ettemaksukontol.

1-15-2451

Seega S.S esitas tagastusnõude suurendamise eesmärgil maksuhaldurile valeandmeid S.S käibedeklaratsioonides, millega suurendati alusetult tagastusnõuet 437 258,70 euro ulatuses, millega pani toime KarS § 3891 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo (kuni 31.12.2014 kehtinud KarS § 3892 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo). Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav H.T ning tema kaitsja vandeadvokaat Arina Liskmann-Getsu kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadiga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja II astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust. Kohus leiab, et H.T poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav S.S ning kaitsja vandeadvokaat Arina Liskmann-Getsu kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadiga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja II astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust. Kohus leiab, et S.S poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde.

1-15-2451

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2, § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9, § 179 lg 1 pst 2, § 180 lg-st 1, § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249, §-st 311, §-st 313 asub kohus seisukohale, et H.T

kuulub temale KarS § 389 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt, ning OÜ S.S

(registrikood XXX) kuulub KarS § 389 lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja OÜ ́le S.S tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Leo Kunman Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.