Kuldar Uibo isikukood: XXX; elukoht: XXX; töökoht: OÜ XXX; varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati Tartu Maakohtu 24.11.2014 otsusega KarS § 424 järgi rahalise karistusega 720 eurot.
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 13. märtsi 2015 otsus kriminaalasjas nr 1-15-2015 jätta muutmata.
2.Apellatsioon jätta rahuldamata.
3.Välja maksta riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks 24 eurot, sealhulgas käibemaks 4 eurot, advokaat Birgit Sisaski poolt süüdistatav Kuldar Uibole apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
4.Advokaadibüroole välja makstud õigusabitasu jätta Kuldar Uibo kanda.
5.Kuldar Uibol tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700002747 ja selgitus „Kuldar Uibo, 1-15-2015, menetluskulud“.
6.Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu 22. aprillil 2015 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 23. aprillist 2015. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates 23. aprillist 2015. Asjaolud ja menetluse käik
1.13.03.2015 sõlmisid Kuldar Uibo ja tema kaitsja advokaat Birgit Sisask prokuröriga kokkuleppe, mille kohaselt süüdistatakse K. Uibot KarS § 4231 järgi selles, et tema isikuna, kes on 13.11.2014 kella 17.22 paiku Põlva maakonnas Laheda vallas Himma külas Võru- Põlva maantee 16. kilomeetril juhtinud sõiduautot Mazda 323 registreerimismärgiga XXX omamata vastava kategooria juhtimisõigust ja 20.12.2014 kella 00.09 paiku Võru maakonnas Lasva vallas Kääpa- Obinitsa- Võmmorski- Petseri 10. kilomeetril juhtinud sõiduautot Renault Megane registreerimismärgiga XXX omamata vastava kategooria juhtimisõigust, juhtis 04.03.2015 Põlva maakonnas Põlva linnas Jaama tänaval kella 16.37 paiku sõiduautot Mazda 323 registreerimismärgiga XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.
2.Tartu Maakohtu 13.03.2015 istungil avaldas prokurör kokkuleppe, mida ei muudetud. K. Uibo vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav ja ta on kokkuleppega nõus. Ka kaitsja kinnitas, et jääb kokkuleppe juurde, kuid juhtis kohtu tähelepanu sellele, et kaks rikkumist pani süüdistatav toime enne 01.01.2015, mistõttu on problemaatiline teo kvalifitseerimine kuriteona KarS § 4231 järgi. Maakohtu otsus
3.Tartu Maakohtu 13.03.2015 otsusega tunnistati K. Uibo süüdi KarS § 4231 järgi ja teda karistati ühe kuu pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel ei pööratud karistust täielikult täitmisele ja määrati K. Uibole kuue kuu pikkune katseaeg, mille jooksul on isik kohustatud täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.
Esitatud apellatsioon ja prokuröri kirjalik seisukoht
4.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni K. Uibo kaitsja advokaat B. Sisask, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 13.03.2015 otsus ja tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile ning jätta kõik menetluskulud riigi kanda.
4.1.Apellant vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu, kuna K. Uibo tegevus ei ole kvalifitseeritav kuriteona. KarS § 4231 jõustus 01.01.2015 ning selle objektiivse koosseisu element on süstemaatilisus. Kaitsja arvates ei saa aga nimetatud koosseisu süstemaatikasse arvata episoode, mis on pandud toime enne KarS § 4231 jõustumist. Vastupidine tähendaks otsest vastuolu KarS § 5 lg-ga 3 ja PS § 23 lg-ga 1. Kuna maakohtu otsus põhineb kolmel episoodil, millest kaks pandi toime enne KarS § 4231 jõustumist (13.11.2014 ja 20.12.2014), ei ole K. Uibo tegu kuritegu.
4.2.Apellatsioonis tuuakse välja, et kriminaalasi lahendati apellandi ja süüdistatava nõusolekul kokkuleppemenetluses menetlusökonoomilistel kaalutlustel.
5.Ringkonnakohtule esitas kirjaliku seisukoha ka Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Külli Zimm, kes juhib tähelepanu, et K. Uibo ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppes esitatud teokirjelduse ja selle õigusliku kvalifikatsiooniga nii prokuratuuris kui maakohtu istungil. Prokurör on endiselt seisukohal, et K. Uibo poolt toimepandud tegu on kvalifitseeritav KarS § 4231 järgi. Aluse asuda sellisele seisukohale annab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.04.2009 otsus nr 3-1-1-87-08. Ka käesolevas asjas on tegemist olukorraga, kus kaks väärtegu on toime pandud enne 01.01.2015 jõustunud seadusemuudatust ja viimane tegu uue seaduse kehtimise ajal, mistõttu leiab prokurör, et viidatud Riigikohtu otsuse seisukohad on üle kantavad ka käesolevasse kriminaalasja. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6.KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuna kaitsja leiab, et tegu, milles K. Uibot süüdistatakse, ei ole kuritegu, tuleb ringkonnakohtul kaitsja apellatsioon läbi vaadata (vt ka RKKKm nr 3-1-1-13-15, p 9; nr 3-1-1-12-15, p 9). Lähtuvalt KrMS § 331 lg-st 11 vaatas ringkonnakohus antud kriminaalasja läbi kirjalikus menetluses.
7.Kohus, olles tutvunud maakohtu otsuse, apellatsiooni, prokuröri arvamuse ja kohtutoimiku materjalidega, leiab, et apellatsioonis toodud seisukohad ei too kaasa maakohtu otsuse tühistamist. Kohtukolleegium on seisukohal, et K. Uibo tegevus on kvalifitseeritav KarS § 4231 järgi, mistõttu puudub õiguslik alus esimese astme kohtu kokkuleppemenetluses tehtud otsuse muutmiseks.
8.KarS § 4231 kohaldamisel on ringkonnakohtu hinnangul analoogia korras kohaldatav Riigikohtu seisukoht kriminaalasjas nr 3-1-1-87-08, kus leiti, et isiku karistamisel KarS § 199 lg 2 p 9 alusel võib arvesse võtta enne selle sätte jõustumist toimepandud vargusi väheväärtusliku asja vastu, mille eest oli isikut karistatud KarS § 218 lg 1 järgi. Otsuse punktis 12 ütleb Riigikohus: „Kriminaalkolleegium juhib tähelepanu sellele, et KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistatakse A. G-d. mitte 8. ja 9. mail 2008 toime pandud tegude, vaid 20. augustil 2008 toime pandud varguse katse eest.“ See tähendab, et isiku karistamisel süstemaatilise varguse eest ei anta uut õiguslikku hinnangut tegudele, mille eest on teda juba väärteokorras
karistatud, vaid see, et ta on varem samalaadseid süütegusid toime pannud, võib anda alust alates kolmandast teost lugeda tema käitumist süstemaatiliseks. Seevastu ei muuda kolmas toimepandud samalaadne süütegu tagasiulatuvalt süstemaatiliselt toimepanduks ka isiku eelnevaid tegusid.
9.Samuti saab juhinduda Riigikohtu seisukohast kriminaalasjas nr 3-1-1-23-00, kus käsitleti kriminaalvastutusele võtmist seoses KrK § 204 lg 3 jõustumisega 23.01.1999, kusjuures 19.01.1999 toimepandud rikkumise eest karistati isikut halduskorras 26.01.1999 ning 19.04.1999 juhtis isik taas sõiduautot, olles alkoholijoobes. Nimetatud otsuse punktis 3.1. märgiti, et KrK § 204 lg-s 3 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsesse külge kuulub ühekordne mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, kuid selle teo eest järgneb kriminaalvastutus üksnes siis, kui kuriteo subjektiks on isik, kellel on kehtiv halduskaristus mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Isikut oli 26.01.1999 karistatud rahatrahviga mootorsõiduki juhtimise eest joobnuna. 23.01.1999 jõustus KrK § 204 lg 3 uus redaktsioon, millega muuhulgas sätestatigi nende isikute kriminaalvastutus mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, keda varem on halduskorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Seega pidi ja võis käsitletav seadusemuudatus toimida preventiivselt ka antud isiku suhtes, kuid tegelikult kõnealusel seadusemuudatusel selle isiku suhtes siiski preventiivset toimet ei olnud, sest 19.04.1999 juhtis ta taas sõiduautot alkoholijoobes. Kuna tal oli kehtiv halduskaristus mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, siis on tema tegu õigesti kvalifitseeritud KrK § 204 lg 3 järgi.
10.Eeltoodust nähtuvalt ei ole K. Uibo puhul tegemist KarS § 5 lg-s 3 sätestatuga, mille kohaselt seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu (vt nt RKKKo nr 3-1-1-90-03 p-d 6.3-6.5).
11.KrMS § 268 lg-st 1 tuleneb, et isiku süü küsimust saab lahendada ainult selle teo suhtes, milles talle on esitatud süüdistus. Ka K. Uibole esitatud süüdistusest on selgelt aru saada, et süüdistuse esemeks olev tegu on see, et ta juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta 04.03.2015. Kohtukolleegiumi hinnangul räägib Riigikohtu seisukoha kasuks ka asjaolu, et nii kohtupraktikas kui ka õiguskirjanduses (vt nt J. Sootak. Süüteokoosseis: mõiste ja objektiivne koosseis. Tallinn 2003. lk 17) aktsepteeritakse korduvuse ja süstemaatilisuse puhul nii faktilist kui juriidilist retsidiivi. Viimasest on lähtutud ka K. Uibole esitatud süüdistuses. Kui süstemaatiliselt toime pandud teona tuleks mõista vähemalt kolme tegu koos, ei saaks ringkonnakohtu hinnangul juriidilisele retsidiivile (s.o tegudele, mille eest on isikut juba varem karistatud) tugineda, kuna nende uuesti arvestamisel süüdimõistva otsuse tegemisel oleks sisuliselt tegemist ne bis in idem põhimõtte rikkumisega, sest sellisel juhul menetletaks sama tegu uuesti ja antaks talle uus õiguslik hinnang. Ringkonnakohus leiab, et süstemaatilisus ei ole n.ö katusmõiste vähemalt kolme episoodi hõlmava teo kohta, vaid tegemist on tunnusega, mis iseloomustab isiku suhtumist konkreetsesse toimepandud teosse ja õiguskorda; järeldus selle kohta tehakse aga seaduses ette nähtud asjaolu põhjal, milleks on see, et isik on varem korduvalt pannud toime samalaadseid tegusid.
12.Kui varasemaid samalaadseid tegusid, mille eest on isikut aga juba väärteokorras karistatud, ei ole alust käsitada osategudena, ei teki küsimust, kas süstemaatilise teo põhiraskus jääb uue normi kehtivuse aega või sellele eelnenud perioodi. Samuti ei saa rääkida sellest, et isikul ei olnud teo toimepanemisel võimalik ette näha, et sellele teole võiks järgneda kriminaalvastutus. K. Uibo pani talle süüdistuses ette heidetava teo toime pärast 01.01.2015 ehk ajal, mil oli olemas KarS § 4231 kuriteokoosseis. Esitatud ei ole väiteid selle kohta, et K. Uibo ei oleks olnud teadlik, et teda on mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata varem karistatud. Sellest tulenevalt oli süüdistataval võimalik ette näha, et järjekordne mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõigust omamata võib olla karistatav kriminaalkorras.
13.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 13.03.2015 otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.
14.K. Uibo kaitsja taotleb kaitsjatasu väljamõistmist apellatsiooni koostamise eest 24 eurot, sh käibemaks 4 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele. KrMS § 185 lg 1 kohaselt kannab apellatsioonimenetluses menetluskulud riik ainult juhul, kui tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktides 2–4 või lõikes 2 nimetatud lahend. Kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Tulenevalt eelnevast jäävad K. Uibol tekkinud menetluskulud isiku enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Kartau
/allkirjastatud digitaalselt/ Maarika Kuusk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.