Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
3-1-1-24-15 21. aprill 2015 Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi Kriminaalasi Alla Raudsepa süüdistuses KarS § 320 lg 1 - § 22 lg 2 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 3. novembri 2014. a otsus kriminaalasjas nr 1-13-4007 Alla Raudsepa kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäe, kassatsioon Prokuratuur, esindaja Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Merike Lugna 18. märts 2015, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 3. novembri 2014. a otsus Alla Raudsepa süüdistuses KarS § 320 lg 1 - § 22 lg 2 järgi ja saata kriminaalasi samale kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
2.Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.
3.Määrata Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude suuruseks Alla Raudsepale kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 405 (nelisada viis) eurot 60 (kuuskümmend) senti, sealhulgas käibemaks 67 (kuuskümmend seitse) eurot 60 (kuuskümmend) senti, ja jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Alla Raudsepp anti kohtu alla süüdistatuna selles, et ta kallutas tahtlikult 15. jaanuaril 2013 kell 13.35 kuni 13.47 Pärnus Pikk 18 asuvas Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu arestikambri uurimistoas L. Š.-d andma 15. jaanuari 2013 kohtuistungil teadvalt valeütlusi.
2.Pärnu Maakohtu 16. juuni 2014. a otsusega mõisteti A. Raudsepp õigeks.
3.Maakohtu otsuse peale esitas Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Merike Lugna apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule, taotledes maakohtu otsuse tühistamist, A. Raudsepa süüditunnistamist KarS § 320 lg 1 - § 22 lg 2 järgi ja tema karistamist 300 päevamäära suuruse rahalise karistusega.
4.Kriminaalasja arutamisel Tallinna Ringkonnakohtus 11. septembril 2014 esitas kohtunik Sten Lind
KrMS § 49 lg 6 ja § 491 alusel avalduse enda taandamiseks, mille ringkonnakohtu esimees rahuldas.
20.oktoobril 2014 allkirjastasid kohtunikud Andres Parmas, Meelika Aava ja Pavel Gontšarov määruse kirjaliku menetluse tähtaja pikendamiseks, määrates kohtuotsuse teatavakstegemise uueks ajaks 3. novembri 2014 kell 16.00. 3. novembril 2014 kuulutatud kohtuotsusega rahuldas Tallinna Ringkonnakohus koosseisus A. Parmas, M. Aava ja Julia Katškovskaja prokuratuuri apellatsiooni ning tühistas maakohtu otsuse. Ringkonnakohus tunnistas A. Raudsepa KarS § 320 lg 1 - § 22 lg 2 järgi süüdi ja karistas teda rahalise karistusega 300 päevamäära, s.o 4500 eurot.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
5.Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A. Raudsepa kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäe. Kaitsja taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja maakohtu otsuse jõustamist. Muuhulgas osutab kaitsja ka asjaolule, et ringkonnakohtu otsuse on teinud KrMS § 339 lg 1 p 1 mõttes ebaseaduslik kohtukoosseis. Kui kriminaalasja arutamist alustanud kohtukoosseisu kuulus kohtunik Pavel Gontšarov, siis on ringkonnakohtu otsuse allkirjastanud P. Gontšarovi asemel kohtunik Julia Katškovskaja. Kaitsja märgib, et kohtunik J. Katškovskaja negatiivne suhtumine süüdistatavasse on üldtuntud asjaolu.
6.Kassatsioonivastuses taotleb ringkonnaprokurör Merike Lugna ringkonnakohtu otsuse muutmata jätmist.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 339 lg 1 p-s 1 kirjeldatud menetlusõiguse olulise rikkumisega on tegemist siis, kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud kohtukoosseis, mida seadus ette ei näe. KrMS § 19 lg 1 järgi arutab ringkonnakohtus kriminaalasja vähemalt kolmest ringkonnakohtunikust koosnev kohtukoosseis. Sama lõike teise lause kohaselt toimetab eelmenetlust kriminaalasjas ringkonnakohtunik ainuisikuliselt.
8.KrMS § 339 lg-s 1 loetletud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi on seadusandja hinnanud sedavõrd kaalukateks (nn menetlusõiguse absoluutsed olulised rikkumised), et nende tuvastamise korral ei saa kohtuliku arutamise tulemina kujunenud kohtulahendit ühelgi juhul pidada sisuliselt õigeks ega ka ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõttega kooskõlas olevaks.
9.Ebaseadusliku kohtukoosseisu käsitamine menetlusõiguse absoluutse olulise rikkumisena on esmajoones selgitatav PS § 3 lg 1 esimeses lauses sätestatud põhimõttega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Kohtuotsuse tegemine kriminaalmenetluses on mõistetav isiku põhiõigusi piirava riigivõimu teostamisena, milleks peab menetlejal olema muu hulgas ka menetluslik pädevus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. aprilli 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-7-06, p 8.2). Kui isiku põhiõigusi piiratakse selleks mittepädeva kohtu otsustusega, tuleb kõrgema astme kohtul alama astme kohtu otsus alati tühistada ning saata kriminaalasi
samale
kohtule
uueks
arutamiseks
teises
kohtukoosseisus.
kriminaalkolleegiumi 1. detsembri 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-73-14, p 11).
(Riigikohtu
10.Kohtukoosseisu ebaseaduslikkus ei tähenda mitte üksnes PS § 3 lg 1 esimeses lauses sätestatu vaid ka PS § 24 lg-s 1 sisalduva põhiõiguse riivet. PS § 24 lg 1 kohaselt ei tohi kedagi tema vaba tahte vastaselt üle viia seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse. PS § 24 lg 1 ei sea piiranguid mitte üksnes institutsionaalse kohtualluvuse vaid ka asja arutava kohtukoosseisu meelevaldsele muutmisele. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni (EIÕK) art 6 lg 1 tagab õiguse kriminaalasja lahendamisele sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitustega institutsioonis. PS § 3 lg 1 esimesest lausest ja § 24 lg-st 1 lähtuv asja arutava kohtukoosseisu muutumatuse nõue leiab kajastamist ka kohtute seaduse § 37 lg 2 p-s 2 ja lg-s 3, mille kohaselt peab ringkonnakohtu koosseisude moodustamine põhinema juhuslikkuse põhimõttele ja olema kindlaks määratud kohtu aastases tööjaotuskavas.
11.Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt kriminaalasjas nr 3-1-1-73-14 tehtud otsuses on asutud seisukohale, et KrMS § 339 lg 1 p 1 rikkumisega (kohtulahendi tegemisega ebaseadusliku kohtukoosseisu poolt) on tegemist siis, kui eelistungil kuulusid kohtukoosseisu kolm ringkonnakohtu kohtunikku, kellest kaks kriminaalasja edasisel lahendamisel ja otsuse tegemisel ei osalenud (st, et eelistungil, kohtuistungitel ja kohtuotsuse tegemisel osales algusest lõpuni üksnes ringkonnakohtu eesistujast kohtunik). Seda seisukohta põhjendades on tuginetud arusaamale, et lisaks pädevust puudutava nõude täidetusele peab kohtuotsuse tegemisel osalev kohtukoosseisu liige olema varem osa võtnud kriminaalasja kohtulikust arutamisest, sest üksnes vahetu kohtuliku arutamise tulemusena saab kriminaalasja lahendaval kohtukoosseisul kujuneda siseveendumus, mille põhjal saab kohtuotsuse tegemisel lahendada KrMS § 306 lg 1 p-des 1-14 loetletud küsimused. Riigikohtu kriminaalkolleegium tõdes, et kuigi ringkonnakohtu eelistung ei ole kriminaalmenetluse seadustiku struktuurist lähtuvalt formaalselt käsitatav kohtuliku arutamise osana, võivad eelistungil tehtud menetluslikud otsustused olla kriminaalasja apellatsiooni korras arutamisel sedavõrd siduvad ja olulised, et asja arutava kohtukoosseisu muudatus võrreldes eelistungi kohtukoosseisuga võib takistada tõendite vahetu uurimise põhimõtte realiseerumist. Oluline on toonitada, et käsitletava kriminaalasja puhul ei tõstatatud küsimust, et kas ja millistel tingimustel võib kriminaalasja apellatsiooni korras lahendava kohtu koosseis muutuda.
12.Praeguse kohtuasja puhul oli tegemist kirjaliku apellatsioonimenetlusega. Kohtukoosseisu muutmine kirjalikus menetluses ei riiva, vähemalt mitte esmajoones KrMS §-s 15 sätestatud vahetu ja suulise kohtuliku uurimise põhimõtet. Kirjaliku menetluse puhul vahetut kohtulikku uurimist KrMS § 15 mõttes aset ei leia ja seega ei ole siin otseselt asjakohased need kohtukoosseisu muutmist välistavad argumendid, millele on tuginetud käesoleva otsuse eelmises punktis nimetatud ja Riigikohtu otsuses kohtuasjas nr 3-1-1-73-14 käsitletud argumendid. Seega tuleb vastata küsimusele, et miks ei või ringkonnakohtu koosseis kriminaalasja apellatsiooni korras menetlemise käigus muutuda?
13.Selle kohtuotsuse p-s 10 nimetatud kaalutlustel ei saa ringkonnakohtu koosseisu voluntaristlikke muudatusi
kirjalikus
apellatsioonimenetluses
pidada
aktsepteeritavateks.
Riigikohtu
kriminaalkolleegiumi poolt kohtuasjas nr 3-1-1-74-14 märgitu kohaselt peavad ka kirjalikus
menetluses olema tagatud ausa kohtumenetluse põhimõtted kriminaalmenetluse seadustiku ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artikli 6 tähenduses. Muu hulgas tähendab see, et menetlusosaliste menetluslikke õigusi piiratakse vaid sel määral, mis tuleneb kirjaliku menetluse olemusest ja on ilmtingimata vajalik selle toimetamiseks. Kirjaliku menetlusega nõustumisel loobub süüdistatav eeskätt õigusest osaleda kohtuistungil ja sellest tulenevatest õigustest, näiteks tunnistajate küsitlemisest. Eeltoodud põhimõttest lähtuvalt peab ka kirjalikus menetluses olema tagatud kohtumenetluse poolte õigus taandamistaotluse esitamiseks kohtukoosseisu liikmete vastu. Ausa kohtumenetluse põhimõtetega ei ole kooskõlas olukord, kus kohtumenetluse pool saab kriminaalasja läbivaatava kohtu koosseisu teada alles otsuse tegemise järel. Seetõttu peab ringkonnakohus teatama määruses ka kohtukoosseisu. Kohtukoosseisu teatamine on vajalik võimaldamaks kohtumenetluse pooltel esitada taandamise taotluse kohtukoosseisu liikmete vastu. Praeguses kriminaalasjas pole kohtulahendit allkirjastanud ringkonnakohtu kohtukoosseisu apellatsioonimenetluse pooltele kirjalikult teatavaks tehtud. Samuti on kriminaalasjas kohtuotsuse tegemise pikendamise määruse teinud ringkonnakohus ühes kohtukoosseisus, kohtuotsuse enda aga sellest erinevas kohtukoosseisus. Järelikult on Tallinna Ringkonnakohtu 3. novembri 2014. a otsuse teinud ebaseaduslik kohtukoosseis.
14.Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kohtukoosseisu muutmise põhimõttelist lubatavust kirjaliku menetluse käigus ei saa ilmselt kahtluse alla seada: sellised asjaolud, nagu kohtu koosseisu liikme taandamine, tema pikaajaline raske haigus või muud samalaadi objektiivsed asjaolud ei saa välistada õigusemõistmist. Kuid kui kohtukoosseisu liige ei saa asja arutamisel osaleda, kas taanduse, pikaajalise haigestumise või muu vältimatu takistuse tõttu, tuleb asendusliikme nimetamine vormistada määrusega, uuest kohtukoosseisust tuleb teavitada aegsasti menetlusosalisi ja arvestades Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt kriminaalasjas nr 3-1-1-73-14 tehtud otsuses märgitut (vt eelnevalt p 11) tuleb sellisel juhul apellatsioonimenetlust uue kohtukoosseisuga alustada eelmenetlusest.
15.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 6 ning § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 3. novembri 2014. a otsuse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Kaitsja kassatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt.
16.A. Raudsepa kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks 405 euro ja 60 sendi suuruses summas, sh käibemaks 67 eurot ja 60 senti. Taotluse kohaselt on kaitsealusega nõupidamiseks, kohtutoimikuga tutvumiseks ja kassatsiooni koostamiseks kulutatud aega 16 pooltundi. Sõidule kulutatud aja ja riigi õigusabi osutamisega seotud kulude eest taotleb kaitsja kokku 98 euro hüvitamist. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on taotlus põhjendatud ja see tuleb riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3, § 23 lg 1 ning § 22 lg 6 ja Eesti Advokatuuri juhatuse 26. novembri 2013. a otsusega kinnitatud korra punktide 4, 21, 55 alapunkti 4 ning punkti 60 alusel rahuldada. KrMS § 186 lg 1 kohaselt jääb see menetluskulu riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Jüri Ilvest Eerik Kergandberg Lea Kivi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.