1-15-2652/5 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

1 CD-plaat – jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Tsiviilhagid: Rahuldada esitatud tsiviilhagi ja VÕS § 1043, 1045 alusel välja J.M-ilt: • Ramirent Baltic AS-i kasuks 40 000 eurot, mis kanda Ramirent Baltic AS arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxx (SEB Pank AS) Menetluskulud: KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse: J.M-ilt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 eurot, määratud kaitsja tasu 264 eurot. Kohustada J.M tasuma väljamõistetud menetluskulusid 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 70,75 eurot. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega J.M-ile kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud elukoha- või e-posti aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus esitatakse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik: J.M süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, mille eest on teda karistatud Ida-Viru Maakohtu 06.12.2004 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-1092/03 KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi, pani 18.02.2010 ja 25.02.2010 toime kaks kelmust alljärgnevatel asjaoludel: 18.02.2010 Tallinnas Laki tn 11d asuvas, ehitustehnika väljarentimisega tegeleva AS Ramirent (praeguse ärinimega Ramirent Baltic AS) rendipunktis võttis J.M OÜ Ruvisor esindajana rendile AS-le Ramirent kuuluva ekskavaatori JCB 4CX-4WS reg.nr-ga XXX, VIN-koodiga XXX, väljalaskeaasta 2007, väärtusega 892 443,28 EEK, s.o 57 037,52 eurot. Nimelt sõlmis J.M rendilepingu nr XXX, mille kohaselt võttis ta osundatud ekskavaatori rendile kuni 25.02.2010 (kaasa arvatud). Seejuures maksis ta kokkulepitud rendiperioodi eest renditasu summas 4 680 EEK, s.o 299,11 eurot. Ekskavaatori anti J.M-ile üle samal päeval Harju maakonnas Maardu linnas Vana-Narva mnt 28e asuvas AS Ramirent rendipunktis. Sõlmides rendilepingut ja saades ekskavaatorit enda valdusse ei kavatsenud J.M ekskavaatorit AS-le Ramirent tagastada ning maksta osundatud aktsiaseltsile renditasu kokkulepitud renditähtaja ületava aja eest

(rendiperioodi eest peale 25.02.2010) ega muul viisil hüvitada AS-le Ramirent ekskavaatori valduse kaotust. Sellega lõi J.M rendileandjal tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mille tulemusena sai ta AS-lt Ramirent enda valdusse osundatud ekskavaatori, mille jättis renditähtaja lõppedes AS-le Ramirent tagastamata. Seeläbi sai J.M varalist kasu ja ühtlasi põhjustas AS-le Ramirent varalist kahju ekskavaatori väärtuse ulatuses, s.o summas 57 037,52 eurot. 25.02.2010 Tartu linnas Turu tn 45d asuvas AS Ramirent rendipunktis võttis J.M OÜ Ruvisor esindajana rendile AS-le Hansaliising (praeguse ärinimega Swedbank Liising AS) kuuluva ja AS Ramirent (praeguse ärinimega Ramirent Baltic AS) vastutavas kasutuses oleva ekskavaatori JCB 4CX-4WS reg.nr-ga XXX, VIN-koodiga XXX, väljalaskeaasta 2008, väärtusega vähemalt 824 936,98 EEK, s.o 52 723,08 eurot. Nimelt sõlmis J.M rendilepingu nr XXX, mille kohaselt võttis ta osundatud ekskavaatori rendile kuueks päevaks, s.o kuni 03.03.2010 (kaasa arvatud). Seejuures maksis ta kokkulepitud rendiperioodi eest renditasu summas 12 000 EEK, s.o 766,94 eurot. Peale rendilepingu sõlmimist anti ekskavaator J.M-ile samas rendipunktis üle. Sõlmides rendilepingut ja saades ekskavaatorit enda valdusse ei kavatsenud J.M ekskavaatorit AS-le Ramirent tagastada ning maksta osundatud aktsiaseltsile renditasu kokkulepitud renditähtaja ületava aja eest (rendiperioodi eest peale 03.03.2010) ega muul viisil hüvitada AS-le Ramirent ekskavaatori valduse kaotust. Sellega lõi J.M rendileandjal tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mille tulemusena sai ta AS-lt Ramirent enda valdusse osundatud ekskavaatori, mille jättis renditähtaja lõppedes AS-le Ramirent tagastamata. Seeläbi sai J.M varalist kasu ja ühtlasi põhjustas ASle Ramirent varalist kahju ekskavaatori väärtuse ulatuses, s.o summas 52 723,08 eurot. Seega pani J.M oma tahtliku tegevusega toime KarS § 209 lg 2 p 1, 2 järgi (enne 01.01.2015 kehtinud karistusseadustiku redaktsioonis) kvalifitseeritava kuriteo (kelmuse), s.o varalise kasu saamise tegelikest asjaloludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, ning suures ulatuses ( ) Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga tekitas J.M varalist kahju Ramirent Baltic AS-le (endise ärinimega Ramirent AS) alljärgnevalt: 18.02.2010 kelmuseepisoodis summas 57 037,52 eurot, s.o selles episoodis väljapetetud ekskavaatori väärtuse ulatuses ning 25.02.2010 kelmuseepisoodis summas 52 723,08 eurot, s.o selles episoodis väljapetetud ekskavaatori väärtuse ulatuses, kokku summas 109 760,60 eurot. Ekskavaatorid olid kindlustatud. Kindlustusandja hüvitas kannatanule Ramirent Baltic AS-le kahju osaliselt, s.o summas 69 760,60 eurot, jättes hüvitamata omavastutusosa, s.o 40 000 eurot. Sellest lähtuvalt esitas kannatanu Ramirent Baltic AS juhatuse liige XXX käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks 40 000 euro ulatuses, s.o kindlustusandja poolt hüvitamata jäänud summas. Käesoleva kokkuleppe sõlmimisega võtab J.M osundatud tsiviilhagi õigeks. Karistuse liik ja määr: Süüdistatav J.M, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus J.M süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1, 2 järgi (enne 01.01.2015 kehtinud KarS redaktsioonis) ja karistada teda vangistusega 2 aastat 2 kuud. KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel (alates 01.01.2015 kehtivas KarS redaktsioonis) jätta mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata, määrates kohesele ärakandmisele 3 kuud 15 päeva vangistust ning jättes ülejäänud 1 aasta 10 kuud 15 päeva vangistust täitmisele pööramata, kui J.M ei pane 3 aastase katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu. KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus ning karistuse kandmise alguseks lugeda 29.01.2015.a. Esitatud tsiviilhagi tuleb hüvitada. Kohtuistungil jäi süüdistatav J.M sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, määratud kaitsja tasu.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel J.M tuleb süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1,2 järgi (enne 01.01.2015.a kehtinud KarS redaktsioonis) ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. J.M-ilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 585 eurot, määratud kaitsja tasu 264 eurot. Süüdistatav esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks, kuivõrd nende tasumine ühe kuu jooksul ei ole võimalik. Prokurör nõustus taotlusega. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. Süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7, määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest. Piret Liivo Kohtunik