Kohtulahend

sundraha 292.50 (kakssada üheksakümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot; kaitsjatasu 271,80 (kakssada seitsekümmend üks eurot ja 80 senti) eurot; joobeseisundi tuvastamise kulu 14 (neliteistkümmend) eurot.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et I.E on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 578,30 (viissada seitsekümmend kaheksa eurot ja 30 senti) eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: 11 (üheteistkümne) kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist tasuda igakuiselt vähemalt 48,19 (nelikümmend kaheksa eurot ja 19 senti) eurot ning 12ndal (kaheteistkümnendal) kuul tasuda 48,21 (nelikümmend kaheksa eurot ja 21 senti) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 2 (5)

Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99915700029173 ning selgituse “I.E, otsus nr 1-15-1918, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus I.E süüdistatakse selles, et tema 23.11.2014 kella 18 ajal lõi varalise kasu saamise eesmärgil Võru linnas Räpina mnt 20 esisel parkimisplatsil M. P. tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, lubades maksta viimasele sõiduauto Peugeot 306 registreerimismärgiga xxxxxx eest 300 eurot, kuid tasus auto eest kolme 100-eurose suveniirrahaga, mille tulemusena sai enda valdusse M. P. sõiduauto, saades varalist kasu sõiduki väärtuse 300 euro võrra. Seega pani I.E toime kelmuse, s.o KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse I.E selles, et ta 02.12.2014 kella 23.35 ajal juhtis Võru linnas Fr. R. Kreutzwaldi tänaval ja Kose teel mootorsõidukit Mitsubishi Lancer registreerimismärgiga xxxxxxx olles joobeseisundis, s.o isikuna, kelle verest leiti vähemalt 1,65 mg/g etanooli, millise teoga pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest nõuab prokurör I.E-le kohtus karistuseks seitse kuud vangistust. KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest nõuab prokurör I.E-le kohtus karistuseks neli kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, raskeima karistuse suurendamise teel, mõista I.E-le liitkaristuseks kaheksa kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.25.11.2014, s. o kaks päeva, seega lõplikuks karistuseks jääb seitse kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus I.E suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane ühe aasta kuue kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu. KarS § 50 lg 1 alusel võtta lisakaristusena Indrek 3 (5)

I.E-lt mootorsõiduki juhtimise õigus ära neljaks kuuks. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav I.E aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav I.E, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse I.E süüdi tunnistada KarS § 209 lg 1 ja KarS § 424 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht asitõendite osas Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks kolm suveniir 100-eurost rahatähte, mis on pitseeritud ümbrikusse ning mis asub kriminaalasja materjalide juures. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta eelnimetatud asitõendid kriminaalasja juurde. Kohtu seisukoht menetluskulude osas I.E menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 444,48 eurot (123,12 + 99,12 + 123,12 + 99,12) (tl 28-30, 51-53, 59-61, 65-67), kohtumenetluses maksutud tasu istungil esindamise eest 99,12 eurot, so kaitsjatasu kokku 543,60 eurot ning joobe tuvastamise maksumus 14 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid.

4 (5)

I.E on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist ning ka vähendamist. I.E avaldas, et temal ei ole kindlat sissetulekut, ta teeb juhutöid ning ülalpidamisel on 7 kuune laps ning varsti sünnib perre veel üks laps. Jõukohane oleks ühes kuus maksta umbes 50 eurot. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine täismahus ja korraga käib I.E-le ilmselgelt üle jõu. Seega KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus pool sundrahast, so 292.50 eurot ja pool kaitsjatasust, so 271,80 eurot riigi kanda. Arvestades ülaltoodut mõistab kohus I.E-lt välja menetluskuluna sundraha 292,50 eurot, kaitsjatasu 271,80 eurot ning joobe tuvastamise maksumuse 14 eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades I.E varalist seisundit ning resotsialiseerumis väljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel I.E-le võimalus menetluskulu kokku 578,30 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Marju Persidskaja kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.