Kohtulahend

KriminaalasiOsaliselt jõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 21.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number: 1-13-3856/153
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 21.04.2015
Staatus: Osaliselt jõustunud
Sõnade arv: 15 569

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-13-3856/160Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium09.09.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2015.a. Tallinn

Kriminaalasja number

1-13-3856 (10930000772)

Kohtunik

Eha Popova

Rahvakohtunikud

Malle Missing ja Malle Loosaar

Kohtuistungi sekretär

Hedvig Payne

Kriminaalasi

N.G süüdistuses KarS § 389

Prokurör

Andrei Voronin

Süüdistatav

N.G ik XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, elukoht XXX, töökoht XXX OÜ, müügijuht, varem kriminaalkorras karistamata

Kaitsja

Vandeadvokaadi vanemabi Meelis Krautman

lg 2 järgi

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 175 lg 1, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1 p 1, 306, § 311, § 312, § 313 ja § 315, Tunnistada süüdi N.G KarS § 389 6 (kuus) kuud vangistust.

lg 2 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat ja

Vastavalt KrMS 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 04.10.2011.06.10.2011, s.o 3 (kolm) päeva, ärakandmisele kuulub vangistus 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. Vastavalt KarS § 73 määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui N.G ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja algust arvata alates 21.04.2015. Kohaldada N.G suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Asitõendid: - 10.01.2012 jälitusprotokolli nr 11.1-3/11/52-8 lisa DVD-ROM plaat salvestistega, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja juurde. - 04.10.2011 toimunud Erkki XXXi töökoha läbiotsimisel ära võetud XXXtempel (pakend nr 1) – esitatud Harju Maakohtule kriminaalasja kohtulikul arutamisel – hävitada. - 04.10.2011 Tallinnas, XXXruumis 323 teostatud läbiotsimisel äravõetud XXX OÜ AS SEB panga kontokaart, mis asub kriminaalasja juures (4 kd tl 84) – jätta kriminaalasja juurde

KarS [RT I, 23.12.2014, 16] § 3891 lg 2 järgi ehk maksukohustuse varjamise ja tagastusnõude alusetu suurendamisena, mis seisnes järgnevas: N.G vahendliku täideviimise läbi, valitsedes ülekaaluka teadmisega raamatupidajat Mihkel XXX (ik XXX) ja Indrek XXX (ik XXX) kaasaaitamisel esitas maksuhaldurile (Maksu- ja Tolliametile) XXX OÜ nimel oktoober 2010 käibedeklaratsioonis valeandmeid, suurendades alusetult XXX OÜ sisendkäibemaksu summas 12 180 304 Eesti krooni (778 463,31 eurot). Samuti ei deklareerinud N.G XXX OÜ 0% määraga maksustatavat käivet ehk kütuse soetust XXXOÜ-lt, AS-lt XXXja OÜ-lt XXX. Sellise tegevusega rikkus N.G Käibemaksuseaduse [RT I 2003, 82, 554, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega] § 24 lg 1, § 29 lg 1 ja § 15 lg 3 p 12 nõudeid. XXX OÜ on kajastanud maksustamisperioodi september 2010 kohta esitatud käibedeklaratsioonil 20% määraga maksustatavaid tehinguid kokku 7 390 792 Eesti krooni (472 357, 70 eurot) ning sellelt summalt arvestanud käibemaksu kokku 1 478 158 Eesti krooni (94 471,51 eurot). Sama deklaratsiooni kohaselt on XXX OÜ kajastanud soetatud ning oma ettevõtluses kasutatavate kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat sisendkäibemaksu, mis on seadusega lubatud maha arvata kokku 12 509 Eesti krooni (799,47 eurot) ja tekkis võlgnevus käibemaksu osas summas 1 465 549 Eesti krooni (93 665,65 eurot). XXX OÜ on kajastanud maksustamisperioodi oktoober 2010 kohta esitatud käibedeklaratsioonil 20% määraga maksustatavaid tehinguid kokku 61 877 372 Eesti krooni (3 954 684,85 eurot) ning sellelt summalt arvestanud käibemaksu kokku 12 375 474 Eesti krooni (790 936,94 eurot). Sama deklaratsiooni kohaselt on XXX OÜ kajastanud soetatud ning oma ettevõtluses kasutatavate kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat sisendkäibemaksu, mis on seadusega lubatud maha arvata kokku 12 271 445 Eesti krooni (784 288,27 eurot). Fuel PRO OÜ maksustav käive 2010 oktoobrikuu eest (käibemaksuga müük) Maksuarvestuse aluseks olevate dokumentide põhjal on XXX OÜ väljastanud maksustamisperioodil oktoober 2010 alljärgnevad kütuse müügiarved, millele XXX OÜ on lisanud käibemaksu 20%:

XXX OÜ on kajastanud sisendkäibemaksu hulgas XXXOÜ diislikütuse arvel näidatud käibemaksu summas 1 340 040,00 Eesti krooni (85 644,16 eurot). Kohtueelse menetluse käigus kogutud andmete kohaselt ei ole nimetatud arve alusel tegelikkuses kauba liikumist toimunud. Tegemist on fiktiivse arvega, et XXX OÜ-l oleks võimalik suurendada sisendkäibemaksu XXXOÜ nimel väljastatud ostuarve alusel, kuigi tehingut reaalselt ei toimunud. Seega ei ole Käibemaksuseaduse § 4 lg 1 p 1 tähenduses käivet toimunud. XXX OÜ raamatupidamises oli arvestatud XXXOÜ poolt väljastatud 29.09.2010 arve nr 29.12.12, kogumaksumusega 8 040 240,00 Eesti krooni (513 864,99 eurot), sh käibemaks 1 340 040,00 Eesti krooni (85 644,16 eurot). Arve esitamise aluseks on olnud 29.09.2010 leping nr 18. Tehingu sisuks märgiti diisel suvine 600 000 liitrit. Mainitud XXXOÜ arve ja 29.09.2010 lepingu 30.09.2010 kuupäevaga dateeritud lisa nr 1 alusel, on XXX OÜ poolt tasutud AS-i Swedbank arvelduskonto nr XXX kaudu 19.10.2010 80 402,40 Eesti krooni (5 138,64 eurot). Muus osas, st nii kütuse tarne kui maksmise osas, jäi leping mõlemalt poolt täitmata. Kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalide pinnalt saab asuda seisukohale, et XXX OÜ ja XXXOÜ vahel oli tegu fiktiivse tehinguga, mille eesmärgiks oli tekitada näilik alus sisendkäibemaksu suurendamiseks ja Käibemaksuseaduse § 4 lg 1 p 1 tähenduses käivet ei toimunud. Nimetatud asjaolu maksunduslikust aspektist tähendab, et äriühing ega selle juhatuse liige ei oleks tohtinud kajastada sisuliselt näilikku tehingut oma raamatupidamises ning arvestada maha arvel näidatud käibemaksu. Tehing XXXOÜ-ga (äriühing reg.kood XXX, kandis 26.06.2009 kuni 11.09.2009 ärinime XXXOÜ, 11.09.2009 kuni 30.11.2010 ärinime XXXOÜ, 30.11.2010 kuni 02.07.2013 ärinime XXXOÜ ning kustutati 02.07.2013.) XXX OÜ on kajastanud sisendkäibemaksu hulgas XXXOÜ diislikütuse arvel näidatud käibemaksu summas 158 342,28 Eesti krooni (10 119,91 eurot). Kohtueelse menetluse käigus kogutud andmete kohaselt ei ole nimetatud arve alusel tegelikkuses kauba liikumist toimunud. Tegemist on fiktiivse arvega, et XXX OÜ-l oleks võimalik suurendada sisendkäibemaksu XXXOÜ nimel väljastatud ostuarve alusel, kuigi tehingut reaalselt ei toimunud, seega Käibemaksuseaduse § 4 lg 1 p 1 tähenduses käivet ei toimunud. Nimetatud asjaolu maksunduslikust aspektist tähendab, et äriühing ega selle juhatuse liige ei oleks tohtinud kajastada sisuliselt näilikku tehingut oma raamatupidamises ning arvestada maha arvel näidatud käibemaksu. XXXOÜ poolt on väljastatud XXX OÜ-le 14.10.2010 arve nr 2010-126 kogumaksumusega 950 054 Eesti krooni (60 719,51 eurot), sh käibemaks 158 342 Eesti krooni (10 119,89 eurot). Tehingu sisuks märgiti diisel suvine 71 700 liitrit. Mainitud XXXOÜ arve on XXX OÜ poolt tasutud AS Swedbank arvelduskonto nr XXX kaudu 14.10.2010 600 000 Eesti krooni (38 346,98 eurot) ning 15.10.2010 55 053,68 Eesti krooni (3 518,57 eurot) ja AS SEB Pank arvelduskonto nr XXX kaudu 14.10.2010 275 000 Eesti krooni (17 575,70 eurot) ja 15.10.2010 20 000 Eesti krooni (1 278,23 eurot). Nimetatud tehingu kohta on XXXOÜ ja XXX OÜ vahel 14.10.2010 sõlmitud ostumüügileping nr 2010/10-14. XXX OÜ poolt maksuhaldurile (Maksu- ja Tolliametile) esitatud oktoober 2010 kütusearuandest ei nähtu tehingut XXXOÜ-ga. AS XXXteatas oma vastuskirjas, et XXX OÜ-ga tehingud Terminaalis puuduvad. XXXOÜ ei esitanud maksuhaldurile (Maksu- ja Tolliametile) ühtegi kütuse käitlemise aruannet. 04.10.2011 toimunud N.G elukoha läbiotsimise käigus aadressilt XXX, Tallinn, ära võetud dokumentide hulgas asus kuupäevaga 13.12.2010 XXX OÜ poolt koostatud ja N.G poolt allkirjastatud ülesütlemiseavaldus XXXOÜ-le (endise nimega XXXOÜ) lepingu nr 2010/10-14 kohta seoses asjaoluga, et nimetatud ettevõtte ei ole endale lepinguga võetud

oktoobrikuu käibemaksumaksudeklaratsioonis sisendkäibemaksuna summa, mille kohta ei olnud raamatupidajale M.XXX veel dokumenti esitatud, kuid N.G väitis raamatupidajale M.XXX. Raamatupidaja M.XXX, uskudes XXX OÜ juhatuse liiget, et selliste andmetega arve on olemas, esitas selle maksuhaldurile (Maksu- ja Tolliametile) e-Maksuameti kaudu eeldades, et kõik N.G ́e poolt esitatud andmed on õiged. Sellest tulenevalt on N.G esitanud maksuhaldurile (Maksu- ja Tolliametile) vahendliku täideviimise läbi, valitsedes ülekaaluka teadmisega raamatupidajat Mihkel XXX (ik XXX) ja Indrek XXX (ik XXX) kaasaaitamisel raamatupidaja kaudu oktoober 2010 käibedeklaratsioonis valeandmeid, suurendades alusetult XXX OÜ sisendkäibemaksu summas 12 180 304 Eesti krooni (778 463,30 eurot). Samuti ei deklareerinud XXX OÜ 0% määraga maksustatavat käivet ehk kütuse soetust XXXOÜ-lt, AS-lt XXXja OÜ-lt XXX. Sellise tegevusega rikkus N.G Käibemaksuseaduse [RT I 2003, 82, 554, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega] § 24 lg 1, § 29 lg 1 ja § 15 lg 3 p 12 nõudeid. Kuni 31.12.2014 kehtinud Karistusseadustiku [vastu võetud 06.06.2001, RT I 2001, 61, 364,jõustunud 01.09.2002] kohaselt oli N.G tegu kvalifitseeritav järgmiselt: Seega XXX OÜ juhatuse liige N.G , esitas vahendliku täideviimise läbi, valitsedes ülekaaluka teadmisega raamatupidajat, 2010 oktoobrikuu maksudeklaratsioonis, maksuhaldurile (Maksu- ja Tolliametile), valeandmeid sisaldava maksudeklaratsiooni ning jättis esitamata andmeid 0% määraga maksustatava käibe kohta, mille tulemusena jäi riigieelarvesse laekumata käibemaksu 320 000 eurot või enam, tekitas riigile kahju laekumata maksudena summas 12 180 304 krooni (778 463,31 eurot), so pani toime KarS § 3891 lg 2 sätestatud kuriteo. Sama kuritegu on alates 01.01.2015 endiselt karistatav KarS § 3891 lg 2 [välja kuulutatud 03.07.2014 otsusega nr 486; RT I, 12.07.2014, 1, avaldamismärge RT I, 23.12.2014, 16] kui: lg 1) Maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest maksu-või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet suurele kahjule vastava summa võrra või enam. lg 2) Sama teo eest, kui sellega varjatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse

10) OÜ XXX arved 07.10.2010-11.11.2010 (1 kd tl 219-230); 11) XXX OÜ arved-saatelehed 01.20.2010-29.10.2010 (2 kd tl 1-27); 12) 19.10.2010 XXX OÜ kütuse käitlemise aruanne (2 kd tl 28-30); 13) XXXEesti AS 01.10.2010 arve XXX OÜ-le (2 kd tl 31); 14) Elkada OÜ 01.10.2010 arve XXX OÜ-le (2 kd tl 32-33); 15) Seesam AS 10.09.2010 arve XXX OÜ-le (2 kd tl 34); 16) Notar Erki Põdra arve 15.09.2010 XXX OÜ-le (2 kd tl 35); 17) XXXEesti AS 09.09.2010 arve XXX OÜ-le (2 kd tl 36); 18) AS XXXhoiustamisarved 11.10.2010-31.10.2010 (2 kd tl 37-42); 19) AS XXX aktsiisiteatised 01.10.2010-29.10.2010 (2 kd tl 43-97); 20) AS XXX varumaksearved 11.10.2010-29.10.2010 (2 kd tl 98-152); 21) XXX OÜ 01.10.2010 leping nr 11A/10 AS-ga XXX(2 kd tl 153); 22) Üleandmise vastuvõtmise akt 01.10.2010 nr 11A/10 AS-ga XXX (2 kd tl 154); 23) 30.09.2010 arve nr 000011LW (2 kd tl 155); 24) 28.09.2010 arve nr 000010LW (2 kd tl 156); 25) XXX OÜ 04.10.2010.a leping nr 12A/10 AS-ga XXX(2 kd tl 157); 26) Üleandmise-vastuvõtmise akt 04.10.2010 nr 12A/10 AS-ga XXX(2 kd tl 158); 27) 01.10.2010 arve nr 000012LW (2 kd tl 159); 28) XXX OÜ 04.10.2010 leping nr 13A/10 AS-ga XXX(2 kd tl 160); 29) Üleandmise-vastuvõtmise akt 04.10.2010 a nr 13A/10 AS-ga XXX(2 kd tl 161); 30) 04.10.2010 arve nr 000013LW (2 kd tl 162); 31) 04.10.2010.a leping nr 14A/10 AS-ga XXX(2 kd tl 163); 32) Üleandmise-vastuvõtmise akt 04.10.2010 nr 14A/10 AS-ga XXX(2 kd tl 164); 33) 04.10.2010 arve nr 000014LW (2 kd tl 165); 34) XXX OÜ 05.10.2010 leping nr 15A/10 AS-ga XXX(2 kd tl 166); 35) Üleandmise-vastuvõtmise akt 05.10.2010 nr 15A/10 AS-ga XXX(2 kd tl 167); 36) 04.10.2010 arve nr 000015LW (2 kd tl 168); 37) XXX OÜ 05.10.2010 leping nr 16A/10 AS-ga XXX(2 kd tl 169); 38) Üleandmise-vastuvõtmise akt 05.10.2010 nr 16A/10 AS-ga XXX(2 kd tl 170); 39) 05.10.2010 arve nr 000016LW Terminaal, 20.10.2010 arve nr 000025LW Terminaal, 20.10.2010 arve nr 000026LW Terminaal, 22.10.2010 arve nr 000027LW Terminaal, 22.10.2010 arve nr 000028LW Terminaal, 27.10.2010 arve nr 000029LW Terminaal, 27.10.2010 arve nr 000030LW Terminaal, 28.10.2010 arve nr 000031LW Terminaal, 29.10.2010 arve nr 000032LW Terminaal, 29.10.2010 arve nr 000033LW Terminaal, 29.10.2010 arve nr 000034LW Terminaal, 05.10.2010 arve nr 000017LW Terminaal, 06.10.2010 arve nr 000018LW Terminaal, 07.10.2010 arve nr 000019LW Terminaal, 08.10.2010 arve nr 000020LW Terminaal, 08.10.2010 arve nr 000021LW Terminaal, 11.10.2010 arve nr 000022LW Terminaal, 18.10.2010 arve nr 000023LW Terminaal, 18.10.2010 arve nr 000024LW Terminaal (2 kd tl 171-189); 40) XXX OÜ 09.11.2010 leping nr 41A/10 AS-ga XXXTerminaal (2 kd tl 190); 41) Üleandmise-vastuvõtmise akt 05.10.2010 nr 41A/10 AS-ga XXXTerminaal (2 kd tl 191); 42) 10.11.2010 arve nr 000044LW Terminaal (2 kd tl 192); 43) XXX OÜ 10.11.2010 leping nr 42A/10 AS-ga XXX(2 kd tl 193); 44) Üleandmise-vastuvõtmise akt 10.11.2010 nr 42A/10 AS-ga XXX(2 kd tl 194); 45) 09.11.2010 arve nr 000042LW Terminaal (2 kd tl 195); 46) XXX OÜ 10.11.2010 leping nr 43A/10 AS-ga XXX(2 kd tl 196); 47) Üleandmise-vastuvõtmise akt 10.11.2010 nr 43A/10 AS-ga XXX (2 kd tl 197); 48) 14.3.64. 10.11.2010 arve nr 000043LW (2 kd tl 198); 49) Maksu- ja Tolliameti (edasiselt MTA) 09.03.2011 nõudekiri AS-le SEB Pank (3 kd tl 1);

50) AS SEB Pank 28.03.2011.a vastuskiri koos lisadega - allkirjanäidis, kliendiandmete tabel, arvelduskonto leping lisadega, pangatoimiku ID-kaardi koopa, juriidilise isiku lisaandmed, rahvusvahelise deebetkaardi leping, pangakaardi lepingu lisa, internetipanga lisa liitumislepingule kiirteavitamise lepingud (3kd tl 2- 6); 51) Maksu- ja Tolliameti 09.03.2010 teabenõue Swedbank AS-le (3 kd tl 17); 52) Swedbank AS 21.03.2011 vastuskiri koos lisadega (arvelduskonto leping lisadega, teleteenuse leping) (3 kd tl 18-23); 53) 22.09.2010 teleteenuste leping 22.09.2010 teleteenuste lepingu (3 kd tl 23); 54) MTA 09.03.2011 nõudekiri MTA Põhja Maksu- ja Tollikeskusele (edaspidi MTK) (3 kd tl 24); 55) MTA Põhja MTK 30.03.2011 vastus koos lisadega (avaldus XXX OÜ maksukohustuslasena registreerimise kohta, käibemaksukohustuslasena registreerimise ostus, e-Maksuameti kasutamise leping, volikiri Ivar XXX, avaldus esindusõiguse lõpetamise kohta ja uue esindusõiguse olemasolu kohta N.G , avaldus aktsiisitoimingute registreerimiseks e-maksuametis; XXX OÜ volikiri Mihkel XXXle e-maksuameti kasutamiseks) (3 kd tl 25-35); 56) MTA 10.03.2011 teabenõue AS-le SEB Pank N.G väärtpaberikonto väljavõtte saamiseks (3 kd tl 36); 57) AS SEB Pank 23.03.2011 vastus koos lisadega (väärtpaberikonto leping lisadega, N.G väärtpaberikonto väljavõte (3 kd tl 37-41); 58) AS Kroodi Terminal 03.11.2011 vastus MTA nõudekirjale (3 kd tl 42); 59) Nõudekiri AS-le XXXXXX OÜ ja XXXSIA tehingute kohta (3 kd tl 43); 60) AS Maardu Terminal 24.10.2011 vastuskiri (3 kd tl 44-46); 61) MTA uurimisosakonna (edaspidi UO) 04.11.2011 nõudekiri Lääne Maksu- ja Tollikeskusele (3 kd tl 47); 62) MTA Lääne Maksu- ja Tollikeskuse 07.11.2011 vastuskiri koos lisadega (3 kd tl 48); 63) XXX OÜ vedelkütuse käitlemise aruanne 2010. aasta septembri kohta (3 kd tl 49); 64) XXX OÜ erimärgistatud kütuse soetamise aruanne 2010. aasta septembri kohta (3 kd tl 50); 65) XXX OÜ erimärgistatud kütuse müümise aruanne 2010. aasta septembri kohta (3 kd tl 51); 66) XXX OÜ vedelkütuse käitlemise aruanne 2010. aasta oktoobri kohta (3 kd tl 52); 67) XXX OÜ erimärgistatud kütuse soetamise aruanne 2010. aasta oktoobri kohta (3 kd tl 5354); 68) XXX OÜ erimärgistatud kütuse müümise aruanne 2010. aasta oktoobri kohta (3 kd tl 55); 69) Fuel PRO OÜ 2010. aasta septembri müügiarved (3 kd tl 56-83); 70) XXX OÜ arvete nimekirja väljatrükk raamatupidamisprogrammist „HansaRaama“ (3 kd tl 84); 71) Osaühing XXX 2010. aasta septembri arve XXX OÜ-le (3 kd tl 85); 72) Osaühing XXXarved ajavahemikul 23.09.2010 – 30.09.2010 XXX OÜ-le (3 kd tl 86-100); 73) Osaühing XXX29.09.12 arve XXX OÜ-le (3 kd tl 101); 74) AS XXXhoiustamisarved (3 kd tl 02-104); 75) AS XXXaktsiisiteatised ajavahemikul 23.09.2010 – 30.09.2010 (3 kd tl 105-116); 76) AS XXXvarumaksearved ajavahemikul 23.09.2010 – 30.09.2010 (3 kd tl 117-128); 77) AS XXX23.09.2010 müügiarve nr 000009-LW (3 kd tl 129); 78) Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna 07.11.2011 nõudekiri MTA Põhja MTK-le (3 kd tl 130); 79) Maksu- ja Tolliameti Põhja MTK 09.11.2011 vastuskiri koos lisadega (3 kd tl 131);

80) XXX OÜ 12.08.2011 maksuotsus koos lisadega (3 kd tl 132-144); 81) XXX OÜ registriandmete väljatrükk (3 kd tl 145-147); 82) XXX OÜ maksukohustuslaste registri väljatrükk käibemaksu deklareerimise kohta 2010. aasta oktoobris (3 kd tl 148); 83) XXX OÜ maksukohustuslaste registri väljatrükk käibemaksu deklareerimise kohta 2010. aasta jaanuar kuni oktoober (3 kd tl 149); 84) Väljatrükk VIES-st (lühend ingl.k „Value Added Tax Information Exchange System“ – Käibemaksu infovahetuse süsteem) XXXSIA kohta (3 kd tl 150); 85) Väljatrükk VIES-st (lühend ingl.k „Value Added Tax Information Exchange System“ – Käibemaksu infovahetuse süsteem) XXX OÜ kohta (3 kd tl 151); 86) Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Põhja I talituse 18.10.2011 järelepärimine EUROPOL ́i (3 kd tl 152-153) ja vastus sellele (3 kd tl 154-162 ); 87) Maksu- ja tolliameti uurimisosakonna 5.12.2011 järelepärimine AS-le Swedbank (3 kd tl 163); 88) Swedbank AS 07.12.2011 vastus MTA 05.12.2011 järelepärimisele (3 kd tl 164); 89) Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna 12.2011 järelepärimine Harju Maakohtu registriosakonnale (3 kd tl 165); 90) Harju Maakohtu 14.12.2011 vastus järelepärimisele koos lisadega (OÜ Slaiss (XXX OÜ endine ärinimi) registrisse kandmise avaldused, 07.09.2010 osaniku otsus ärinime muutmise kohta, ärinime muutmise kandeavaldus, 15.09.2010 osaniku N.G otsus, Di na XXX 15.12.2010 saabunud avaldus XXX OÜ juhatuse liikme muutmiseks, XXX OÜ osa müümist puudutavad dokumendid OÜ-le Noobel Plaan) (3 kd tl 166-177); 91) 01.11.2011 arvelduskontode (millised rahavoogude liikumised ja operatsioonid toimusid XXX OÜ AS Swedbank AS ja AS SEB Pank kontodel; XXXSIA Swedbanka Latvia kontol; XXXOÜ AS Swedbank kontol; Erkki XXX ́i AS Swedbank kontol) vaatlusprotokoll (4 kd tl 1-4); 92) Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna 01.12.2010 päring Swedbank AS-le (4 kd tl 5); 93) Swedbank AS 13.12.2010 vastus koos lisadega (4 kd tl 6-39); 94) XXX OÜ AS Swedbank arveldusarve väljavõte ajavahemikul 01.09.2010 kuni 09.12.2010 (4 kd tl 7-14); 95) OÜ XXX AS Swedbank arveldusarve väljavõte ajavahemikul 01.09.2010 kuni 09.12.2010 (4 kd tl 15-32 pöördel); 96) Erkki XXXi AS Swedbank arveldusarve väljavõte ajavahemikul 01.09.2010 kuni 09.12.2010 (4 kd tl 33); 97) N.G AS Swedbank arveldusarve valuuta (EUR) konto väljavõte ajavahemikul 01.09.2010 kuni 09.12.2010 (4 kd tl 34); 98) N.G AS Swedbank limiidikonto konto väljavõte ajavahemikul 01.09.2010 – 09.12.2010 (4 kd tl 35); 99) N.G AS Swedbank arveldusarve konto väljavõte ajavahemikul 01.09.2010 kuni 09.12.2010 (4 kd tl 36-39); 100) Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna 01.12.2010 nõudekiri AS-le SEB Pank (4 kd tl 40); 101) AS SEB Pank 09.12.2010 vastus lisadega (4 kd tl 41-49); 102) XXX OÜ AS SEB Pank konto väljavõte ajavahemikul 01.09.2010 kuni 09.12.2010 (4 kd tl 42-46); 103) N.G AS SEB Pank konto väljavõte ajavahemikul 01.09.2010 – 09.12.2010 (4 kd tl 47-48);

104) Erkki XXXi AS SEB Pank konto väljavõte ajavahemikul 01.09.2010 – 09.12.2010 (4 kd tl 49); 105) Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Põhja I talituse 24.10.2011 nõudekiri RAB-le (4 kd tl 50); 106) RAB 24.10.2011 vastus nõudekirjale koos lisadega (4 kd tl 51-54); 107) XXXSIA konto väljavõte (4 kd tl 52-54); 108) Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna 20.09.2011 nõudekiri Swedbank AS-le (4 kd tl 55); 109) Swedbank AS 07.11.2011 vastus koos lisadega (4 kd tl 56-63); 110) XXXOÜ AS Swedbank konto nr 221050530927 väljavõte (4 kd tl 57-63); 111) XXXOÜ AS Swedbank konto nr 221050068622 väljavõte (4 kd tl 65-69); 112) Põhja Ringkonnaprokuratuuri 03.10.2011 läbiotsimismäärus (4 kd tl 70-72) ja 04.10.2011 läbiotsimise protokoll (4 kd tl 73-76); 113) Põhja Ringkonnaprokuratuuri 03.10.2011 läbiotsimismäärus (4 kd tl 77-79) ja 04.10.2011 läbiotsimise protokoll (4 kd tl 80-83); 114) N.G ja Indrek Raudseppa (Raudsepp) vaheline notariaalne leping XXX OÜ osa omandamiseks (4 kd tl 98-102); 115) Kassa üleandmise–vastuvõtmise akt 15.09.2010 (4 kd tl 103); 116) Väljatrükk maksuvõlgade raportist 15.09.2010 (allakirjutatud) (4 kd tl 104); 117) Väljatrükk 15.09.2010 (4 kd tl 105); 118) OÜ XXXja XXX OÜ vahel 29.09.2010 sõlmitud leping (4 kd tl 106-109) koos lisaga 30.09.2010 allkirjastatud lisaga (4 kd tl 110); 119) XXX OÜ ja XXXOÜ vahel 14.10.2010 sõlmitud leping (4 kd tl 111-112); 120) 03.02.2011 suuliste selgituste protokoll (4 kd tl 113); 121) 02.12.2010 Maksu- ja Tolliameti intressi nõue käibemaksu osas XXX OÜ-le 2010.aasta septembri eest (4 kd tl 114-115); 122) 08.11.2010 Maksu- ja Tolliameti intressi nõue käibemaksu osas XXX OÜ-le 2010. aasta septembri eest (4 kd tl 116-118); 123) 20.09.2010 korraldus N.G-le Maksu- ja Tolliametisse ilmumiseks seletuste andmiseks (4 kd tl 119-120); 124) N.G 13.10.2010 kirja koopia Maksu- ja Tolliametile (4 kd tl 121-122); 125) 07.10.2011 vaatlusprotokoll koos lisadega (4 kd tl 85-88); 126) 15.11.2011 vaatlusprotokoll koos lisadega (4 kd tl 89-97); 127) N.G 03.11.2010 suuliste selgituste protokoll (4 kd tl 123-124); 128) N.G 05.10.2010 suuliste selgituste protokoll (4 kd tl 125-126); 129) 23.09.2010 kütuse ostutehingut kajastavad dokumendid: sh arve nr 1003 (4 kd tl 127), arve saateleht nr MO 4946 (4 kd tl 128), aktsiisiteatis nr 000291-AT ja varumakse arve nr 000189-VM (4 kd tl 129-130), üleandmise-vastuvõtmise akt nr 302250 (4 kd tl 131); 130) XXX OÜ nimel 17.11.2010 esitatud tasaarvestamise avaldus OÜ-le XXX (4 kd tl 132); 131) XXX OÜ nimel AS-le XXX17.11.2010 tasaarvestamise lepe (4 kd tl 133); 132) AS XXXja XXX OÜ 21.09.2010 vahel sõlmitud naftasaaduste laoleping koos lisaga (4 kd tl 134-139); 133) 23.09.2010 laenuleping nr 230910 XXX OÜ ja OÜ XXX (registrikood XXX) vahel (4 kd tl 140-142); 134) väljatrükk levinumate maksupettuste skeemidest (4 kd tl 143);

135) XXX OÜ dokumentatsiooni üleandmise–vastuvõtmise originaalakt 30.11.2010 (4 kd tl 144); 136) 30.11.2010 XXX OÜ ainuosaniku OÜ XXXjuhatuse liikme N.G otsus Di na XXX XXX OÜ juhatuse liikmeks määramise kohta (4 kd tl 145); 137) 30.11.2010 XXX OÜ ja OÜ XXXdokumentide üleandmise-vastuvõtmise akti originaalid ja koopiad (4 kd tl 146-148); 138) Di na XXX 30.11.2010 volikiri N.G-le (4 kd tl 149-150); 139) XXX OÜ väljatrükid maksuvõlgade raportist 30.11.2010 (allakirjutatud) (4 kd tl 151152); 140) XXX OÜ väljatrükk 30.11.2010 käibemaksukohustuslaste registrist XXX OÜ kohta (4 kd tl 153); 141) OÜ XXXmaksuvõlgade raporti 30.11.2010 väljatrükk (4 kd tl 154); 142) Postikviitungid tähitud kirjade edastamisest XXXSIA-le, 11.09.2009 kuni 30.11.2010 ärinimega XXXOÜ-e, mis 30.11.2010 kuni 02.07.2013 kandis ärinime XXXOÜ ning kustutati 02.07.2013 ja 16.04.2009 kuni 29.12.2010 ärinime kandnud XXXOÜ-le, mis 29.12.2010 kuni 31.07.2013 oli ärinimega XXXOÜ ja kustutati 37.07.2013 (4 kd tl 156158); 143) 13.12.2010 adresseeritud ja N.G poolt allakirjutatud kiri lepingu ülesütlemise kohta, mis on adresseeritud 11.09.2009 kuni 30.11.2010 ärinimega XXXOÜle (4 kd tl 155); 144) 18.10.2011 üleandmise-vastuvõtmise akt Maksu- ja Tolliameti ja OÜ XXX vahel (4 kd tl 159); 145) 01.12.2011 üleandmise-vastuvõtmise akt 04.10.2011 läbiotsimisel äravõetud dokumentide koopiate üleandmise kohta (4 kd tl 160-165); 146) 19.01.2012 üleandmise-vastuvõtmise akt 04.10.2011 läbiotsimisel äravõetud mobiiltelefoni, SIM-kaardi ja AS SEB Pank kontokaardi üleandmise kohta (4 kd tl 166); 147) 03.10.2011 läbiotsimismäärus XXX OÜ raamatupidaja Mihkel XXX elu- ja töökoha ning sõidukite läbiotsimiseks (4 kd tl 167-169); 148) 04.10.2011 edasilükkamatutel juhtudel läbiotsimismäärus OÜ XXX kontori läbiotsimiseks (4 kd tl 170); 149) 04.10.2011 läbiotsimisprotokoll (4 kd tl 171-174) OÜ XXX kontorist esemete ja dokumentide äravõtmise kohta. Äravõetud dokumendid olid väljatrükid XXX OÜ pearaamatust raamatupidamisprogrammist „Hansaraama“ pearaamatu perioodil 01.09.2010 kuni 31.10.2010; käibemaksu arvestus, tehingud on välja trükitud (4 kd tl 176-181); väljatrükid Konto nr 21511 „Käibemaks (müük) perioodil 01.09.2010 kuni 31.10.2010 (4 kd tl 182-189); 150) 04.10.2011 asitõendi vaatlusprotokoll (4 kd tl 190); 151) 05.10.2011 asitõendi vaatlusprotokoll (4 kd tl 191-194); 152) 04.10.2011 läbiotsimismäärus (4 kd tl 195-197); 153) 04.10.2011 läbiotsimisprotokoll (4 kd tl 198-201); 154) 03.10.2011 läbiotsimismäärus (4 kd tl 202-204); 155) 04.10.2011 läbiotsimisprotokoll lisadega (4 kd tl 205-210); 156) 05.10.2011 asitõendi vaatlusprotokoll (4 kd tl 211-212); 157) 04.10.2011 läbiotsimisprotokoll (4 kd tl 213-216); 158) 04.10.2011 edasilükkamatutel juhtudel läbiotsimise määrus (4 kd tl 217); 159) 04.10.2011 läbiotsimisprotokoll (4 kd tl 218-221); 160) 07.12.2011 vaatlusprotokoll (5 kd tl 1-2);

161) 07.12.2011 üleandmise-vastuvõtmise akt (5 kd tl 3); 162) 08.12.2011 asitõendi vaatlusprotokoll (5 kd tl 4); 163) 11.10.2011 asitõendi vaatlusprotokoll (5 kd tl 5-9); 164) 04.10.2011 asitõendi vaatlusprotokoll (5 kd tl 10); 165) N.G 04.10.2011 kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (5 kd tl 11-19); 166) 06.10.2011 N.G elukohast lahkumise keelu kohaldamise määrus (5 kd tl 20-21); 167) Harju Maakohtu 06.10.2011 otsus kriminaalasjas 1-11-10918 (5 kd tl 24-34); 168) OÜ XXXregistritoimiku koopiad koos PRP 24.05.2012 nõudekirjaga ja Harju Maakohtu registriosakonna 25.05.2012 vastuskirjaga (5 kd tl 35-47); 169) Põhja Ringkonnaprokuratuuri 25.05.2012 kiri AS-le SEB Pank (5 kd tl 48-49); 170) AS SEB Pank 28.05.2012 vastuskiri koos lisadega (5 kd tl 50-53); 171) 22.08.2012 vaatlusprotokoll lisadega (5 kd tl 54-63); 172) XXX OÜ (alates 07.12.2011 uue ärinimega ORLEN Eesti OÜ) 09.07.2012 vastus koos arvete koopiatega ja EMTA UO Põhja I talituse 09.07.2012 nõudekirjaga (5 kd tl 64-118); 173) Mark Oil OÜ 10.07.12 vastus koos nõudekirjaga ja kütusemüügiarved (5 kd tl 119137); 174) Aktsiaselts Olerex 23.07.2012 vastus koos vastusele lisatud majandustarkvara programmist tehtud väljatrükkidega, arvete koopiate ja MTA UO nõudekirjaga (5 kd tl 138323); 175) AS XXX 08.08.2012 vastus koos lisadega, XXX OÜ-le ja vastupidi väljastatud arvete koopiatega ning MTA UO 09.07.2012 nõudekirjaga (6 kd tl 1-119); 176) OÜ XXX21.08.2012 vastuskiri koos lisadega, XXX OÜ-le ja vastupidi väljastatud arvete koopiatega ning MTA UO 11.07.2012 nõudekirjaga (5 kd tl 120-136); 177) Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Põhja I talituse 09.07.2012 nõudekiri (16.04.2009 kuni 29.12.2010 ärinime kandnud) XXXOÜ-le (29.12.2010 kuni 31.07.2013 ärinimega XXXOÜ ja kustutati 37.07.2013) (6 kd tl 137); 178) väljavõte Äriregistrist XXXOÜ kohta, millest nähtub, et on kandnud 16.04.2009 kuni 29.12.2010 ärinime XXXOÜ ja sisuliselt lõpetanud oma tegevuse (6 kd tl 138-140); 179) 10.01.2012 jälitusprotokoll (6 kd tl 141-143); 180) 11.01.2012 jälitusprotokoll (6 kd tl 144-194) ja jälitusprotokollide salvestised CD plaatidel (7 kd tl 195); 181) Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna protokoll 05.10.2011 tunnistaja Tõnu Kõiv ülekuulamisest (6 kd tl 1-3); 182) Läti registri väljavõte XXXkohta (6 kd tl 4-6); 183) 01.10.2010 ostu-müügi leping nr 2 XXX OÜ ja XXXLtd vahel (7 kd tl 7-8); 184) XXX OÜ arved ja kassa väljamineku orderid (7 kd tl 9-16); 185) N.G karistusregistri õiend (7 kd tl 64-66); 186) tõendid N.G keskmise päeva sissetuleku kohta (7 kd tl 67-72; 187) Sandra ja Saskia N.G sünnitunnistused (7 kd tl 82-83). Kohtu seisukohad Kohus, kuulanud ära süüdistatava N.G ütlused ja avaldanud tunnistajate ütlused, samuti uurinud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

5.aprilli 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-25-12, p 10.1 ja 13. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1106-13, p 9). See, kas maksudeklaratsioonis maksusumma kohta esitatud andmed on KarS § 3892 tähenduses õiged või valed, oleneb eeskätt sellest, kas maksukohustuslase ja riigi vahel eksisteerivad sellised maksuõigussuhted, millest lähtuvalt deklareeritud maksusumma on arvutatud. Maksuõigussuhte tekkimine, muutumine või lõppemine oleneb aga sellest, kas on täidetud maksuseaduses sätestatud maksuõigussuhte tekkimise, muutumise või lõppemise eeldused. Maksukohuslase poolt käibemaksu tasumist reguleerivad käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) ja maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) sätted, lähtuda tuleb ka äriseadustikust (edaspidi ÄS). KMS § 3 lg 1 kohaselt on käibemaksukohustuslane ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalikõiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. KMS § 12 lg 1 kohaselt moodustavad käibe maksustatava väärtuse kauba või teenuse müügihind ning kõik muu tasuna käsitatav, mille kauba võõrandaja või teenuse osutaja kauba ostjalt, teenuse saajalt või kolmandalt isikult kauba või teenuse eest on saanud või saab välja arvatud KMS § 12 lgtes 3, 6, 7, 10, 13 ja 14 nimetatud juhtudel. KMS § 15 lg 1 kohaselt on käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest, välja arvatud sama paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud juhtudel. KMS § 15 lg 3 p 12 kohaselt on käibemaksumäär null protsenti aktsiisilattu paigutatud aktsiisikauba väärtusest, kui tehinguga ei kaasne kauba aktsiisilaost väljatoimetamist, välja arvatud aktsiisikauba toimetamine ühest aktsiisilaost teise. KMS § 24 lg 1 kohaselt peab isik maksukohustuslasena registreerimise päevast alates täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 ja p 4 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks ja ühendusesiseselt soetatud kauba, soetatud paigaldatava või kokkupandava kauba, kolmnurktehinguga soetatud kauba või muu soetatud kauba, millelt maksukohustuslane peab KMS kohaselt käibemaksu arvestama, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks. MKS § 6 lg 1 p 1 kohaselt on maksukohustuslaseks maksumaksja. MKS § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Riigikohus on selgitanud, et MKS § 83 lõiget 4 on võimalik kohaldada mh olukorras, kus ostjal oli tehingu kujundamisel kavatsus saavutada suurema summa sisendkäibemaksu mahaarvamine, kui müüja oleks reaalselt sellelt tehingult riigile käibemaksu tasunud. Sellisel juhul on MKS § 83 lg 4 alusel võimalik korrigeerida tehingu väärtust vastavalt selle tehingu väärtusele, mida pooled tegelikult silmas pidasid. Ainuüksi tehingu ebamõistlikult kõrge hind ei anna alust MKS § 83 lg 4 kohaldamiseks, vaid ära tuleb näidata ka ostja või müüja eeldatav maksueelis ning tahtlus

maksueelise saavutamiseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 25. aprilli 2013. a otsus asjas nr 3-31-71-12, p 17.) Kui teeseldud tehinguga varjati teist, väiksema müügihinnaga tehingut, siis on ostjal õigus sisendkäibemaksu maha arvata mitte kogu arvel märgitud käibemaksu ulatuses, vaid aluseks tuleb võtta tehingu tegelik müügihind ja sellest lähtuvalt arvestada käibemaks ning mahaarvatava sisendkäibemaksu suurus (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-71-12, p 19.) ÄS § 180 lg 1 ja § 181 lg 1 kohaselt juhib ja esindab osaühingut kõigis õigustoimingutes juhatus. ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. MKS § 6 lg 1 p 1 kohaselt on maksumaksjaks füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. MKS § 57 lg 1 kohaselt peab maksukohustuslane raamatupidamisarvestust raamatupidamise seaduses sätestatud juhtudel ja korras, kusjuures raamatupidamis- ja maksuarvestust tuleb korraldada nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest, varast ja kohustustest (MKS § 57 lg 3). Seega on juriidilisel isikul (ettevõttel) kohustus korraldada oma raamatupidamine nii, et oleks tagatud objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine isiku finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta, et oleks võimalik dokumenteerida oma majandustehinguid ning kajastada algdokumentide alusel majandustehinguid registrites ning aruannetes (raamatupidamise seadus § 4 lg 1). N.G süüdistuses on asjassepuutuvad käibemaksuseaduse, maksukorralduse seaduse ja äriseadustiku sätted õigesti ära märgitud. Kirjalike tõendite ja süüdistatava N.G ning tunnistajate M. XXX, I. XXX ja R. XXX ütlustega on tõendatud, et N.G oli ajavahemikul 15.09.2010-26.11.2010 XXX OÜ osanik ja ajavahemikul 16.09.2010-20.12.2010 XXX OÜ juhatuse liige. Sisuliselt puudub vaidlus selles, et N.G juhtis ja kontrollis XXX OÜ majandustegevust, olles seega äriühingu tegelikuks juhiks. Seda kinnitavad XXX OÜ äriregistri teabesüsteemi väljavõte (3 kd tl 145-147) ja XXX OÜ ainuosaniku N.G 15.09.2010 otsus, millega valiti juhatuse liikmeks N.G (3 kd tl 171). Osaühingu osa müügilepingu kohaselt omandas N.G XXX OÜ (endise nimega OÜ Slaiss) osa 15.09.2010 (4 kd tl 98-102). Kassa üleandmise-vastuvõtmise akt kinnitab, et N.G võttis 15.09.2010 vastu XXX OÜ kassa summas 45500 krooni (4 kd tl 103). Maksuvõlgade raporti kohaselt puudus XXX OÜ seisuga 15.09.2010 maksuvõlg (4 kd tl 104). Samuti tõendavad asjaolu, et N.G oli isikuks, kes ka faktiliselt juhtis ja kontrollis XXX OÜ majandustegevust, N.G poolt konto avamine XXX OÜ-le pankades (3 kd tl 2-16 ja tl 1823), volituste tagasikutsumine ja uute volituste andmine e-maksuameti kasutamiseks (3 kd tl 3335). N.G 11.03.2015-12.03.2015 ja 17.03.2015 kohtuistungitel antud ütlused kinnitavad, et ta omandas XXX OÜ eesmärgiga luua kütuse hulgimüügi ettevõte, XXX OÜ-s tegutses ta koos Indrek XXXga. N.G ütluste kohaselt oli I. XXX tegelikult äripartner, kuid see oli lihtsalt vormistamata, I. XXX ei olnud XXX OÜ osanik ega juhatuse liige. XXX OÜ tegevuse äriline sisu oli osta kütust hulgi ja odavamalt ja müüa väiksemates kogustes ja kallimalt. Seda, kust kütust ostetakse, otsustas I. XXX, tema pidi tegelema igapäevase kütuse ostu-müügiga Eesti siseturul, väljaspool Eestit toimuvad tehingud olid N.G ülesandeks. I. XXX leppis kokku kütuse hinnad, müüs ja ostis kütuse. N.G tunnistab leppe sõlmimist XXXSIA-ga. N.G kinnitas, et kuigi lepingud ja kokkulepped valmistas ette I. XXX, siis N.G vastavalt vajadusele juhatuse liikmena kas sõlmis või allkirjastas dokumendid. N.G kinnitas, et kui arvetel ja lepingutel on tema allkiri, siis on ta need ka alla kirjutanud. Tunnistajate I. XXX ja R. XXX ütlused kinnitavad, et N.G oli XXX OÜ juhatuse liige ja tegelik juht. I. XXX ja R. XXX vormistasid küll arveid ja tegid pangaülekandeid, kuid ei korraldanud äriühingu

raamatupidamist. Maksuametiga suhtles N.G. Jälitusprotokollide materjalid kinnitavad, et kuigi I. XXX suhtles kogu aeg aktiivselt N.G-ga ja vastastikku kanti ette, millised on kütuse kogused, millised maksud ja summad tuleb tasuda ning palju on kontol raha, siis Maksuametiga suhtles just N.G (6 kd tl 141-194). N.G võõrandas äriühingu 26.11.2010 OÜ-le Noobel Plaan, olles OÜ XXXjuhatuse liikmeks äriregistri andmete kohaselt kuni 20.12.2010. Tunnistaja M. XXX ütlused kinnitavad, et ta leppis N.G kui XXX OÜ juhatuse liikmega kokku, et OÜ XXX, kus tunnistaja töötab, osutab XXX OÜ-le raamatupidamisteenust dokumentide alusel koondite koostamises ning koostab esitatud andmete kohaselt ka maksudeklaratsiooni. Teiste isikutega XXX OÜ-s tunnistaja ei ole suhelnud. E-maksuameti kasutamise õiguse XXX OÜ nimelt sai M. XXX N.G-lt, selleks lisas N.G-maksuametis XXX OÜ kasutajaks M. XXX. XXX OÜ raamatupidamisdokumendid olid M. XXX juures, need tõi sinna ja viis sealt ära N.G . XXX OÜ pangakontodele M. XXXl juurdepääsu ei olnud. Kliendisuhe lõppes 2010. a lõpus, sest klient N.G kadus ära (7 kd tl 29-34). Seega on tõendatud, et N.G oli XXX OÜ juhatuse liige, kellele laienevad seadustest tulenevad osaühingu esindamise ja juhtimise kohustused. Indrek XXX osas eraldati 06.10.2011 kriminaalmenetluse igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse huvides kriminaalasjast nr 10930000772 materjalid eraldi kriminaalasjaks nr 11930000481 (1 kd tl 3-4) ning Harju Maakohtu 06.10.2011 otsusega mõisteti Indrek XXX KarS § 22 lg 3 ja § 3891 lg 2 järgi süüdi (5 kd tl 24-34). Kohtule esitatud Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Põhja I talituse vaneminspektori P. Adamsoni poolt kinnitatud XXX OÜ (reg.kood XXX) 2010.a oktoobrikuu käibemaksudeklaratsiooni (vormi KMD) väljatrükk Maksukohustuslaste registrist ja väljatrükk äriühingu poolt käibemaksu deklareerimise andmetega jaanuar 2010.a. kuni november 2010.a samast registrist tõendavad, et 25.11.2010 on registreeritud XXX OÜ 2010 oktoobri kuu käibedeklaratsioon, kus käibemaksusummaks on märgitud 12 375 474 krooni ja sisendkäibemaksusummaks märgitud 12 271 445 krooni ning tasumisele kuuluvaks käibemaksu summaks on märgitud 104 029 krooni (3 kd tl lk 148-149). Kaitsja vaidlustas tõendina väljatrüki Maksukohustuslaste registrist XXX OÜ kohta, millest nähtub, milline oli käibemaksu deklareerimine XXX OÜ poolt 2010. aasta oktoobris, väites, et tegemist on vaid väljatrükiga andmebaasist, seega ei ole tegemist käibedeklaratsiooniga ning ei nähtu, kes selle esitas. Kohus ei nõustu kaitsjaga. Asjas ei ole vaidlust, et XXX OÜ 2010. a oktoobrikuu käibedeklaratsiooni esitas e-maksuameti kaudu M. XXX. Süüdistatav N.G ütluste kohaselt pidi käibedeklaratsiooni esitama raamatupidaja. Raamatupidaja M. XXX ei ole deklaratsiooni esitamist kordagi eitanud ja kinnitas seda ka kohtuistungil. Ka ei väida kaitsja, et M. XXX deklaratsiooni tegelikult ei esitanud. Inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal võimaldas käibedeklaratsiooni elektroonilist esitamist käibemaksuseaduse § 27 (Maksustamisperiood ja käibedeklaratsioon), mis nägi ette käibedeklaratsiooni esitamise kas elektrooniliselt või paberkandjal. Samuti reguleeris käibedeklaratsiooni esitamist rahandusministri 19.12.2002 määrus nr 149 „Maksuhaldurile elektroonilisel teel esitatavate dokumentide formaadi- ja allkirjanõuded ning muud elektroonilisele teabevahetusele esitatavad nõuded maksumenetluses ja riigi-, valla- ning linnaasutuste poolt elektroonilisel teel esitatavate deklaratsioonide ja muude dokumentide nimekiri“ redaktsioonis, mis jõustus 13.02.2010 ja kehtis kuni 31.12.2010. Nimetatud määruse § 5 lg 1 p 2 kohaselt on E-teenuse kasutajal õigus täita, edastada ja muuta maksustamisega seotud dokumente Interneti teel määruse ja e-teenuste kasutamise ja autentimise lepingute kohaselt ning määruse § 6 lg 2 p 3 kohaselt on Maksu- ja Tolliametil kohustus aktsepteerida e-teenuste kasutaja poolt

edastatud dokumente ja lugeda need esitatuks portaali poolt fikseeritud ajal. Käibemaksuseaduse § 5 lõike 3, § 12 lõike 2, § 27 lõike 1, § 36 lõike 5 ja § 40 lõike 11 alusel vastuvõetud rahandusministri 26.06.2009 nr 43 määruse „Käibemaksuseaduse alusel kehtestatud rahandusministri määruste muutmine“ § 3 kohaselt kehtestatud «Käibedeklaratsiooni vormi ja täitmise juhendiga» esitati käibedeklaratsiooni täitmise juhised, mille kohaselt deklaratsioon esitatakse paberkandjal või elektrooniliselt. Määrus jõustus 01.07.2010. Seega oli N.G-le inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal käibedeklaratsiooni esitamine elektroonilise kanalite kaudu vastavuses õigusaktides kehtestatud nõuetele ning väljatrükk elektroonilisest maksukohuslaste registrist on lubatud tõendiks. N.G väljastas XXX OÜ juhatuse liikmena raamatupidaja M. XXXle volikirja e-maksuameti/e-tolli kasutamiseks 20.10.2010 (3 kd tl 35). Ka vastavalt varem kujunenud kohtupraktikale (Tallinna Ringkonnakohtu otsused asjades nr 1-081292, p. 6.7, 08.10.2012 otsus asjas nr 1-08-7666 p 14) on maksuameti andmebaasi väljatrükk lubatavaks tõendiks. Kuni 31. augustini 2011. a kehtinud KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõendiks kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus, eksperdiarvamus, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabesalvestis. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kasutada kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks ka lõikes 1 loetlemata tõendeid. KrMS § 63 lg 2 alusel on maksuameti andmebaasi väljatrükk esitatud maksudeklaratsioonide andmetega kahtlemata tõend, sest sisaldab teavet tõendamiseseme asjaolude kohta. Kohus ei näe mingit põhjust, miks peaks maksuameti ametlikud andmekandjad sisaldama maksumaksjate kohta pahatahtlikku väärinformatsiooni. Vaidlust ei ole selle üle, et maksuarvestuse aluseks olevate dokumentide põhjal väljastas XXX OÜ maksustamisperioodil 2010. aasta oktoober 20% suurust käibemaksu sisaldavad kütuse müügiarved, mis on käibedeklaratsioonis deklareeritud ning arvestatud käibemaks summas 12 375 474, 31 krooni vastab XXX OÜ raamatupidamise algdokumentidele ja faktilistele asjaoludele. Kütuse müüki XXX OÜ poolt AS-le XXX, AS-le Olerex ja OÜ-le Mark Oil 2010 oktoobrikuus kinnitavad süüdistatav N.G ja tunnistajad Tõnu Kõiv, Jaan Soomets, Indrek XXX ja Rasmus XXX ja kirjalikud tõendid - XXX OÜ poolt Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei Rahapesu andmebüroole (RAB) esitatud XXX OÜ kütuse müügiarved (1 kd tl 8-194), AS Olerex arved (5 kd tl 166-297), AS XXXarved, teiste arvete seas esitas AS XXXuurimisasutustele ka XXX OÜ poolt väljastatud arve nr 1248 19.10.2010 bensiin 95 ostmise kohta summas 8490, 24 krooni koos käibemaksuga summas 1 698.05 krooni (6 kd tl 73). Seda arvet süüdistuses ei ole ja XXX OÜ ei ole ise ka seda arvet esitanud, kuid AS XXXpoolt edastatud kahel arvel kajastatud summa kokku on sama, mis on kajastatud XXX OÜ poolt pearaamatus ja Rahapesu andmebüroole esitatud arvel nr 1157, mistõttu käibedeklaratsioonis kajastatav summa ei muutu (6 kd tl 49-93), OÜ Mark Oil arved (5 kd tl 122-133), XXX OÜ pearaamatu andmed (4 kd tl 182-189) ja XXX OÜ 12.08.2011 maksuotsus koos lisadega (3 kd tl 132-144). Kaitsja vaidlustas tõendina maksuhalduri 12.08.2011 maksuotsuse XXX OÜ suhtes koos lisadega, millest nähtub äriühingu poolt täitmata maksukohustus summas 12 180 304 krooni ehk 778 463,31 eurot, sest maksuotsus sisaldab süüdistatava ja tunnistaja M. XXX ütlusi. Kohus nõustub kaitsjaga osaliselt. Üldjuhul ei ole keelatud kasutada kriminaalmenetluses tõendina selliseid tõendeid, mis on kogutud mingis muus menetluses. Erandina võib menetleja kriminaalmenetlusevälise toiminguga kogutud tõendi kasutamine olla lubamatu siis, kui selle saamisel ei ole järgitud KrMS §-s 64 sätestatud tõendite kogumise üldtingimusi või teatud kriminaalmenetluslikke garantiisid, näiteks PS § 22 lg-st 3 ja KrMS § 34 lg 1 p-st 1 tulenevat õigust mitte olla sunnitud aitama kaasa enda või oma lähedaste poolt toime pandud kuriteo tõendamisele (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. oktoobri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-57-07, p-d 14-17). Maksumenetluses antud seletuste kasutamine tõendina kriminaalmenetluses ei ole lubatav. Maksukorralduse seaduse

§ 56 lg 1 sätestab, et maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Maksukorralduse seaduse § 60 lg 1 esimene lause näeb ette, et maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Seega on tegemist seletustega, mille kasutamine tõendina kriminaalmenetluses N.G vastu on vastuolus PS § 22 lg-st 3 ja KrMS § 34 lg 1 p-st 1 tuleneva süüdistatava õigusega mitte olla sunnitud aitama kaasa enda (või oma lähedaste) poolt toime pandud kuriteo tõendamisele. Kohus käsitleb tõendina Maksu- ja Tolliameti maksuotsust osas, mis ei kirjelda süüdistatava selgitusi ning on käsitletav KrMS § 63 lg 2 alusel muu dokumentaalse tõendina. Kohus leiab, et on tõendatud XXX OÜ 2010 aasta oktoobrikuu käibedeklaratsioonis kajastatud käibemaksu summa kokku 12 375 474 krooni vastavus esitatud dokumentidele ja tegelikult toimunud tehingutele (müük). XXX OÜ 2010 oktoobri kuu käibedeklaratsioonis on märgitud sisendkäibemaksusummaks 12 271 445 krooni. AS XXX kütuse varumakse arvete (2 kd tl 98-152) ja kütuse hoiustamise arvete (2 kd tl 37-42, 3 kd tl 103-104), Osaühing XXX, XXXEesti AS ja XXXa OÜ arvete (2 kd tl 31-33, 1 kd tl 216-217) ning maksuhalduri 12.08.2011 maksuotsusega (3 kd tl 132-144) on tõendatud, et XXX OÜ-l oli õigus 2010 aasta oktoobrikuu käibedeklaratsioonis kajastada ja maha arvata lubatud sisendkäibemaksu vaid 91 140,56 krooni ulatuses. Ülejäänud summa suuruses 12 180 304, 44 krooni (778 463, 31 eurot) on kajastatud deklaratsioonis ebaõigesti, sest XXX OÜ raamatupidamises puuduvad alusdokumendid, mis kinnitaksid, et XXX OÜ-l oli lubatud 2010.a oktoobrikuu käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksuna maha arvata kokku summas 12 271 445 krooni. Seega on XXX OÜ oktoobrikuu käibedeklaratsioonis kajastatud sisendkäibemaksuna valeandmeid summas 12 180 304, 44 krooni (12 271 445 – 91 141 = 12 180 304 krooni ehk 778 463,31 eurot). 0% käibemaksumääraga käibe deklareerimata jätmine Süüdistuse kohaselt jättis N.G vahendliku täideviimise läbi, valitsedes ülekaaluka teadmisega raamatupidajat, 2010 oktoobrikuu maksudeklaratsioonis maksuhaldurile (Maksu- ja Tolliametile) esitamata andmeid 0% määraga maksustatava käibe kohta. N.G ei informeerinud raamatupidajat Mihkel XXX XXX OÜ 0% määraga maksustatavast käibest ehk kütuse soetusest OÜ-lt XXX, AS-lt XXXja OÜ-lt XXX, mistõttu ei olnud raamatupidaja Mihkel XXX teadlik kütuse soetusest ning ei kajastanud seda käivet 2010. aasta oktoobri käibedeklaratsiooni koostamisel. Ajavahemikul 01.05.2010 – 31.12.2010 kehtinud KMS § 15 lg 3 p 12 kohaselt on käibemaksumäär 0% aktsiisilattu paigutatud aktsiisikauba maksustatavast väärtusest, kui tehinguga ei kaasne kauba aktsiisilaost väljatoimetamist, välja arvatud aktsiisikauba toimetamine ühest aktsiisilaost teise. Tõendatud on, et XXX OÜ ostis AS-lt XXX, XXXOÜ-lt ja AS-lt XXX (endine XXX) 2010.a oktoobris bensiini, diislikütust ja eriotstarbelist diislikütust ilma käibemaksuta, mistõttu ei olnud XXX OÜ-l nende ostuarvete alusel võimalik sisendkäibemaksu arvestada selliselt, mis oleks vähendanud XXX OÜ poolt tasumisele kuuluvat deklareeritud käibemaksusumma suurust. Kütuse ostmist AS-lt XXX, XXXOÜ-lt ja AS-lt XXX (endine XXX) tõendavad N.G ning tunnistajate I. XXX, R. XXX, T. XXX, K.XXX ütlused ning kirjalikud tõendid. XXX OÜ 0% käibemaksuga maksustatud tehingud on välja toodud maksuhalduri 12.08.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/7566-8 lisas 2 (3 kd tl 40). XXX OÜ poolt AS-lt XXXdiislikütuse ostmist

ilma käibemaksuta kinnitavad mõlema äriühingu raamatupidamises kajastatud arved - 01.10.2010 arve nr 000012LW; 04.10.2010 arve nr 000013LW; 04.10.2010 arve nr 000014LW; 04.10.2010 arve nr 000015LW; 05.10.2010 arve nr 000016LW Terminaal, 05.10.2010 arve nr 000017LW Terminaal, 06.10.2010 arve nr 000018LW Terminaal, 07.10.2010 arve nr 000019LW Terminaal, 08.10.2010 arve nr 000020LW Terminaal, 08.10.2010 arve nr 000021LW Terminaal, 11.10.2010 arve nr 000022LW Terminaal, 18.10.2010 arve nr 000023LW Terminaal, 18.10.2010 arve nr 000024LW Terminaal 20.10.2010 arve nr 000025LW Terminaal, 20.10.2010 arve nr 000026LW Terminaal, 22.10.2010 arve nr 000027LW Terminaal, 22.10.2010 arve nr 000028LW Terminaal, 27.10.2010 arve nr 000029LW Terminaal, 27.10.2010 arve nr 000030LW Terminaal, 28.10.2010 arve nr 000031LW Terminaal, 29.10.2010 arve nr 000032LW Terminaal, 29.10.2010 arve nr 000033LW Terminaal, 29.10.2010 arve nr 000034LW Terminaal (2 kd tl 171-189, 6 kd tl 7-29). XXX OÜ poolt XXXOÜ-lt diislikütuse ostmist ilma käibemaksuta kinnitavad mõlema äriühingu raamatupidamises kajastatud arved (1 kd tl 219-230, 6 kd tl 122-132) ja N.G poolt esitatud XXX OÜ erimärgistatud kütuse soetamise aruanne 2010. aasta oktoobri kohta (3 kd tl 53-54). XXX OÜ poolt AS-lt XXX (endine XXX) bensiini, diislikütuse ja eriotstarbelise diislikütuse ostmist ilma käibemaksuta kinnitavad mõlema äriühingu raamatupidamises kajastatud arved (2 kd tl 1-27, 5 kd tl 64-118) ja N.G poolt esitatud XXX OÜ 2010 oktoobri kütuse käitlemise aruande kohaselt on XXX OÜ ostnud XXXOÜ-lt erimärgistatud diislikütust (3 kd tl 49-50). Nõustuda tuleb, et XXX OÜ käibedeklaratsioonis ei ole 0% käibemaksuga tehingud kajastatud (3 kd tl 148-149). Samal ajal ei muuda 0% määraga sisendkäibemaks tasumisele kuuluvat käibemaksusummat ega too endaga kaasa maksude laekumata jäämist või nende alusetut tagastamist või tasaarvestamist. 0% käibemaksuga toimunud tehingud on XXX OÜ kütuse soetustehingud OÜlt XXX, AS-lt XXXja OÜ-lt XXX, mitte XXX OÜ kütuse müügitehingud. 01.05.2010-31.12.2010 kehtinud KMS § 1 sätestas, et käibemaksu objekt on käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti (punkt 1); kauba import Eestisse (§ 6), välja arvatud maksuvaba import (§ 17) (punkt 2); teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti (§ 10 lõiked 4 ja 5), välja arvatud maksuvaba käive (punkt 3); KMS § 16 lg-s 3 nimetatud kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu (punkt 4); kauba ühendusesisene soetamine (§ 8), välja arvatud kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine (§ 18) (punkt 5). 01.05.2010 – 31.12.2010 kehtinud KMS § 3 sätestab maksukohustuslase ja maksukohustuse ning viidatud sätte lõike 6 punkti 6 kohaselt peab käibemaksu maksma ka aktsiisikauba omanik tema poolt aktsiisikauba aktsiisilaost väljatoimetamisel ilma aktsiisikauba võõrandamiseta, välja arvatud aktsiisikauba toimetamisel ühest aktsiisilaost teise. Sätet ei kohaldata, kui isik oli aktsiisikauba omanik ka aktsiisikauba aktsiisilattu paigutamisel ning aktsiisikaupa ei ole aktsiisilaos võõrandatud. Kui aktsiisilaost väljatoimetatav aktsiisikaup on ka maksuladustatud, kohaldatakse käesoleva lõike punkti 5. 01.05.2010 – 31.12.2010 kehtinud KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. Seega ei kohustanud 01.05.2010 – 31.12.2010 kehtinud KMS ja käibedeklaratsiooni esitamist reguleerivad rakendusaktid isikuid (sh kütuse ostu-müügiga seotud isikuid) deklareerima 0% käibemaksuga maksustatud kütuse soetustehinguid. Prokurör nõustus 17.03.2015 toimunud kohtuistungil, et aktsiisilaos müüki ei oleks XXX OÜ pidanud deklareerima. Seega asjaolu, et N.G ei informeerinud raamatupidajat Mihkel XXX XXX OÜ 0% käibemaksuga kütuse soetamisest OÜ-lt XXX, AS-lt XXXja OÜ-lt XXXvõib olla käsitatav juhatuse liikme hoolsuskohustuse täitmata jätmisena, mitte aga KarS § 3891 sätestatud teona. Valeandmete esitamine Kohtulikul uurimisel on tunnistajate ütluste ja kirjalike tõenditega tõendatud, et N.G esitas maksuhaldurile (Maksu- ja Tolliametile) vahendliku täideviimise läbi, valitsedes ülekaaluka teadmisega raamatupidajat Mihkel XXX, Indrek XXX kaasaaitamisel raamatupidaja kaudu

oktoober 2010 käibedeklaratsioonis valeandmeid, suurendades alusetult XXX OÜ sisendkäibemaksu summas 12 180 304 Eesti krooni (778 463,30 eurot). XXX OÜ raamatupidamises puuduvad alusdokumendid, mis kinnitaksid, et XXX OÜ-l oli lubatud 2010.a oktoobrikuu KMD-s sisendkäibemaksuna maha arvata kokku summas 12 271 445 krooni. Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Põhja I talituse vaneminspektori P. Adamsoni poolt kinnitatud XXX OÜ (reg.kood XXX) 2010.a. oktoobrikuu käibemaksudeklaratsiooni (vormi KMD) väljatrükk Maksukohustuslaste registrist ja väljatrükk äriühingu poolt käibemaksu deklareerimise andmetega jaanuar 2010.a. kuni november 2010.a samast registrist tõendavad, et 25.11.2010 on registreeritud XXX OÜ 2010 oktoobri kuu käibedeklaratsioon, kus käibemaksusummaks on märgitud 12 375 474 krooni ja sisendkäibemaksusummaks märgitud 12 271 445 krooni ning tasumisele kuuluvaks käibemaksu summaks on märgitud 104 029 krooni. (3 kd tl lk 148-149). Kuigi Maksukohustuslase registri väljatrükist ei nähtu, kes oktoobrikuu KMD XXX OÜ poolt allkirjastas või äriühingu nimel esitas, on süüdistatava N.G ja tunnistaja M. XXX ütluste ja kirjalike tõenditega (Fuel PRO OÜ taotlus M. XXXle e-Maksuameti kasutamise lubamiseks) tõendatud, et selle esitas XXX OÜ nimel M. XXX. Kohtuistungil kinnitas N.G, et tema deklaratsiooni ei esitanud, sest selleks oli volitus antud M. XXXle. Tunnistaja M. XXX ütluste kohaselt esitas ta vastavalt kokkuleppele N.G-ga 2010.a oktoobrikuu käibedeklaratsiooni XXX OÜ nimelt e-maksuameti kaudu. N.G palus tal kajastada XXX OÜ 2010. aasta oktoobri käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksu summas, mille kogu ulatuse kohta arvet tunnistajale ei laekunud. M. XXX ütluste kohaselt usaldas ta deklaratsiooni õigsuse eest vastutava juhatuse liikme poolt antud infot. M. XXX ütluste kohaselt oli tema ja N.G vahel tavaline kliendisuhtlus, M. XXXl ei tekkinud arusaama, et N.G ei saa raamatupidamisest aru, osa aruannetest (näiteks Tallinna müügimaksu aruanne ja kütuse liikumise aruanne) koostas N.G ise (7 kd tl 29-34). Kohus peab usaldusväärseteks Mihkel XXX ütlusi, sest seda, et raamatupidamise, arvete ja deklaratsiooni esitamisega tegeles M. XXX, on kohtuistungil kinnitanud ka N.G ise. Kohtul ei ole põhjust kahelda M. XXX ütluste usaldusväärsuses ka selles osas, mis puudutab juhatuse liikme ja tema poolt antud info usaldamist ning nende alusel kannete tegemist käibedeklaratsioonis. Olles XXX juhatuse liige, oli N.G isikuks, kes oli pädev andma korraldusi XXX OÜ pangakontol olevate rahaliste vahendite saatuse kohta ning oli kohustatud korraldama äriühingu raamatupidamist. Tõendeid, mis kinnitaksid, et käibemaksudeklaratsiooni esitasid teised isikud, kohtulikul uurimisel ei tuvastatud. Asjas ei ole ka vaidlust selle üle, kellel on olnud e-Maksuametile juurdepääsuõigused ja kes nimelt esitas käibemaksudeklaratsioonis andmeid neid õigusi kasutades. Süüdistuse kohaselt tegi XXX OÜ tehinguid, mille tegelikuks eesmärgiks oli sisendkäibemaksu arvestamiseks näiliku aluse loomine. Selleks sõlmis XXX OÜ erinevate äriühingutega (osaühing Viking Oil, XXXOÜ, XXXSIA) lepingud, mille alusel tegelikult kaupa (kütust) ei tarnitud. Tehing XXXOÜ-ga Süüdistatava N.G ütlused kinnitavad, et OÜ-ga XXXsõlmiti kütuse ostuleping, rahad kanti üle, kuid kaupa OÜ XXXei tarninud. N.G ütluste kohaselt 11.03.2015 kohtuistungil valmistas tehingu ette Indrek XXX ning N.G allkirjastas lepingu. Poolte nõusolekul avaldatud tunnistaja A. XXX (XXX) ütluste kohaselt (7 kd 52-57) oli ta OÜ XXXjuhatuse liige ning XXX OÜ oli üks klientidest. Tunnistaja ei mäleta, kas ja kui palju XXX OÜ kütust ostis. Tunnistaja ütluste kohaselt oleks juhul, kui XXXoleks XXX OÜ-le kütust tarninud, olemas üleandmise akt, täpne arve, volikirja koopiad. Tunnistaja on N.G näinud, aga ei tea, millega

seoses. Äriühing müüdi novembris 2010. Laekunud raha eest osteti ilmselt kütust. XXX nime on tunnistaja vaid kuulnud ning talle on näidatud fotosid ja öeldud nime. Ka poolte nõusolekul avaldatud I. XXX poolt 09.10.2010 istungil antud ütluste (7 kd tl 26, sh pöördel) kohaselt on I. XXX jaoks nimed Omamaa ja XXX võõrad. Tunnistajana üle kuulatud Rasmus XXX (7 kd tl 23), kes abistas I. XXX XXX OÜ asjaajamistes, ei olnud XXXOÜ-st ja A. XXXst (XXX) kuulnud. Seega tõendavad tunnistajate A. XXXi, I. XXX ja R. XXX ütlused, et tehingu XXX OÜ ja XXXOÜ vahel sai sõlmida vaid N.G. Kirjalike tõenditega on tõendatud, et XXXOÜ (juhatuse liikme A. XXX isikus) ja XXX OÜ (juhatuse liikme N.G isikus) vahel on 14.10.2010 sõlmitud ostu-müügileping nr 2010/1014 naftasaaduste ostmiseks (4 kd tl 111-112), mille on XXX OÜ poolt allkirjastanud N.G. XXXOÜ on 14.10.2010 väljastanud XXX OÜ-le arve nr 2010-126 diislikütuse eest summas 791 711,40 krooni koos käibemaksuga 158 342.28 krooni, kokku summas 950 053,68 krooni ja terminaliks on XXX(1 kd tl 218). XXX OÜ Swedbanki konto väljavõte kinnitab, et XXX OÜ on tasunud OÜ-le OmamaaPlus arve nr 2010-126 eest 14.10.2010 – 600 000 krooni ja 15.10.201055053, 68 krooni (4 kd tl 9). Arve nr 2010-126 (kd I, lk 218) kannab N.G allkirja. XXX OÜ SEB panga konto väljavõte kinnitab, et XXX OÜ on tasunud OÜ-le XXXarve nr 2010126 eest 14.10.2010 – 275 000 krooni ja 15.10.2010 – 20 000 krooni (4 kd tl 43). Eelnimetatud maksete laekumist OÜ-le XXXkinnitab ka OÜ XXXSwedbanki konto väljavõte (4 kd tl 62). Eeltoodud konto väljavõtted kinnitavad, et XXX OÜ tasus OÜ-le XXXkokku 950 053,68 krooni. Seega tasuti XXX OÜ poolt arve 2010-126 täies ulatuses. Nimetatud arve on kajastatud ka XXX OÜ pearaamatus (4 kd tl 179). Asjaolu, et XXXOÜ tegelikult kütust XXX OÜ-le ei väljastanud, tõendavad kirjalikud tõendid. XXX OÜ poolt maksuhaldurile (Maksu- ja Tolliametile) esitatud oktoober 2010 kütusearuandest ei nähtu tehingut XXXOÜ-ga (3 kd tl 48-54). XXXOÜ ei esitanud maksuhaldurile (Maksu- ja Tolliametile) ühtegi kütuse käitlemise aruannet (3 kd tl 48). Kroodi Terminal AS kirja kohaselt Maksu- ja Tolliametile ei ole XXX OÜ Kroodi Terminal AS laos perioodil 01.10.2010-31.10.2010 kütust hoiustanud ning selle firmaga seotud dokumendid puuduvad (3 kd tl 42). Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 12.08.2011 maksuotsuse kohaselt ei tõendanud XXXOÜ maksuhaldurile Eestis ettevõtlusega tegelemist ajavahemikul alates 2010 juulikuust kuni 20.10.2010 ega loonud maksuhaldurile võimalust seda täiendavalt kontrollida, mistõttu kustutati XXXOÜ Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 21.10.2010 otsusega käibemaksukohustuslase registrist alates 22.10.2010 (3 kd tl 135). Läbiotsimisel N.G elukohas 04.10.2011 võeti muude dokumentide hulgas ära 13.12.2010 N.G kui XXX OÜ juhatuse liikme poolt koostatud ja allkirjastatud ülesütlemiseavaldus XXXOÜ-le (endise nimega XXXOÜ) lepingu nr 2010/10-14 osas seoses asjaoluga, et nimetatud ettevõtte ei ole endale lepinguga võetud kohustust täitnud, arved on tasutud, kuid kütust ei ole laekunud (4 kd tl 155). Eelviidatud tõendid kinnitavad, et N.G otsustas tehingu sõlmimise XXX OÜ ja XXXOÜ vahel ja otsustas ka XXXOÜ-le 950 053,68 krooni ülekandmise. Arvestades süüdistatava N.G ja tunnistaja A. XXXi ütlusi ning asjaolu, et puuduvad XXXOÜ-lt kütuse soetamist tõendavad dokumendid ning 13.12.2010 allkirjastatud lepingu nr 2010/10-14 ülesütlemisavaldust

(7 kd tl 155), siis on tõendatud, et OÜ XXXOÜ ei tarninud XXX OÜ-le kütust ning sellest tehingust tuleneva käibemaksu arvestamine maha sisendkäibemaksuna ei olnud lubatud. Kohtu hinnangul on XXX OÜ ja XXXOÜ vaheline tehing näilik (st tehtud tehingut ei ole reaalset toimunud) ning selle sõlmimisel ei olnud eesmärgiks kütuse soetamine. TsÜS § 89 sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Arvestades süüdistusakti ja kriminaalmenetluses uuritud tõendeid on kinnitust leidnud, et vaatamata reaalse raha maksmisele ei olnud tehingul sisulist majanduslikku eesmärki ning tehingu ainsaks eesmärgiks oli jätta mulje tehingu olemasolust ning seetõttu tekitada sisendkäibemaks, mida käibedeklaratsioonis kajastada. MKS § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Eeltoodust tulenevalt ei ole ostjal näiliku tehingu alusel müüjal tasutud käibemaksu osas sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ning MKS § 83 lg 4 alusel ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Samuti märgib kohus, et N.G süüdistatakse maksuhaldurile 2010.a oktoobrikuu käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksu summa alusetus suurendamises valeandmete esitamise teel kokku 12 180 304 krooni ulatuses, mitte aga valeandmete esitamises üksnes seoses XXXOÜ tehinguga. Kohtu hinnangul on viidatud tehing n-ö tavapärane skeem käibemaksupettuse korraldamisel, kus sõlmitakse võltsarved tehingute kohta, mida üldse ei tehta. Tehing XXXOÜ-ga Kohus leiab, et N.G ja tunnistajate ütluste ning kirjalike tõenditega on kinnitust leidnud, et tehingu OÜ-ga XXXsõlmis ja tehingu tingimused leppis kokku N.G. N.G ütluste kohaselt allkirjastas ta XXX OÜ nimelt kokkuleppe XXX, XXXpidi tarnima kütust XXX OÜ-le ning XXX OÜ pidi maksma tarnitud kütuse eest. Selleks, et XXXhakkaks kütust tarnima, sõlmiti lisagarantiileping, mille alusel tegi XXX OÜ väikese ettemaksu ja see tagas esialgset kohustust, et kütust hakatakse tarnima.XXXoli ettevõtte, kelle tehingu pärast oli maksuametiga probleeme, see oli septembris 2010. XXXei tarninud kütust XXX OÜ-le, kuid miks, seda N.G selgitada ei osanud. N.G kinnitas, et XXX OÜ esitas maksuhaldurile andmed XXXtehingu kohta, milles oli käibemaks üle miljoni, mis arvestatud sisendina. Siis kui maksuamet selgitas, et see ei kuulu arvestamisele sisendkäibemaksuna, tekkis 2010 septembri eest käibemaksu kohustus 1,3 miljoni krooni ja raamatupidaja pidi esitama parandatud deklaratsiooni. Käibemaks pidi olema tasutud 20. oktoobriks 2010.a. Tunnistaja M. XXX ütluste kohaselt on OÜ XXXarve kajastatud pearaamatus 2010.a septembrikuus ja ka arvel kajastatud käibemaks deklareeriti septembrikuu käibedeklaratsioonis. Selle käibedeklaratsiooniga tekkis probleeme, mida N.G Maksuametis lahendamas käis ja hiljem muudeti deklaratsiooni nii, et summat, mis ei olnud ülekantud ja mille eest kaup ei olnud laekunud, ei kajastatud XXX OÜ deklaratsioonis sisendkäibemaksuna. M. XXX ütluste kohaselt võttis ta oktoobrikuu sisendkäibemaksu aluseks 2010 oktoobris pearaamatusse kantud arved, samuti N.G poolt öeldud summa, mille kohta talle dokumenti ei esitatud (7 kd tl 29-34). Äriregistri teabesüsteemi väljavõtte kohaselt oli OÜ XXXjuhatuse liige ajavahemikul 07.09.200929.11.2010 K. XXX. Alates 29.12.2010 on juhatuse liikmeteks Y. XXX (Türgi) ja P.XXX (Rumeenia). Samast kuupäevast on ka muudetud äriühingu nimi OÜ-ks XXXning alates 03.11.2010 on äriühingu osanikuks XXXCorp (Panama) . (7 kd tl 35-37). Kohtumenetluses tunnistajatena ülekuulatud I. XXX ja R. XXX ütluste kohaselt on Kaupo XXX nimi (OÜ XXXesindaja) neile võõras. Seega on kinnitust leidnud, et teised XXX OÜ-ga seotud isikud peale N.G ei teadnud Kaupo XXXst ja OÜ-ga XXXtehtud tehingust midagi.

4.2.kohaselt kauba arve aktsepteerimine, milleks loetakse arve osalist või täielikku tasumist. 29.09.2010 arve nr 29.09.12 (3 kd tl 101) kinnitab, et OÜ XXXväljastas XXX OÜ-le arve diislikütuse eest summas 8 040 240 krooni (sh käibemaks 1 340 040 krooni). 29.09.2010 lepingule nr 18 sõlmiti 30.09.2010 lisa 1 (4 kd tl 110), mille kohaselt soovis XXX OÜ saada kauba kätte koheselt ning lepiti kokku, et kaup tehakse XXX OÜ-le kättesaadavaks alates 30.09.2010. XXX OÜ raamatupidamises on pearaamatu tasutud käibemaksu arvestuses kajastatud kande nr OST.20100941 all XXXOÜ poolt 29.09.2010 väljastatud arve nr 29.12.12. kogumaksumusega 8 040 240,00 krooni ( 4 kd tl 176). Nimetatud arve ja 29.09.2010.a. lepingu 30.09.2010.a. lisa nr 1 alusel tasus XXX OÜ 19.10.2010 Swedbank arvelduskonto nr XXX kaudu XXXOÜ-le 8 040 240 krooni (4 kd tl 10). Muus osas nii kütuse tarne kui maksmise osas jäi leping mõlemalt poolt täitmata. Tõendeid selle kohta, mis selgitaksid, mis sai OÜ-le XXXkantud summast, kohtule esitatud ei ole. N.G ütlused ja XXX OÜ pangakontode väljavõtted kinnitavad, et XXX OÜ-le neid summasid ei tagastatud. N.G ja M. XXX ütlustega on tõendatud, et tehingust OÜ-ga XXXtulenevat käibemaksusummat kajastati algselt XXX OÜ septembrikuu sisendkäibemaksuna ning hiljem seda muudeti. Tõendid selle kohta, et 29.09.2010 OÜ XXXarvel kajastatud käibemaksusumma arvestati sisendkäibemaksusummana XXX OÜ oktoobrikuu käibedeklaratsioonis, puuduvad. Samal ajal, võttes aluseks XXX OÜ raamatupidamise dokumendid (pearaamat, arved ja lepingud) ning asjaolu, et septembris 2010 XXXOÜ-lt kaupa ei laekunud, ülekanne XXX OÜ poolt OÜ-le XXXtehti summas 80 402 krooni 19.10.2010 (4 kd tl 10), peab kohus eluliselt usutavaks, et 2010. aasta oktoobri käibedeklaratsioonis kajastatud sisendkäibemaksu osas kajastub ka OÜ XXXarvel olev käibemaks summas 1 340 000 krooni, mille arvamine sisendkäibemaksu hulka oli vastuolus õigusaktide nõuetega. Kohtu hinnangul on viidatud tehing n-ö tavapärane skeem käibemaksupettuse korraldamisel, kus sõlmitakse võltsarved tehingute kohta, mida ei tehta. Ei ole eluliselt usutav, et kui kütusega tegelev äriühing (XXX OÜ) soovib saada kütust kätte koheselt ning lepingu lisa 1 (4 kd tl 110) kohaselt pidi XXXOÜ tegema kütuse XXX OÜ-le kättesaadavaks 30.09.2010, siis ei võta äriühing vastavalt kokkuleppele kütust vastu. Kütuseäri on selliseks valdkonnaks, kus ostu-müügitehingud tuleb sooritada väga kiiresti, kuna kütusekogused on ajaliselt muutuvad ning on sõltuvuses muuhulgas välisõhu temperatuurist. Praegusel juhul oli tegemist suvise diislikütuse ostmisega, mistõttu on ilmne, et selle tehingu eesmärgiks sai olla üksnes kütuse realiseerimine enne miinuskraadide tulekut. Seega ei ole eluliselt usutav, et kui tehingu tegemise eesmärgiks tõepoolest oli suvise diislikütuse ostmine, siis ei astunud XXX OÜ ühtegi sammu diislikütuse koheseks kättesaamiseks. KMS § 11 lg 1 kohaselt tekib kauba käive juhul, kui esimesena sooritati üks järgnevatest toimingutest: kaup lähetatakse ostjale või tehakse kaup kättesaadavaks, kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, omatarbe puhul kauba võõrandamine või /.../ või ettevõtte kauba kasutuselevõtmine maksukohustuslase enda, tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt või muul ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. Seega ei määratleta käibe tekkimise aega arve väljastamise alusel. Käibe tekkimiseks on oluline kas arve tasumine (sh osaline tasumine) või kauba lähetamine ostjale või selle kättesaadavaks tegemine. Praegusel juhul on tõendatud, et OÜ XXXarve alusel XXX OÜ kaupa ei saanud ning seda ei tehtud XXX OÜ-le ka kättesaadavaks. Kohus selgitab, et käibe tekkimine on seotud reaalsete asjaoludega, mida

maksukohustuslasel peab olema võimalik tõendada. Lisaks nõuetekohasele arvele on KMS § 29 lgtest 1 ja 3 tulenevalt sisendkäibemaksu mahaarvamise lubatavuse eeldusteks järgmised asjaolud: tegemist on käibemaksukohustuslase maksustatava käibe jaoks tehtud kulutusega, maksustatava käibe jaoks soetatud kaup või teenus on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt, kaup või teenus on ka reaalselt soetatud. Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks peavad kõik nimetatud eeldused olema täidetud korraga. Ei piisa üksnes nõuetekohase arve olemasolust. Kui tehingu toimumist usaldusväärselt tõendada ei suudeta, ei ole ka tehingu kajastamine maksukohustuslase maksuarvestuses lubatud, st selliste tehingut puhul ei ole võimalik sisendkäibemaksu maha arvata ning väljamaksed sellisele isikule kuuluvad maksustamisele. Käibemaksu mahaarvamine ei saa toimuda üksnes arve olemasolul, kuna arve ei tõenda veel asjaolu, et kaup füüsiliselt on omanikku vahetanud. Käibe tekkimiseks ei piisa üksnes käibemaksuseaduses sätestatud käibe tekkimise aluste kordamisest, sest käibe tekkimine peab sõltuma tegelikest asjaoludest ning see ei tohi olla kunstlikult moonutatud. Kuivõrd tegelikult ei toimunud kauba reaalset müüki, ei olnud XXX OÜl seaduslikku alust ka nende arvete alusel arvestada 2010 oktoobrikuu käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksu. TsÜS § 89 sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või var-jata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Arvestades kriminaalmenetluses uuritud tõendeid on kinnitust leidnud, et vaatamata raha maksmisele XXXOÜ-le 19.10.2010, ei olnud tehingul sisulist majanduslikku eesmärki ning tehingu ainsaks eesmärgiks oli jätta mulje tehingu olemasolust ning seetõttu tekitada sisendkäibemaks, mida käibedeklaratsioonis kajastada. MKS § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Tehingud XXXSIA-ga Kohus leiab, et N.G ja tunnistajate ütluste ning kirjalike tõenditega on kinnitust leidnud, et tehingu XXXSIA-ga sõlmis ja tehingu tingimused leppis kokku N.G. Süüdistatav N.G kinnitas, et ta tegeles ise XXXtehinguga, kuid vaatamata osalisele tasumisele jäi kütusetehing tehing reaalselt toimumata. XXXSIA-ga lepiti kokku, et XXXSIA tarnib XXX OÜ-le kütust ja tarnib seda 50% ettemaksuga, 50% oleks tulnud maksta hiljem, kui kütus on toodud. XXXSIA esindaja oli Erkki XXX, keda N.G tunneb pikema aja jooksul. Ettemaksu summa XXXSIA-le oli 50%. N.G kinnitab, et tegi ise XXXSIA-le ülekandeid, kuid XXX OÜ tasus XXXSIA-le kogu ettemaksu vaid osaliselt, sest RAB sulges XXX OÜ konto. Lepingu nr 27.1006 kohaselt pidi XXXtarnima XXX OÜ-le diiselkütust kokku summas 1 830 000 USD (1 kd tl 207-214). Tõendatud on, et XXX OÜ kandis ajavahemikul 28.10.2010 – 11.11.2010 XXXSIA-le kontole kokku 6 057 000 krooni (4 kd tl 142-145). XXXkontoväljavõte (6 kd tl 51-54) kinnitab laekumisi ja ka asjaolu, et XXX OÜ-st laekunud summad kanti edasi kas Erkki XXXile või XXX OÜ-le. XXXpangakonto väljavõttest nähtub, et ajavahemikul 01.10.2010 – 16.11.2010 toimunud rahaline käive oli sisuliselt seotud üksnes XXX OÜ arve tasumisega. Erkki XXXi AS Swedbank kontoväljavõte (4 kd tl 33) kinnitab, et XXXkandis 29.10.2010 Erkki XXXile 620 000 krooni ja 600 000 krooni (samad summad, mis XXX OÜ kandis 28.10.2010 ja 29.10.2010 XXXkontole) ning 05.11.2010 laekus Erkki XXXi arveldusarvele XXXSIA-lt täiendavalt 369 100 krooni. Erkki XXXi arveldusarvele kantud summadest tasuti 662 480 krooni Tavid AS-le arvete nr 9041 ja 9281 eest, 899 458 krooni kanti XXX OÜ arveldusarvele ning 27 162 krooni võeti sularahas välja.

XXX OÜ pangakonto väljavõte (4 kd tl 15-32 pöördel) kinnitab, et Erkki XXX kandis XXX OÜ arvele 31.10.2010 899 458 krooni (4 kd tl 25 pöördel) ning et ajavahemikul 04.11.2010 – 12.11.2010 kandis XXXXXX OÜ pangakontole 4 423 000 krooni. XXX OÜ, mida esindas Madis XXX, ja XXXLdt, mida esindas Erkki XXX, vahel sõlmiti 01.10.2010 ostu-müügi leping nr 2, millega lepiti kokku, et OÜ XXX müüb XXXLdt-le eelneval kokkuleppel välisvaluutasid USD ja EUR. Lepingu punktides 1.2. (üks kaks) ja 2.1. (kaks üks) kohaselt oli tehingute toimumine sularahas võimalik (7 kd tl 7-8). Kohtule on esitatud XXX OÜ arved ja kassa väljamineku orderid (7 kd tl 9-16). 04.11.2010 arve nr 70 alusel kohustus XXXLtd tasuma OÜ-le XXX 61 000 euro eest 955 870 krooni (7 kd tl 10), mis XXX OÜ kassa väljamineku orderi nr 3 kohaselt 05.11.2010 XXXLtd-le anti (7 kd tl 9). 08.11.2010 arve nr 72 alusel kohaselt kohustus XXXLtd tasuma OÜ-le XXX 40 000 euro eest 626 800 krooni (7 kd tl 13), mis XXX OÜ kassa väljamineku orderi nr 4 ja 5 kohaselt 11.11.2010 XXXLtd-le anti (7 kd tl 11-12). 10.11.2010 arve nr 73 ja 12.11.2010 arve nr 74 alusel kohaselt kohustus XXXLtd tasuma OÜ-le XXX 2 842 100 (7 kd tl 15-16), mille alusel anti XXXLdt-le kassa väljamineku orderiga 6 kokku 181 315 eurot (7 kd tl 14). Tunnistaja M. XXXe ütlustega (7 kd tl 40) on tõendatud, et XXX OÜ tegeles valuutatehingutega ning et XXX OÜ vahetas XXXSIA-st saadud raha eurodeks ning maksis selle sularahas välja. Seega on tõendatud, et XXX OÜ-lt laekunud rahad kanti XXXSIA-st kas otse või E.XXXi vahendusel edasi XXX OÜ-le, kes vahetas laekunud summad välisvaluutasse ja müüs sularahas välisvaluuta XXXSIA-le. Kohtu hinnangul on süüdistatava ütluste ja kirjalike tõenditega tõendatud, et XXX OÜ ja XXX (reg nr XXX) vahel 27.10.2010 sõlmitud müügileping nr 27.1006 (1 kd tl 207-214) oma sisult näiline ning selle alusel kauba liikumist ei toimunud. Lepingu eesmärgiks oli näidata üksnes tehingu toimumist, võimaldades seeläbi XXX OÜ-lt rahaliste vahendite väljaviimine. Läti ettevõtteregistri andmed (3 kd tl 157-162) kinnitavad, et XXXLTD (reg nr XXX, süüdistusaktis on läbivalt äriühingu nimeks märgitud XXXSIA) juhatuse liige oli alates 10.05.2010 Erkki XXX ja osanik on alates 14.01.2011 Erkki XXX. Enne seda oli osanikuks Wellman Logistics (3 kd tl 157-162). Samuti kinnitavad VIES (VAT Information Exchange System) väljatrükid, et XXXSIA-l ja XXX OÜ puudus ajavahemikul 01.09.2010 – 31.12.2010 ühendusesisene käive (3 kd tl 150-151). Ka Europol Siena teabevahetussüsteemi kaudu tehtud järelepärimise vastuse kohaselt puuduvad Läti Vabariigi Maksuameti andmebaasis Läti firmal XXXvolitused tegutsemiseks kütuse müügil ja ostul (firmale ei ole väljastatud litsentsi). Firma ei esitanud Riigi Maksuametile käibemaksu deklaratsiooni ja SIA XXXvastu on algatatud maksukohustuslase registrist väljaarvamise protsess (3 kd tl 152-156). Seega on tõendatud, et äriühing XXXei omanud kütuse valdkonnas reaalset äritegevust, kuivõrd ta ei omanud vajalikku litsentsi. Kohtu hinnangul tõendab vajaliku litsentsi puudumine seda, et XXXSIA-l puudus tahe tegeleda kütuse ostu-müügiga. Kohtu hinnangul näitab kahe äriühingu vaheline tegevus selgelt, et lepingu alusel ei olnud eesmärgiks reaalselt kütuse ostmine XXXkaudu. TsÜS § 35 ette nähtud juhatuse liikme üldisest hoolsuskohustusest tulenev käitumisstandard eeldab eeskätt seda, et äriühingu juhatuse liige toimiks ühingule majanduslikult kõige otstarbekamal viisil (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-41-05, p 31 ja otsus asjas nr 3-1-161-09, p 16.2.). Riigikohtu praktika kohaselt tähendab see ka seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmisel piisavalt informeeritud ega tohi võtta juriidilisele isikule põhjendamatuid riske. Juhatuse liiget võib pidada hoolsuskohustust rikkunuks, kui ta ei tegutse hoolsusega mida ilmutaks tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-67-03.) Seega tähendab juhatuse liikme poolt piisava hoolsusmäära rakendamata jätmine hoolsuskohustuse rikkumist. Äriühingule võetud kohustuste ja nende

tagajärgede õiguspärasuse eest kannab vastutust juhatus. Kohtule ei ole eluliselt usutav, et ilma ühegi tagatiseta kantakse äriühingule, kes seni ei ole kütuse turul tegutsenud ja ei oma sellel turul tegutsemiseks ka vastavaid õigusi, üle mitmed miljonid kroonid ilma, et vahepeal selle raha eest isegi vaid osaliselt kaupa laekuks. Kui hinnata XXX OÜ äritegevust üldiselt, siis saab asuda seisukohale, et üldreeglina toimusid tehingud ning nende eest tasumine väga kiiresti, mistõttu on ebareaalne, et XXXSIA-ga sõlmiti leping selliselt, et esmalt kantakse üle rahad ning alles tunduvalt hiljem tekib müüjal kohustus kütus tarnida. Sellisel juhul oleks XXX OÜ vabad rahalised vahendid, mida N.G ütluste kohaselt niigi nappis, kinni kütuse all, mida ei saa realiseerida. Samal ajal oleks selle rahaga võimalik aga teostada kütusetehinguid ning teenida kasumit. Samuti ei ole 27.10.2010 sõlmitud diislikütuse ostu-müügi leping, millega lepitakse kokku kütuse kogus ja hind ning kütuse tarnimine kuni 50 päeva hiljem (hiljemalt 20.12.2010) vastavuses kütuseturu üldisele toimimisele, mistõttu ei ole ka eluliselt usutav, et selle lepingu sõlmimise eesmärgiks oli diislikütuse reaalne ost-müük. N.G süüdistatakse valeandmete esitamises 2010 oktoobrikuu käibedeklaratsioonis. Kohus leiab tehingutele hinnangu andmisel, et tehingute näilikkusele viitavad ka asjaolud, mille kohaselt XXX OÜ-lt OÜ-le XXXlaekunud summad võeti kiiresti välja sularahas või kanti edasi kolmandate isikute kontodele ning muutusid äriühingute omanikud. Nii kanti XXX OÜ-lt 14.10.2010 laekunud summad 600 000 krooni ja 275 000 krooni koheselt edasi (4 kd tl 63) XXXOÜ teisele pangakontole (4 kd tl 68), kust need kanti edasi XXXOÜ-le. Kuivõrd eelmärgitud ettevõte osutas arvelduskrediidi teenust peamiselt sularahas, on XXX OÜ raha edasise liikumise jälgimine sisuliselt võimatu. XXX OÜ-lt 15.10.2010 laekunud 55 053,68 krooni ja 20 000 krooni võttis samal päeval sularahas XXXOÜ arvelduskontolt välja Aleksandr XXX (uus perenimi XXX) (4 kd tl 63). Tõendatud on ka, et XXX OÜ-lt SIA XXXarvelduskontodele laekunud vahendid kanti kohe edasi ja võeti seejärel kolmandate isikute kontodelt sularahas kas kroonides või eurodes välja ning et puuduvad igasugused tõendid selle kohta, mis neist summadest edasi sai. XXX OÜ omanikeringi muutus ja n-ö dokumentatsiooni üleandmine ning XXXOÜ omanikeringi ja juhatuse liikmete vahetus annab kinnitust, et tehingu näol XXX OÜ ja XXXOÜ vahel oli tegu näilise tehinguga, mille eesmärgiks maksudeklaratsioonis valeandmete esitamisega teenitud rahalised vahendid äriühingust välja viia. N.G ütluste ja kirjalike tõendite kohaselt omandas N.G XXX OÜ 15.09.2010 ja võõrandas äriühingu juba 26.11.2010 OÜ-le Noobel Plaan, mille juhatuse liikmeks oli N.G äriregistri andmete kohaselt kuni 20.12.2010. 30.11.2010 vormistati nii OÜ XXXkui ka XXX OÜ müügiga kaasnevate dokumentide üleandmise-vastuvõtu akt, mille kohaselt andis N.G nii XXX OÜ kui ka OÜ XXXraamatupidamisdokumentatsiooni ja lepingud üle Lätis elavale D. XXXle. Äriregistri andmete kohaselt müüdi aga XXX OÜ omandanud OÜ XXXosa D. XXXle alles 20.12.2010. 26.11.2010 esitati äriregistrile avaldus kustutada äriregistrist XXX OÜ osanikuna N.G ning kanda registrisse äriühingu osanikuna OÜ XXX(3 kd tl 173). 26.11.2010 OÜ XXXosanike otsusega valiti N.G uueks juhatuse liikmeks (5 kd tl 41) ja 26.11.2010 esitati äriregistrile ja Harju Maakohtu registriosakonnale avaldus kanda registrisse OÜ XXXjuhatuse liikmena N.G (5 kd tl 39-40). 30.11.2010 XXXOÜ ainuosaniku otsusega kutsuti N.G tagasi juhatuse liikme kohalt ja uueks juhatuse liikmeks Diana XXX. 30.11.2010 on esitatud avaldus D. XXX kandmiseks registrisse OÜ XXXjuhatuse liikmena (5 kd tl 42-45). Samal päeval, 30.11.2010, volitas D. XXX N.G ennast esindama OÜ XXXosanike üldkoosolekul (4 kd tl 149-150). 30.11.2010 osaühingu müügiga kaasnevate dokumentide üleandmise-vastuvõtu akti kohaselt andis N.G D. XXXle üle OÜ XXXraamatupidamisdokumentatsiooni ja lepingud (4 kd tl 144,146,147).

Maksuvõlgade raporti kohaselt oli XXX OÜ-l seisuga 30.11.2010 maksuvõlg 1 444 023 krooni ja intressivõlg 33 460 krooni (4 kd tl 151-152). Samuti muutus vahetult pärast XXX OÜ-lt rahade laekumist (19.10.2010) XXXOÜ osanikering (uueks osanikuks sai Panama äriühing XXXCorp) ning uuteks äriühingu juhatuse liikmeteks oli alates 30.11.2010 OÜ XXXja juhatuse liikmed alates 30.11.2010 P. XXX (Rumeenia) ja Y.XXX (Türgi) (3 kd tl 135 pöördel). Kirjalike tõendite kohaselt said pärast tehinguid XXX OÜ-ga ja rahade laekumist ka OÜ XXXjuhatuse liikmeteks P. XXX (Rumeenia) ja Y. XXX (Türgi) ning mõlema äriühingu osanikuks sai vastavalt 19.10.2010 ja 03.11.2010 XXXCorp (Panama). Ei ole eluliselt usutav, et koheselt pärast seda, kui XXX OÜ-lt on laekunud rahalised vahendid, saab kahe erineva äriühingu osanikuks sama välismaine isik ja lähiajal saavad samad isikud ka juhatuse liikmeteks. Asjaolu, et mõlemale äriühingule laekus XXX OÜ-st raha, kuid kaupa vastu ei tarnitud ja äriühingu osad võõrandati samale välismaisele isikule, kinnitab, et tegelikult ei olnud OÜ XXXja XXX OÜ vahel ning XXXOÜ ja XXX OÜ vahel lepinguid sõlmides seatud eesmärgiks reaalne kaupade tarnimine XXX OÜ-le. Lepingute sõlmimise ja nende alusel arvete väljastamise ning rahade ülekandmise eesmärk oli viia XXX OÜ-st raha välja ning tehinguosaliste tahe oli suunatud üksnes õigusnäivuse tekitamisele ning sisendkäibemaksu suurendamisele. Asjaolu, et kõigi äriühingute (XXXOÜ, OÜ XXXja XXX OÜ) registrijärgsete uute omanike (XXX OÜ osanikuks oli küll OÜ Noobel Plaan, kuid viimane omakorda kuulub Läti elanikule D. XXXle) ja juhatuse liikmete elukohad peale vaidlustatud tehingute teostamist on väljaspool Eesti Vabariiki, raskendab ametnike jaoks nende kätte saamist ja küsitlemist ja seeläbi ka nõuda, et need äriühingud järgiksid Eesti Vabariigis kehtivaid seadusi. Sellise skeemi kasutamine toob kaasa olukorra, kus riigil jääb saamata käibemaks, kuivõrd fiktiivse arve esitanud ja hiljem välisriigi isiku omandusse läinud äriühing ei esita maksudeklaratsioone ega tasu ka riigile nende endi müügiarvel näidatud käibemaksu. Kohtu hinnangul oli XXX OÜ ja 3 äriühingu (OÜ Viking Oil, XXXOÜ ja XXXSIA) vaheliste tehingute eesmärk näidata kolmandatele isikutele, et äriühingust XXX OÜ rahade välja viimiseks oli lepinguline alus. Kuna aga lepingu poolte tegelik tahe ei olnud suunatud mitte kütuse hankimisele, vaid rahade äriühingust välja viimisele ning kütust ei tarnitud, siis on kõigil kolmel juhul tegemist näilike tehingutega. Asjaolu, et pärast tehinguid XXX OÜ-ga lõpetasid kõik kolm tehingupartnerit, peale seda kui äriühingute kontodele laekusid suured summad, sisuliselt edasise äritegevuse (seda tõendavad kontoväljavõtted ja osade võõrandamised), kinnitab, et kütuse tarnimine XXXROÜ-le ei olnud juba lepingu sõlmimisel plaanis. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendatud on, et XXX OÜ arvelduskontolt kanti alusetult 80 402,40 krooni OÜ-le Viking Oil, 950 053,68 krooni XXXOÜ-le ja 6 057 000 krooni XXXSIA-le. XXX OÜ pangakontode väljavõtetest nähtub, et pärast äriühingutele XXXSIA, XXXOÜ ja XXXOÜ rahade ülekandmist ei jäänud XXX OÜ-le piisavalt rahalisi vahendeid, mis oleks võimaldanud äriühingul 20ndaks novembriks tasuda ca 12 miljonilist käibemaksusummat riigile. Vahendlik täideviimine Kohus leiab, et süüdistatavale etteheidetav tegu, sh teo vahendlik täideviimine raamatupidaja Mihkel XXX kaudu, on 31.01.2015 süüdistusaktis piisava selgusega esitatud ning selles ei esine puudusi, mis rikuks süüdistatava kaitseõigust või takistaks kriminaalasja lahendamist. Süüdistuses on märgitud, et süüdistatav pani valeandmete esitamise toime Indrek XXX kaasaaitamisel ja raamatupidaja Mihkel XXX vahendusel. Süüdistusaktis on vahendlik täideviimine sisustatud järgmiselt: N.G sai erinevatest allikatest reaalseid tehinguid mittekajastavaid arveid ja edastas need koos teiste (reaalsete) arvetega XXX OÜ raamatupidamisarvestusega/deklaratsioonide esitamisega tegelevale raamatupidajale Mihkel

9.septembri 2005. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-64-05, p 11; 18. detsembri 2006. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-82-06, p 14 ja 14. detsembri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-89-11, p 20.9). Vahendi vastutus omakorda võib ära langeda seetõttu, et ta ei ole subjekt (lapseealine, süüdimatu), tegutseb tahtluseta, on eksimuses, hädaseisundis jms (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. septembri 2001. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-83-01, p 7.4). Eelöeldu tähendab, et süüdistatava saab vahendlikus täideviimises süüdi tunnistada üksnes juhul, kui kohus näitab ära, milles vahendlik täideviimine seisneb. Kohus leiab, et tunnistajate ütluste ning kirjalike tõenditega on tõendatud, et N.G esitas maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid raamatupidaja Mihkel XXX vahendusel, kasutades vahendit, so raamatupidajat ära ülekaaluka teadmisega, sest M. XXXl ei ole tuvastatud tahtlust objektiivse koosseisupärase teo toimepanekuks. Raamatupidaja, esitades käibedeklaratsiooni süüdistatava korraldusel ja teadmisel, samuti süüdistatava esitatud arvete ja ütluste alusel, oli kindel, et tema esitatud deklaratsioon ei sisalda valeandmeid ega teadnud, et süüdistatav soovib toime panna maksukuritegu. Kaitsja on seisukohal, et tegemist ei olnud vahendliku täideviimisega raamatupidaja kaudu, sest N.G ei esitanud raamatupidajale arvet, mille alusel raamatupidaja deklaratsiooni koostas. Samuti leidis kaitsja, et N.G ei saa süüdi mõista, sest käibedeklaratsiooni ei ole esitatud. Kohus ei nõustu kaitsjaga. N.G-le inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal oli käidedeklaratsiooni esitamine elektroonilise kanalite kaudu vastavuses õigusaktides kehtestatud nõuetele ning väljatrükk elektroonilisest maksukohuslaste registrist on tõendamisel lubatud tõendiks ning käsitletav käibedeklaratsioonina. Käibedeklaratsiooni esitamist tõendab ka Maksu- ja Tolliameti XXX OÜ 12.08.2011 maksuotsus koos lisadega, millest nähtub äriühingu poolt täitmata maksukohustus summas 12 180 304 krooni ehk 778 463,31 eurot (3 kd tl 132-144). M. XXXl oli õigus esitada XXX OÜ maksudeklaratsioon ning ta esitas maksuhaldurile 2010. aasta oktoobrikuu käibedeklaratsiooni. Seda kinnitavad nii tunnistaja M. XXX kui süüdistatava N.G selles osas kokkulangevad ütlused ja kirjalikud tõendid.

21.09.2010 esitas N.G XXX OÜ nimel Põhja maksu- ja tollikeskusele taotluse aktsiisikaupade ja tollitoimingute kasutajaõiguste saamiseks e-maksuametis/e-tollis (3 kd tl 33-35) ning 20.10.2010 tegi XXX OÜ esindajana e-maksuameti/e-tolli kasutamiseks Mihkel XXXle volituse XXX OÜ nimel e-maksuameti/e-tolli kasutamiseks (3 kd tl 35). Maksukohustuslaste registri väljatrükk kinnitab, et 25.11.2010 registreeriti XXX OÜ 2010. aasta oktoobri käibedeklaratsioon, kus on käibemaksusummaks märgitud 12 375 474 krooni ja sisendkäibemaksusummaks märgitud 12 271 445 krooni ning tasumisele kuuluvaks käibemaksu summaks on märgitud 104 029 krooni (3 kd tl 148-149). Kuigi Maksukohustuslase registri väljatrükist ei nähtu, kes 2010. aasta oktoobrikuu käibedeklaratsiooni XXX OÜ poolt allkirjastas või äriühingu nimel esitas, on kohtulikul uurimisel tõendatud leidnud, et selle esitas XXX OÜ nimel raamatupidaja M. XXX. N.G andis raamatupidamise korraldamise osas XXX OÜ-s kohtuistungil 11.03.201512.03.2015 ütlusi, mille kohaselt tegeles raamatupidamisega M.XXX. Prokuröri taotlusel avaldas kohus KrMS § 289 alusel süüdistatava eeluurimisel antud ütlustena N.G vastuse küsimusele „Kes teostas XXX Oü raamatupidamist?“, kus N.G vastas, et teostas ise XXX OÜ raamatupidamist, vahel võis teda numbrite kokkulöömisel abistada M. XXX, aga see oli pigem N.G poolt kokkulöödud numbrite kontrollimiseks. XXX OÜ raamatupidamise eest vastutas ja maksudeklaratsioonid esitas N.G. E-maksuameti volitus oli M. XXXl igaks juhuks. M. XXX võis sisestada arveid raamatupidamisprogrammi (7 kd tl 80). Peale ütluste avaldamist selgitas N.G kohtuistungil, et vastus väitele, et ta tegi ise raamatupidamist, sõltub küsimuse kontekstist ja kinnitas, et XXX OÜ raamatupidamist tegi reaalselt M. XXX, N.G viis dokumendid raamatupidajale. Riigikohus asus 28.05.2014.a otsuses asjas nr 3-1-1-131-13 seisukohale, et kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Võimalik on ka olukord, kus isiku ütlused loetakse osaliselt usaldusväärseks ning neile tuginetakse kohtuotsuse tegemisel, ülejäänud ütluste osa jäetakse aga tõendikogumist välja nendes esinevate diametraalsete vastuolude tõttu. Kohus loeb N.G ütlused usaldusväärseks osas, milles ta kohtuistungil selgitab, et raamatupidamisega tegeles M. XXX, kes pidi ka esitama käibemaksudeklaratsiooni, sest süüdistatava sellised ütlused riimuvad tunnistajate ütluste ja kirjalike tõenditega. Süüdistatava N.G ütlused, mille kohaselt ei ole ta andnud M. XXXle teavet arve kohta, mis võimaldas suurendada sisendkäibemaksu summat, on ümber lükatud tunnistaja M. XXX ütlustega. Kohtul ei ole alust kahelda valeütluste andmise eest hoiatatud tunnistaja M. XXX ütlustes, mille kohaselt sai ta vajaliku teabe 2010. aasta oktoobri käibemaksudeklaratsiooni koostamiseks N.G käest. Kohus arvestab ka asjaoluga, et M. XXX ja N.G töösuhe XXX OÜ-s kestis väga väikest aega, konfliktidest või vihavaenust nende vahel ei ole mingit teavet, seega ei ole tuvastatud mingit põhjust M. XXX poolt valeütluste andmiseks. Samuti ei ole kohtule esitatud M. XXX ütlusi ümberlükkavaid tõendeid. Kohtulikul uurimisel ei leidnud kinnitust oletus, et raamatupidaja M. XXXga suhtles Indrek XXX, kes esines N.G-na. Ka N.G enda ütluste kohaselt olid Indrek XXX ja Mihkel XXX küll tuttavad, kuid ta ei ole näinud, et Indrek XXX ja Mihkel XXX omavahel kontakteeruksid. Tunnistaja M. XXX kinnitas, et tema on kohtunud ja suhelnud XXX OÜ-st ainult N.G-ga (kelle tundis ka kohtuistungil ära) ja kellegi teisega suhelnud ei ole. Ärakasutatud isiku valitsemisest ülekaaluka teadmisega saab rääkida juhul, kui vahendlik täideviija viib teise isiku mingitest asjaoludest eksitusse või vähemalt kasutab tema eksitust ära nii, et ärakasutatud isik teostab oma tegevusega tahtmatult vahendliku täideviija teoplaani (Riigikohtu 05.05.2006 otsus nr 3-1-1-24-06). Poolte nõusolekul avaldatud M. XXX 07.10.2013 kohtuistungil

antud ütluste kohaselt esitas ta XXX OÜ nimel 2010. aasta oktoobri käibedeklaratsiooni maksuhaldurile ning selle koostamisel usaldas ta N.G selgitusi, sh ka seda, et üks arve on puudu ning korrigeeris vaatamata arve puudumisele N.G-lt saadud info alusel käibemaksuarvestuse. M. XXX selgitas, et usaldas XXX OÜ juhatuse liikme antud infot, sest juhatuse liige vastutab deklaratsiooni õiguse eest. Samuti kinnitas M. XXX, et käibe- ja maksudeklaratsiooni esitamisel lähtutakse sellest, mida juhatuse liige esitab ning aluseks on eeldus, et juhatuse liige on täinud oma hoolsuskohustust ja tehingud ära kontrollinud. M. XXX ütluste kohaselt andis N.G talle teada, et üks dokument on puudu ning on tavapärane, et deklaratsiooni tegemisel võetakse aluseks kliendilt saadud info ning pärast oodatakse vajalikku dokumenti. Sellised andmed lisatakse otse käibedeklaratsioonile numbriliselt, kuna käibedeklaratsiooni esitamiseks on vajalik teada üksnes käibemaksusummat (7 kd tl 29-34 pöördel). Kohtule ei ole ka eluliselt usutav, et N.G isikuna, kes omab pikaajalisi kogemusi ettevõtlusega tegelemisel erinevate äriühingute juhatuse liikmetena ning kelle eesmärgiks pidi olema pikemaajalisem äritegevus kui 2 kuud, jätab äriühingu poolt tasumisele kuuluvate maksude osas otsustusõiguse üksnes raamatupidajale, kuigi äriühingu raamatupidamise korraldamine ning maksude tasumise kohustus on maksukohustuslase ja tema juhatuse liikme kohustuseks. Samuti ei ole mingit alust arvata, arvestades asjaolu, et M. XXX puhul on tegemist isikuga, kes juhib äriühingut, mille põhitegevusalaks on raamatupidamisteenuste osutamine ja klientide nimel deklaratsioonide koostamine ja esitamine, et M. XXX oleks ilma kliendipoolse vastava teabeta ise otsustanud kajastada kliendi käibedeklaratsioonis valeandmeid. Kohus on veendumusel, et raamatupidaja ja raamatupidamisteenust ostva ettevõtja vahel on usaldussuhe, mistõttu on eluliselt usutav, et kui äriühingu juhatuse liige teatab raamatupidajale enne deklaratsiooni esitamise tähtaega, et olemas on veel üks ostudokument, mis tõendab sisendkäibemaksu olemasolu, siis kajastab raamatupidaja selle käibedeklaratsioonis ilma arvet ennast nägemata. Sellise tegevusega välistab raamatupidaja maksukohustuslasele tekkiva põhjendamatult suure käibemaksu tasumise kohustuse. Asjaolu, et N.G oli palganud XXX OÜ käibedeklaratsiooni koostama OÜ XXX, ei võta XXX OÜ juhatuse liikmelt N.G-lt vastutust deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse eest, kuivõrd igapäevaseid dokumente ei vormistanud M. XXX. M. XXX sai esitada deklaratsiooni üksnes talle esitatud andmete alusel. Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad, et Mihkel XXX esitas 2010. aasta käibedeklaratsioonis andmeid just vastavalt sellele, mis oli kajastatud talle esitatud dokumentides ja muus edastatud teabes. Seega sõltus deklaratsioonis esitatud teave otseselt sellest, millised dokumendid ja millise teabe N.G Mihkel XXXle edastas. Kohtulikul uurimisel on tõendatud, et XXX OÜ 2010 oktoobri kuu käibedeklaratsioonis on märgitud sisendkäibemaksusummaks 12 271 445 krooni ning XXX OÜ-l oli õigus 2010 oktoobrikuu käibedeklaratsioonis kajastada ja maha arvata lubatud sisendkäibemaksu vaid 91 140,56 krooni ulatuses. Seega on XXX OÜ oktoobrikuu käibedeklaratsioonis kajastatud sisendkäibemaksuna valeandmeid summas 12 180 304, 44 krooni (12 271 445 – 91 141 = 12 180 304 krooni ehk 778 463,31 eurot). XXX OÜ tegi tehinguid, mille tegelikuks eesmärgiks oli sisendkäibemaksu arvestamiseks näiliku aluse loomine ning sõlmis selleks erinevate äriühingutega (osaühing Viking Oil, XXXOÜ, XXXSIA) lepingud, mille alusel tegelikult kaupa (kütust) ei tarnitud. Lepingute sõlmimise järgselt muutusid lepingupartnerite osanikud ja juhatuse liikmed. XXX OÜ pangakontode väljavõtted (4 kd tl 7-14, tl 42-46) kinnitavad, et XXX OÜ kandis kütust vastu saamata raha XXXOÜ-le, OÜ-le XXXja XXXSIA-le. Kandes suured summad teiste äriühingute kontodele ära enne 20ndat kuupäeva, kui tuli tasuda müügiarvete järgi 12 miljoniline käibemaks, tekitas N.G tahtlikult sellise olukorra, et XXX OÜ-l ei tuleks sisendkäibemaksu summa tõttu tasuda käibemaksu ning selleks teatas ta raamatupidaja M. XXXle sisendkäibemaksusumma, mille kohta puudusid dokumendid ja mis ei tulenenud reaalsetest tehingutest. Sisendkäibemaksusummana valeandmete esitamise tagajärjel vähendati XXX OÜ poolt

Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava poolt teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 3891 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest oli sanktsioonina ette nähtud kuni viie aastane vangistus. Prokurör taotles süüdistatava karistamist 3 aastase vangistusega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Samuti võtab kohus karistuse mõistmisel arvesse, et kuritegu pandi toime 2010. aastal. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Kuritegu, mille süüdistatav toime pani, kahjustab õigushüve, mis on suunatud maksude korrapärase laekumise tagamise kaitsele. Seejuures on süüdistatav toime pannud inkrimineeritava maksukuriteo enamohtliku koosseisu. Süüdistatav ei ole kuriteo toimepanemist tunnistanud ega kahetsenud. Kuna kohus ei ole tuvastanud N.G karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, siis on põhjendatud tema karistamine vangistusega sanktsiooni keskmises määras. N.G on kriminaalkorras varem karistamata. Süüdistuse esemeks oleva kuriteo toimepanemisest möödunud rohkem kui 4 aasta jooksul ei ole süüdistatav kohtule teadaolevalt uusi kuritegusid toime pannud, tal on kindel elu- ja töökoht. Seetõttu leiab kohus, et mõistetud vangistuse ärakandmine N.G poolt ei ole otstarbekas ning karistuse eesmärke on võimalik saavutada KarS § 73 sätete kohaldamisega. Prokurör taotles lisakaristusena 4 aastase ettevõtluskeelu kohaldamist süüdistatava suhtes. Kohus leiab, et ettevõtluskeeldu N.G osas ei saa kohaldada. KarS § 5 lg 1 kohaselt mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal kehtinud karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt võis kohus KarS § 491 alusel kohaldada süüdimõistetu suhtes ettevõtluskeeldu tähtajaga üks kuni viis aastat, kui isik mõistetakse süüdi ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo eest või karistusseadustiku §-s 209, 210, 211, 212, 213, 2172 , 280, 281, 295, 296, 297, 298, 2981 või 400 või

et ka lisakaristuse mõistmisel tuleb lähtuda karistuse mõistmise põhimõtetest KarS § 56 alusel. N.G on varem kriminaalkorras karistamata, peale inkrimineeritava kuriteo toimepanemist 2010. aastal ei ole süüdistatav kohtule teadaolevalt kuritegusid toime pannud. Karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke arvestades ja selleks, et mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, asub kohus seisukohale, et N.G suhtes ei ole lisakaristuse kohaldamine otstarbekas. Asitõendid 10.01.2012 jälitusprotokolli nr 11.1-3/11/52-8 lisa DVD-ROM plaat salvestistega, mis asub kriminaalasja materjalide juures (6 kd tl 195) ja 04.10.2011 Tallinnas, XXXruumis 323 teostatud läbiotsimisel äravõetud XXX OÜ AS SEB panga kontokaart, mis asub kriminaalasja juures (4 kd tl 84) tuleb jätta kriminaalasja juurde. 04.10.2011 toimunud E. XXXi töökoha läbiotsimisel ära võetud XXXtempel (pakend nr 1), mis esitati Harju Maakohtule kriminaalasja kohtulikul arutamisel, tuleb hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 ning § 175 lg 1 p 1, 5 ja 9 kohaselt kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsja tasu 1 920 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 585 eurot. Riigikohtu 5.12.2014.a otsuse p 19 kohaselt asjas 3-1-1-52-14 palus N.G kaitsja hüvitada oma kaitsealusele 1936,34 eurot (sh käibemaks) maakohtus valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Riigikohus asus seisukohale, et maakohtus valitud kaitsjale süüdistatava poolt tasutud 1936,34 eurot on mõistliku suurusega KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes. Riigikohus arvestas menetluskulude väljamõistmisel asjaolu, et N.G mõisteti osaliselt, so KarS § 201 lg 2 p 2 järgi, õigeks. Süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel jääb riigi kanda menetluskulu, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. veebruari 2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-4-12, p 16). Võttes arvesse N.G omastamist käsitleva süüdistuse suhet süüdistuse kogumahtu, leidis Riigikohus, et süüdistatava poolt valitud kaitsjale maakohtus makstud tasust tuleb KrMS § 181 lg 1 alusel riigil N.G-le hüvitada 968,17 eurot (sh käibemaks). Maksude maksmisest kõrvalehoidumise süüdistuses tuleb otsustus ülejäänud 968,17 euro hüvitamise kohta teha maakohtul. Arvestades asjaolu, et kohus mõistab süüdistatava süüdistuses KarS § 3891 lg 2 järgi süüdi, leiab kohus, et N.G poolt valitud kaitsjale tasutud 968,17 eurot tuleb jätta süüdistatava kanda. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Selliseid erandlikke asjaolusid, mis kinnitaks, et süüdistataval käiks kohtukulude tasumine ülejõu, käesolevas asjas tuvastatud ei ole. Menetluskulude osas peab kohus põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega. Arvestades kokku menetluskuludena ja sundrahana väljamõistetava summa suurust on põhjendatud menetluskulu ja sundraha tasumise ajatamine 3 kuu peale.

Kohtulahend

RESOLUTSIOON

TUVASTATUD ASJAOLUD

M.XXX