Kohtulahend

1(6)

Kinnipidamisasutusest Igor Tünni kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on kolmteist kehtivat distsiplinaarkaristust (vanglateenistujatega ebaviisakas suhtlemine ning korraldustele mitteallumine). Isik on kinnipidamisasutuses osalenud järgmistes tegevustes: Tallinna Vanglas 2004. aastal töötas köögitöölisena, 2004. aastal lõpetas elektriku kursused, 2006. aastal osalenud tööhõives (lukksepp), 2007. aastal omandanud aku- ja autotõstukijuhi eriala, 2008. aastal osalenud riigikeele kursusel, 2007. aastal läbinud sotsiaalprogrammi Viha Juhtimine; Viru Vanglas 2010. aastal lõpetanud keevitaja eriala, 2010. aastal osalenud sotsiaalprogrammis Igapäevane Valik, 2010. aastal osalenud Suitsetamisest loobumise nõustamisel, 2011. aastal läbinud sotsiaalprogrammi Agressiivsuse Asendamise Treening, 2012. aastal osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. 2013. aastal osalenud Eluviisitreeningu jätkutegevuses. 2014. aastal osalenud tööhõives hooldajana. Alates 16.02.2015 vormistatud metallitsehhi. 2015. aastal osalenud riigikeele kursusel, omandatud A1-tase. Ennetähtaegse vabastamise korral soovib kinnipeetav aadressile xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, mis kuulub süüdimõistetu emale, kes on poega nõus nii materiaalselt kui ka moraalselt toetama. Isik on lõpetanud xxxi. Väidetavalt omandanud Viljandi Vanglas põhihariduse. Enne vangistust töötas mitteametlikult puidutöölisena, ametlikult ka ettevõtetes xxx ja xxx. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad ema ja õde, samuti on tal kriminaalseid kontakte. Isikul on diagnoositud krooniline haigus. Kuigi kinnipeetava puhul on uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 26% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 33%, siis Viru Vangla ei toeta Igor Tünni ennetähtaegset vabanemist, leides, et isik on ühiskonnaohtlik. Kriminaalhooldja arvamuse kohaselt on kinnipeetaval lähedastest ema ja õde. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressil xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale, kes on nõus isiku elama asumisega nimetatud elamispinnale. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Isik on kuriteo toime pannud katseajal. Puudub kehtiv elamis- ja tööluba. Prokurör, kirjalikus arvamuses, ei toeta, samuti nagu vangla, I. Tünni ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Prokurör on seisukohal, et tapmisele õigustust ei ole. I. Tünni on raskendavatel asjaoludel tapmises ja röövimises süüdimõistetuna ja karistus lõppeb alles 27.11.2019. Üsna suur osa karistust on kandmata. Arvestada tuleb kuriteo raskuse ja liigiga ning kannatanutega. I. Tünni varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom (mh vägivaldsus) viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on kuuel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Kuriteo tagajärjel suri inimene. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ning selle tagajärgede pöördumatusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle nelja aasta ja seitsme kuu, mis on küllaltki pikk aeg. Ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud karistusega ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks kannatanute ja ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis ei ole reaalne, et ta suudaks vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Kuna I. Tünni kannab karistust mh tahtliku tapmise raskendavatel asjaoludel ja röövimise eest tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise (seda enam mõrva) ning röövimise toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (varasem kuritegu on toimepandud alkoholijoobes), mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustusest 2(6)

nähtub, et I. Tünni on kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Varasemad reaalsed ning tingimuslikud karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega, ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ja mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse tagamiseks ning elu, tervise ja omandi kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi vabastamata. Lähtudes eeltoodust, on prokuratuur Igor Tünni ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Igor Tünni selgitas, et tal on tõepoolest hulgalisti distsiplinaarkariostusi, kuid ta vaidlustab neid pidevalt, sest leiab, et karistamine ei olnud õige ja õiglane. Ta kinnitab kohtule, et kuigi minevikku muuta ei saa, saab siiski inimene ise muuta oma eluviisi tulevikus. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Igor Tünni tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on xxx lõpetanud 7 klassi ja väidetavalt omandanud Viljandi Vanglas põhihariduse. Enda sõnul on töötanud mitteametlikult puidutöölisena, ametlikult firmades xxx ja xxx. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud kuus korda, vanglakaristust kannab kolmandat korda. Varasemalt on süüdimõistetut karistatud võõra vara salajase varguse eest, mis on toime pandud isikute grupi poolt, korduvalt, sissetungimisega; avaliku varguse eest, mis on toime pandud korduvalt, sissetungimisega; mootorsõiduki ärandamise eest isikute grupi poolt; röövimise eest, mis on toime pandud relvana kasutatava muu esemega ja näo varjamisega ning tahtliku tapmise eest, kui see oli toime pandud omakasu ajendil. Isik on viibinud kolmel korral katseajal, viimase kuriteo pani isik toime katseajal. Käesoleval hetkel kannab isik karistust röövimise eest, mis on toime pandud relvana kasutatava muu esemega ja näo varjamisega ning tahtliku tapmise eest, kui see oli toime pandud omakasu ajendil. Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusest (isiklik toimik I kd, I osa, tl 19-20) nähtub, et süüdimõistetu sisenes kahe vanemaealise isiku korterisse ja lõi mõlemat. Sealjuures tekitas süüdimõistetu ühele kannatanule kerged kehavigastused, teisele aga lõi korduvalt kööginoaga rinna ja kaela piirkonda, mille tagajärjel kannatanu suri kohapeal. Ühtlasi võttis süüdimõistetu korterist kaasa televiisori. Väärteokorras on süüdimõistetu karistamata. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude dünaamika muutunud raskemaks, soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ja majandusliku kasu saamine. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt karistatud varavastaste süütegude eest ja isik on viibinud kolmel korral kriminaalhooldusel. Viimane raske kuritegu, mille eest süüdimõistetu karistust kannab, on toime pandud katseajal. See kõik iseloomustab asjaolu, et süüdimõistetu on jätkanud 3(6)

süütegude toimepanemist. Kohus on veendumusel, et ei ole usutav, et varasemad karistused oleks isiku puhul täitnud piisavalt eesmärki ning et ta hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on vangistuses osalenud köögitöölise, lukksepa ja hooldajana ning käesoleval hetkel on vormsitatud mettalitsehhi. Samuti on siik lõpetanud elektriku kursused, omandanud aku- ja autotõstukijuhi eriala, keevitaja eriala; läbinud sotsiaalprogrammid Viha Juhtimine, Igapäevane valik, Agressiivsuse Asendamise Treening, Eluviisitreening. Lisaks on isik osalenud suitsetamisest loobumise nõustamisel ja omandanud riigikeele A1 taseme. Kinnipeetaval puudub isikut tõendav dokument, tähtajaline elamisluba on kehtetu. Kohus peab samas vajalikuks märkida, et ennetähtaegse vabanemise korral on isikul võimalus enda isikut tõendada kinnipidamisõiendiga, mistõttu dokumentide puudumine ei ole takistuseks isiku ennetähtaegsel vabanemisel. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda aadressile xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, mis kuulub süüdimõistetu emale, kes on poega nõus nii materiaalselt kui ka moraalselt toetama. Isikul puudub vabanemisjärgne garanteeritud töökoht. Isiku suhtlusring koosneb perekonnast, kuhu kuuluvad ema ja õde. Inspektor-kontaktisiku andmetel omab süüdimõistetu ka kriminaalseid kontakte. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik pani toime röövmõrva), korduvaid karistusi (isik on kokku kuuel korral kriminaalkorras karistatud, sh varavastaste ja ka isikuvastase kuriteo eest), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu, kellel on käesoleval hetkel kaks kehtivat kriminaalkaristust ja kes on juba varasemalt, korduvalt, määratud kriminaalhooldusele, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus nõustub Viru Vangla iseloomustuses toodud asjaoludega, mille kohaselt on süüdimõistetu puhul tegemist ühiskonnaohtliku isikuga. Ta on oma kriminaalset käitumist jätkanud ka olenemata asjaolust, et oli vanglakaristuse kandmisest tingimuslikult vabastatud. Kuna isik varasemate karistuste olemasoluist, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Seda enam, et isik on ka katseajal toime pannud uue, väga raske kuriteo, mistõttu oleks kergemeelne arvata, et varasemalt karistatud isik, kes on juba käitumiskontrolli all viibinud ja katseajal toime pannud uue kuriteo, alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu. Viru Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et isik on vangistuse jooksul omandanud mitmeid erialasid ja läbinud erinevaid sotsiaalprogramme (sh omandanud riigikeele A1 taseme). See tähendab, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud. Ometigi jätkas isik kuritegelikku eluviisi ja kuritarvitas talle kohtu poolt antud usaldust, millega talle oli antud võimalus viibida vabaduses reaalse vangistuse asemel. Seega puudub kohtul veendumus, et isik suudaks vabaduses viibides seadusekuulekalt käituda. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isiku eriliselt küüniline käitumine (röövmõrv vanemaealise isiku suhtes) näitab, et ta on valmis majandusliku kasu saamisel tegutsema vahendeid valimata. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine, sealjuures ka väga raske isikuvastase kuriteo toimepanemine, mille tagajärjel suri kannatanu, ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ärakandmises.

4(6)

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 27.11.2019, ärakandmiseks on veel natuke üle nelja aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Samas on isikul sellel ajal võimalik teha korrektuure oma käitumises ja alustada töötamist metallitsehhis, mida ta pikaajaliselt taotlenud on. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutused (osalemine sotsiaalprogrammides ja erinevate kursuste läbimine, riigikeele A1 taseme omandamine ning lähedaste toetus ja kindla elukoha olemasolu) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole käesoleval ajal tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Kuna see tingimus ei ole täidetud (isikul on kolmteist kehtivat distsiplinaarkaristust), näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid (vanlga sise-eeskirjad). Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et süüdimõistetu ei ole olnud nõus alluma vanglateenistujate seaduslikele korraldustele. Samuti iseloomustab tema käitumist kinnipidamisasutuses vangla subkultuurile omane käitumine, mida vangla julgeolek tõsiseks ohuks peab. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasematele korduvatele kriminaalhooldustele, pannes toime sellel ajal ka uue kuriteo, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kõik see näitab, et ta ei ole suutnud hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti iseloomustab see asjaolu, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Teiste inimeste elu ja tervise kaitseks ei ole põhjendatud süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist kinnipidamisasutuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Igor Tünni temale Ida-Viru Maakohtu 03.02.2003 otsusega kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5(6)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.