1-14-9055
Kohus
Pärnu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
20. aprill 2015. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-14-9055
Kohtukoosseis
Täitmiskohtunik Piia Jaaksoo
Erakorraline ettekanne
Viru Vangla kriminaalhooldusametniku Maie Koger erakorraline ettekanne taotlusega pikendada R J’ile (ik *) Pärnu Maakohtu 20.11.2014 kohtuotsusega nr 1-14-9055 määratud katseaega
1.Rahuldada Viru Vangla kriminaalhooldusametniku Maie Koger taotlus ja KarS § 74 lg 4 alusel pikendada R J ’ile Pärnu Maakohtu 20.11.2014 kohtuotsusega nr 1-14-9055 määratud 18-kuulist katseaega 3 kuu võrra s.o kuni 19. augustini 2016. 2.Edastada määruse ärakiri R. J ’ile , prokurörile A.Ollema ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Määrus jõustub selle tegemisest. Asjaolud Pär nu Maakohtu 20.11.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-9055 mõistis kohus R J’i süüdi KarS § 121, § 424, § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistas liitkaristusena vangistusega 1 aasta ja 2 kuud. KarS § 7 4 lg 1, 3 alusel jättis kohus R J suhtes ärakandmata vangistuse tingimuslikult kohaldamata 18-kuulise katseajaga, milliseks ajaks määras R. J’i kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kohustas teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1 -6 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 tulenevaid lisakohustusi: mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Katseaeg algas 20.11.2014. kohtuotsus jõustus 06.12.2014. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne 20.04.2015 saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Viru Vangla kriminaalhooldusametniku M. Koger alljärgnev erakorraline ettekanne.
1-14-9055
R J kirjutas 10.04.2015 seletuses oma teo kohta järgmist: Mina R J tarvitasin alkohoolseid jooke sünnipäeval, kus jäin purju ja mind tabas politsei. Õhtune aeg oli.
R J’i katseaeg on kulgenud hästi, kui välja jätta lisakohustuse rikkumine mitte tarbida alkoholi. Registreerimiskohustuse täitmisel probleeme esinenud ei ole. Teeb ametnikuga koostööd. Alates käesoleva aasta algusest on R J suunatud *. Sügisel plaanib R J *. Kriminaalhooldusametnik on antud tegevusse kaasanud nii *, kui ka Lääne-Nigula Vallavalitsuses lastekaitse spetsialisti Mariel Kõrgemäe. Karistusregistri väljavõttest, seisuga 10.04.2015 nähtub, et katseaja jooksul on kriminaalhooldusalune elanud seaduskuulekalt, välja arvatud praegune rikkumine. TÄITIS-est nähtu b seisuga 19.04.2015, et R J’il on vaja tasuda rahalisi nõudeid 53,76 euro suuruses summas.
Ametnik leiab, et piisavaks meetmeks on katseaja pikendamine. Karistust ei ole veel otstarbekas täitmisele pöörata, kuna isik on alustanud resotsialiseerivate tegevustega ning neid ei ole otstarbekas pooleli jätta. Ettekande koostanud ametnik teeb ettepaneku KarS § 74 lg 4 alusel pikendada R J’i katseaega 3 kuu võrra, mis on piisav täiendav karistus kriminaalhooldusaluse käitumise mõjutamiseks ja jälgimiseks. Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe a asta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) § 427 lg 1 sätestab, et k aristusseadustiku § 74 lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega ja KrMS § 432 lg 1 lubab asja lahendada kirjalikus menetluses osapooli kohtusse kutsumata. Pärnu Maakohus tegi R J suhtes süüdimõistva otsuse 2 0.11.2014. Erakorraline ettekanne on esitatud põhjusel, et R. J rikkus katseajal kohustust mitte tarvitada alkoholi. Rikkumine on tõendatud R J enda seletusega kriminaalhooldusametnikule. Erakorralises ettekandes leiab kriminaalhooldaja, et käesoleval ajal ei ole veel vajadust vangistust täitmisele pöörata, kuna R. J on alustanud resotsialiseerivate tegevustega ning neid ei ole otstarbekas pooleli jätta. R J teeb ametnikuga koopstööd, registreerimiskohustuse täitmisel probleeme ei ole. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et katseaja jooksul on kriminaalhooldusalune elanud seaduskuulekalt, välja arvatud praegune rikkumine. Kohus leiab, et kuigi on tõendamist leidnud, et R. J o li tarvitanud alkoholi, seega rikkunud talle kohtuotsusega määrat ud kohustust, ei ole käeoleval ajal vajadust vangistuse täitmisele pööramiseks. Kohus leiab seda seetõttu, et R. J’i katseaeg on kulgenud hästi ning R. J on teinud ametnikuga koostööd. Kuna kriminaalhooldaja on leidnud, et edasine koostöö peaks kõigi eeld uste kohaselt olema tulemuslik, siis on võimalik veel käesoleval ajal karistuse eesmärkide saavutamiseks jätkata kriminaalhooldusega. Oluline on, et R. J plaanib jätkata * omandamiseks ja osaleb * Samas peab R. J edaspidi suhtuma täie tõsidusega talle kohtuotsusega pandud kohustusse mitte tarvitada alkoholi. Kohus leiab, et alkoholi tarvitamisest loobumine on üks eeldus, et R. J suudaks käituda õiguskuulekalt. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku ettepanek pikendada R. J’ile kohtuotsusega määratud katseaega 3 kuu võrra, on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb rahuldada ja R. J ’ile kohtuotsusega määratud 18 -kuulist katseaega tuleb pikendada 3 kuu võrra KarS § 74 lg 4 alusel.
1-14-9055
Piia Jaaksoo Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.