1-15-3011/5 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

märkides selgitusena: „G.H , 1-15-3011, menetluskulud“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel G.H-le elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Ülejäänud osa kaitsjale makstud tasust summas 72 (seitsekümmend kaks) eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: G.H süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 05.04.2015 kell 19:00 Tallinnas Ehitajate tee 6 maja juures mootorsõidukit Dacia Logan registreerimismärgiga XXX olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,20 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, lõplik tulemus 1,10 mg/l). Sellise käitumisega rikkus G.H liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega . pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest, sõlmisid 07.04.2015 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Silvia Kruusmaa, süüdistatav G.H ja tema kaitsja Margus Viira käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 6 kuud. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.04.2015 kuni 07.04.2015, s.o 3 päeva, seega mõista lõplikuks karistuseks vangistus 5 kuud 27 päeva.

Lähtuvalt KarS § 65 lg 2 suurendada mõistetud karistust vangistust 5 kuud 27 päeva 26.09.2012 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on 3 kuud vangistust ning mõista liitkaristus 8 kuud 27 päeva. Lähtuvalt KarS § 69 lg 1 asendada G.H-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, seega vastab vangistus 8 kuud 27 päeva üldkasulikule tööle 267 tundi. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustub G.H üldkasuliku töö tegemisel (18 kuu jooksul) järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 ehk: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning lähtuvalt KarS § 75 lg 2 p 2 mitte tarvitama alkoholi katseaja (18 kuud) jooksul. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 9 kuuks. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida G.H-le kuuluv mootorsõiduk Dacia Logan registreerimismärgiga XXX kui kuriteo toimepanemise vahend. Mootorsõiduk asub Rahumäe tee 6, Tallinn. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-st 1, 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-dest 424; § 50 lg-st 1 p 1, § 65 lg-st 2, § 68 lg-st 1, § 69 lg-test 1, 3 ja 4, § 73 lg 4, § 75 lg 1 p-dest 1-6, § 75 lg 2 p-st 2, § 83 lgst 1, § 85 lg-st 1 asub kohus seisukohale, et G.H kuulub temale KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

ebaõige kohaldamise tõttu. Sellest tulenevalt tuleb süüdistatavale välja mõista vaid osa määratud kaitsjale makstud tasust. Muude menetluskulude osas ei tuvastanud kohus kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Süüdistatav on kohtueelsel menetlusel ja kohtus selgitanud, et ta töötab ning tal on sissetulek, mistõttu ei ole süüdistatav maksejõuetu. Seaduse kohaselt ei tule menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna G.H on eelnevalt kriminaalkorras karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest ja ta on teadlik sellest, et iga järgmise kriminaalmenetlusega kaasnevad menetluskulud. Inkrimineeritud süüteo toimepanemine on olnud süüdistatava tahtlik käitumine ja vaba valik. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses G.H kanda. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest lähtuvalt, et põhjendatud on võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), s.o kohtuotsuse jõustumisest 10 kuu vältel. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.