Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
Kohtuasja number
1-12-5159
Kohtunik
Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse
Tõlk
Riina Palmi
Asja läbivaatamise kuupäev
20.04.2015 avalikul kohtuistungil
Viru Vangla esitatud materjalid Aleksandr Savinovi elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Aleksandr Savinov isikukood 38608163725 Süüdimõistetu viibib Viru vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus Kohtuasi
Jätta Aleksandr Savinov tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Savinovi elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Aleksandr Savinov tunnistati süüdi Viru Maakohtu 10.05.2013 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 kohaldamisega karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust suurendati Harju Maakohtu 30.11.2009 kohtuotsusega KarS § 331 järgi mõistetud karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud 38 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 13.11.2013 ja lõpp 12.03.2016. Kinnipidamisasutuses Aleksandr Savinovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on 4 korda karistatud distsiplinaarkorras.
Vabanemise korral asub elama aadressile xxx, kus elas ka enne vangistust. Kinnipeetaval on 7 klassi haridust. Jättis kooli pooleli narkootikumide tarvitamise tõttu, samuti oli probleemne kodune elu (isa alkoholiprobleemid). Puudub motivatsioon õppida põhi-või kutseharidust, tuues selleks erinevaid põhjuseid (nt ajapuudus). Enne vangistust oli hõivatud juhutöödega. Sissetulekuteks oli veel ka töövõimetuspension, samuti ka elukaaslase riigitoetused. Ametlikult töötanud aastatel 2009 - 2010 firmas "xxx". Isik tunnistab, et perekonnas oli rahalisi probleeme. Selleks, et katta oma kulusid käisid elukaaslasega Venemaal sigarette ja alkohoolseid jooke ostmas, pärast müüsid maha. Viimasel ajal kinnipeetav töötas juhutöödel kalmistul. Majanduslikku toimetulekut halvendasid narkootikumide tarvitamine. Kuriteod sooritatud materiaalse kasu saamise eesmärgiga. Vangistuses töötanud majandustöödel koristajana (01.04.2014-30.09.2014), alates 13.02.2015 majandustöödel (köögitööline). Kinnipeetava sõnul ei tarvitanud ta eriti alkoholi. 2005 aastal kinnipeetav pani toime vägivaldse kuriteo (avalikku korra raske rikkumine) joobeseisundis. Samuti on alkoholijoobes juhtinud mootorsõidukit. Probleemi seoses alkoholiga ei näe, programme ei ole motiveeritud läbima. Narkootikume hakkas tarvitama aastal 2000. Tarvitas amfetamiini ja fentanüüli. Tunnistab et oli sõltlane, kuid leiab et vangistus on ta sellest eemaldanud. On olnud varasemalt metadooniravil. Isiku igapäevane käitumine oli seotud narkootikumide hankimise ja tarvitamisega. Isik saab aru, et tema õigusrikkumised on seotud narkootikumide tarbimisega. Viibis varasemalt SRS osakonnas, kuid kuna pani toime rikkumise (suitsud), heideti välja. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral, vanglas karistust kannab kolmandat korda. Viimast karistust kannab narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mis on toime pandud sõltuvusprobleemide tõttu. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 28% Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 33% Lähtuvalt eeltoodust vangla toetab Aleksandr Savinovi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku andmetel kinnipeetava elukohaks on pärast vabanemist märgitud xxx. Tegemist 2-toalise korteriga, mille omanikuks on xx xx - ta on nõus Aleksandr Savinovile elektroonilise valve kohaldamisega sellel aadressil. Nimetatud korteris üürilepingu alusel elab kinnipeetava ema üksi ja ta on nõus et kinnipeetav asub sinna peale vabanemist elama ning Aleksandr Savinovile kohaldatakse elektroonilist valvet selle aadressil. Enne vangistust elas kinnipeetav samal aadressil. Kodukülastusel on välja selgitatud, et tingimused sobivad elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetavale oli enne vangistust määratud töövõimetuspension, ema teada Aleksandr Savinov tööl ei käinud. Vabanemisel ei ole Aleksandr Savinovile garanteeritud töökohta. Rahvastikuregistri andmetel on Aleksandr Savinovi elukohaks xxx linn. Tal on määratlemata kodakondsus, välismaalase pass kehtib kuni 05.04.2017. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on Aleksandr Savinovi määratud kahel korral mõlemal katseajal pani ta toime uued kuriteod. Prokurör Jaanika Kõrgmaa, kirjalikult esitatud seisukohana ei toeta kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise valve kohaldamisega. Aleksandr Savinov taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et Aleksandr Savinovi tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat
elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aleksandr Savinovi isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. Aleksandr Savinov nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 4 distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. Aleksandr Savinov on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Vangistust kannab kolmandat korda. Viimane karistus mõisteti korduva narkokuriteo eest. Isikut on varasemalt karistatud tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning katseajal pani toime uue 1 astme narkokuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Aleksandr Savinovil vabaduses puudub garanteeritud töökoht, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning Aleksandr Savinovi puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem Aleksandr Savinov on olnud kriminaalhooldusel, mis ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks Aleksandr Savinovi uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus kuid see ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal kohtul puudub käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.
Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ning käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Aleksandr Savinovi vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Loretta Pikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.