Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 20. märtsi 2015 määrus süüdimõistetu Stanislav Komjakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Stanislav Komjakovi (Komjakov) kaitsja vandeadvokaadi abi Sandra Sepp, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 20. märtsi 2015 määrus jätta muutmata.
2.Süüdimõistetu Stanislav Komjakovi kaitsja vandeadvokaadi abi Sandra Seppa määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Lepmets & Nõges kaudu 144 eurot, sh käibemaks 24 eurot, vandeadvokaadi abi Sandra Seppa määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
4.Mõista Stanislav Komjakovilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi abi Sandra Seppa poolt osutatud õigusabi eest 144 eurot riigituludesse.
5.Stanislav Komjakovil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700020583 ja selgitus „Stanislav Komjakov, 1-14-4736 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi
vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 16.06.2014 kohtuotsusega kokkuleppemenetluses mõisteti Stanislav Komjakov süüdi KarS § 179 lg 11- § 26 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. Sama kohtuotsusega tunnistati S. Komjakov süüdi KarS § 1781 lg 11 - § 26 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta 1 päev vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 päev vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust – vangistus 1 aasta 1 päev – Viru Maakohtu 09.12.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 kuud 6 päeva vangistust – võrra (seisuga 15.06.2014) ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud 7 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati S. Komjakovi karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg: 21.01.2014-05.02.2014, s.o 16 päeva, ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 1 kuu 21 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 16.06.2014. Karistusaja algus 16.06.2014 ja karistusaja lõpp 06.08.2015. Maakohtu määrus
2.Tartu Maakohtu 20.03.2015 määrusega jäeti S. Komjakov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.Maakohus leidis, et S. Komjakovi puhul esineb formaalne alus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, kuid asus seisukohale, et kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik, tema eelnev elukäik ja käitumine vangistuse kandmise ajal ei võimalda maakohtu hinnangul hetkel süüdimõistetut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. S. Komjakovil on kalduvus toime panna lapseealiste suhtes seksuaalse iseloomuga süütegusid, teda on aastatel 2009-2014 karistatud kriminaalkorras neljal korral. Süüdimõistetu on Tartu Maakohtu 26.08.2013 määrusega vabastatud Harju Maakohtu 01.06.2011 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ehk isikule anti võimalus jätkata elu vabaduses. S. Komjakovi katseaeg aga ebaõnnestus ja süüdimõistetu pani toime uue kuriteo. Selline S. Komjakovi varasem käitumine muudab kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. Samuti ei ole süüdimõistetu suutnud õiguskuulekalt käituda karistuse kandmise aja jooksul ning vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine.
2.2.Maakohtu hinnangul on S. Komjakovi positiivselt iseloomustavaks asjaoluks soov edaspidi käituda õiguskuulekalt, kuid see ei kaalu hetkel üles negatiivset, millel maakohus eelnevalt peatus. Samuti puudub süüdimõistetul vabanedes kindel elukoht ning garanteeritud töökoht. Süüdimõistetu on avaldanud vastuolulisi väiteid, kuhu ta soovib elama ja tööle asuda. Maakohus leidis, et vastuoluliste väidete esitamine oma võimaliku tulevase elu- ja töökoha kohta viitab sellele, et süüdimõistetul puudub tegelikult kindel ettekujutus sellest, kuidas oma elu vabanedes korraldada. Määruskaebus
3.Tartu Maakohtu 20.03.2015 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub Tartu Maakohtu määrus tühistada ning teha uus määrus, millega vabastada S. Komjakov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus piisavalt arvestanud S. Komjakovi iseloomustavaid positiivseid asjaolusid ning on olulised asjaolud hindamata jätnud, mis on viinud ebaõige kohtulahendini. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
3.1.Kaitsja leiab, et süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteo asjaolud on põhjuseks, miks S. Komjakov käesoleval ajal temale mõistetud karistust kannab ning on põhjendamatu nendel samadel alustel jätta süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Neid asjaolusid ei ole süüdimõistetul võimalik muuta. Lisaks märgib kaitsja, et maakohus ei arvestanud tema poolt distsiplinaarkaristuste kohta väljatoodut. Tegemist on nö tehniliste rikkumistega, mis ei peegelda S. Komjakovi retsidiivsust või ohtlikkust ega viita, et kinnipeetav ei ole valmis oma käitumist muutma. Suletud süsteemis on palju lihtsam sattuda konfliktiolukordadesse ning panna toime distsiplinaarrikkumisi kui vabaduses viibides.
3.2.Kaitsja ei jaga maakohtu seisukohta, et süüdimõistetul puudub vabanedes elukoht. Süüdimõistetu ei ole avaldanud elukoha kohta vastuolulisi andmeid ning on oma soovitud elukoha XXX, aadressi saatnud juba mitu kuud enne maakohtu istungit maakohtule, kes edastas selle vanglale. Nimetatud korter kuulus süüdimõistetu emale, kes käesolevaks hetkeks on surnud, kuid kelle pärijaks on süüdimõistetu ning S. Komjakovil on olemas korterisse ka sissekirjutus. Asjaolu, et S. Komjakov ei ole kinnisasja omanikuna kinnistusregistrisse kantud, tuleneb kestvast pärimismenetlusest ning vangistuses ei ole süüdimõistetul võimalik notari poole pöörduda. Kuna andmed esitati tunduvalt varem enne kohtuistungit, siis oleks pidanud kriminaalhooldaja neid andmeid kontrollima. Kuna kriminaalhooldaja on oma töö tegemata jätnud, siis ei saa sellest tulenevat riisikot panna ka kinnipeetavale. Samuti toob kaitsja välja, et erinevate töökohtade nimetamine ei tähenda selle puudumist. Samuti ei tähenda tööle asumise võimalikkuse puudumist kirjaliku kinnituse puudumine.
3.3.Kaitsja märgib, et S. Komjakovil on olemas toetav lähivõrgustik ning süüdimõistetu on püstitanud realistlikud eesmärgid edasiseks eluks, mille elluviimiseks on tal vaja tuge ning teiste kaasabi. Ennetähtaegsel vabanemisel oleks võimalik määrata süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks lisakohustusi. Kinnipeetaval on diagnoositud vaimne alaareng, emotsionaalne ärevus, epilepsia, seksuaalhälve, mille osas oleks võimalik isik määrata ravile, mida ta vanglas ei saa. Kaitsja leiab, et kuna süüdimõistetu toimepandud kuriteod on tingitud tema haigustest, siis vangistusest tingimisi vabastamata jätmisel ja ravile suunamata jätmisel, isik ei muutu ning karistuse preventiivseid eesmärke ei ole võimalik karistuse lõpuni kandmisega sellest hoolimata täita. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et S. Komjakovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu S. Komjakovi kaitsja määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja S. Komjakovi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta S. Komjakov enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud.
6.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et S. Komjakov on püstitanud endale edaspidiseks eluks reaalsed eesmärgid, kuid KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et S. Komjakovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud ja on ennatlik. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu käitumine vanglas ning tema võimalused vabanemisel ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.
7.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et käesoleval ajal suudaks S. Komjakov vabaduses käituda õiguskuulekalt. Süüdimõistetut on
korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kuritegude ajendiks on olnud seksuaalmotiiv. Lisaks on S. Komjakovil vangistuses 16 distsiplinaarkaristust, mis näitavad, et süüdimõistetu isegi vanglas range järelevalve tingimustes ei ole suutnud käituda õiguskuulekalt. Kaitsja põhjendus rikkumise osas nagu need oleks nö tehnilised rikkumised on asjakohatu ja otsitud. Ringkonnakohus leiab vastupidiselt kaitsjale, et asjaolu, et S. Komjakov on ema korteri pärijaks peale ema surma, ei näita, et isikul on vabanedes olemas kindel elukoht. Kaitsja toob ka ise välja, et käimas on pärimismenetlus, seega ei ole võimalik rääkida kindla elukohta olemasolust. Isegi kui jaatada, et süüdimõistetul on vabanedes kindel elukoht olemas, ei ole tegemist asjaoluga üksnes mille alusel tuleks isik vabastada, vaid kõiki esinevaid asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis. Sama olukord on ka töökohaga. Tegemist on üksnes süüdistatava paljasõnalise seisukohaga, mida ei ole võimalik siinkohal kohtul kontrollida. Vaatamata asjaolule, et S. Komjakovile on antud varasemalt võimalus kanda mõistetud karistust vabaduses, on S. Komjakov jätkanud kuritegude toimepanemist vabaduses, rikkudes tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel määratud kohustusi, pannes toime uue kuriteo. Tulenevalt eelnevast puudub kohtukolleegiumil veendumus, et vabastades S. Komjakovi, allutamisega käitumiskontrollile, suudaks süüdimõistetu täita kontrollnõudeid ning kriminaalhooldus mööduks edukalt. Nimetatud meetme kohaldamist ei toeta ka kaitsja poolt välja toodud üld- ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamine.
8.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. S. Komjakovi puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid kogumis, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viidata ka määruskaebuses. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 4 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Veel peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. S. Komjakovi vabastamine seda eesmärki ei täidaks.
9.Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 144 eurot, sh käibemaks 24 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb S. Komjakovil hüvitada vandeadvokaadi abi S. Seppa kaitsjatasu 144 eurot.
10.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 20. märtsi 2015 määrus muutmata ja S. Komjakov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.