Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 13.05.2009. a otsusega on Roman Braginski süüdi tunnistatud KarS § 330 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt on mõistetavat karistust vähendatud 1/3 võrra ja Roman Braginskile mõistud ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg-le 2 suurendati Roman Braginskile mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.04.2002. a otsusega mõistetud ärakandmata osa, s.o 11 aastat 2 kuud 4 päeva vangistust, võrra. Roman Braginskile mõisteti liitkaristuseks 11 aastat 6 kuud 4 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 22.09.1999. a ja lõppeb 16.11.2020. a. Vangla toetab Roman Braginski vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva elamispinna sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks ja seadmete paigaldamise tehnilist vastavust. Elektroonilise valve teostamiseks on vastavad tingimused olemas. Elektroonilise valve nõusolekut ei vormistatud, kuna korteri omanik xxxxxxxxxxxxxxxxx viibib Kuuda Hooldekodus ning tütre xxxxxxxxxxxxxxxxxa ütluste järgi tema tervislik seisund ei võimalda seda teha. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Roman Braginski tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Roman Braginski tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Prokurör leiab, et isikut ei võimalda eelkõige vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdistatava isik. Ühtlasi leiab prokurör, et täidetud ei ole eeldused elektroonilise valve kohaldamiseks ning Roman Braginskil puudub vabanemisel kindel töökoht.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu Roman Braginski selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Roman Braginski selgitas, et vabanemisjärgses elukohas on ta alati elanud. Korteri omanikuks on ema ja tema tervislik seisund ei võimalda nõusolekut anda. Praegu elavad korteris kõrvalised isikud ja õde üürib korterit välja. Ta on selgitanud Roman Braginskile, et kui ta vabaneb, vabastavad üürnikud korteri kohe. Kriminaalkorras on ta karistatud 5, mitte 6 korda. Roman Braginski selgitab, et on väsinud vanglast ja on ümber hinnanud paljud väärtused. Alates aastast 2005 on ta vanglas töötanud. On omandanud keevitaja ja lukksepa eriala, aga ka tisleri, ehitaja ja kingsepa eriala. Seda, kus reaalne töökoht asub, Roman Braginski ei tea. Samuti ei tea konkreetse töö kohta. vabaduses tarvitas ta alkoholi, kuid nüüd on tema suhtumine muutunud. Ema on hooldekodus, kuid Roman Braginski sooviks ta koju võtta. kuritegusid on ta toime pannud rumalusest. Roman Braginski teavustab oma süüd.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Roman Braginski temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole. Samuti on Roman Braginski andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Roman Braginski vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub Roman Braginski emale xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kriminaalhooldaja on tuvastanud, et xxxxxxxxxxxxxxxxx viibib alates oktoobrist 2013. a xxxxx hooldekodus. Kriminaalhooldaja elektroonilise valve nõusolekut ei vormistanud, kuna omanik on hooldekodus ja tema tütre xxxxxxxxxxxxxxxxxa sõnul ei võimalda xxxxxxxxxxxxxxxxx tervislik seisund nõusolekut anda. Kriminaalhooldaja tuvastas, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxei ole määratud kohtu poolt eestkostjat. Elektroonilise valve teostamiseks on vajalikud tingimused korteris olemas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul puuduvad formaalsed alused Roman Braginski vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve kohaldamisega. Kohus on seisukohal, et formaalsete aluste puudumise põhjuseks on asjaolu, et käesoleval juhul ei ole Roman Braginskile antud elukoha omaniku kirjalikku nõusolekut elukoha kasutamiseks. Nimetatud nõusoleku saaks anda Nxxxxxxxxxxxxxxxa või tema esindaja (seaduslik või volitatud). Materjalidest nähtuvalt ei võimalda xxxxxxxxxxxxxxxxxxtervislik seisund nõusolekut anda, kuna ta põeb xxxxxxxxxxxxxxxxja viibib hooldekodus. Seda kinnitab ka Roman Braginski ise. Vaatamata sellele, et Roman Braginski väitel on ta varasemalt ka nimetatud elukohas elanud, ei asenda see, et elektroonilise valve seadmete kohaldamise eelduseks on korteri omaniku kirjalik nõusolek. Vastavalt eelviidatud justiitsministri määruse § 51 lg 2 p 1 järgi on elektroonilise järelevalve seadmete paigaldamiseks vajalik elukoha omaniku kirjalik nõusolek elukoha kasutamiseks. Roman Braginskil nimetatud nõusolek puudub. Seega on välistatud elektroonilise valve seadmete paigaldamine xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.