lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-3036/3

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 16.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-3036/3
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
16.04.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1119
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-3036

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Taotluse esitaja ja taotluse liik

Danel Parmase riigi õigusabi taotlus Riigiprokuratuuri

02.aprilli 2015 määrusele määruskaebuse esitamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta Danel Parmase taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 02. aprilli 2015 määruse vaidlustamiseks rahuldamata. RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.09.03.2015 saabus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Danel Parmase kuriteoteade, milles soovitakse kriminaalmenetluse alustamist, kuna 27.02.2015 pandi Tartu Vanglas toime kuritegu, mis seisnes selles, et D. Parmasel ei võimaldatud suhelda oma kaitsjaga, kuigi D. Parmase sõnul oli seda väga vaja. Nimelt oli saabumas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ning seetõttu oli vaja kaitsjaga läbi arutada 45 lehekülje pikkune maakohtu otsus. D. Parmase kõnet piirati 10 minutile ning siis kõne katkestati. D. Parmas oli seisukohal, et antud tegu tuleks käsitleda kaitseõiguse piiramisena ja kuriteona, kuna on rikutud EIÕK art 34. 17.03.2015 jättis ringkonnaprokurör Külli Saks teatisega nr 15760000044 (LÕRP-9/15/41-2) kriminaalmenetluse alustamata. 01.04.2015 saabus Riigiprokuratuuri D. Parmase 27.03.2015 koostatud kaebus kriminaalmenetluse mittealustamise peale. Kaebaja on jätkuvalt veendumusel, et helistamise piiramine on kuritegu ja see tuleb kvalifitseerida EIÕK art 6 lg 3 rikkumisena. Samuti on rikutud VangS § 26 ja § 28 ning toime on pandud KarS § 324 sätestatud kuritegu. Kaebust põhjendati sellega, et D. Parmasel oli vaja kaitsjaga arutada telefoni teel maakohtu otsust ja jätkuvalt palutakse alustada kriminaalmenetlust KarS § 324 alusel.

RIIGIPROKURATUURI SEISUKOHT

2.Riigiprokuratuuri määrusega jäeti D. Parmase kaebus kriminaalmenetluse algatamiseks rahuldamata. Riigiprokurör ei nõustunud kaebuses esitatuga, vaid nõustus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalasja alustamata jätmise motiividega.
2.1.Riigiprokurör toob välja, et vahistatu poolt telefonikõnede tegemine on reguleeritud vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade, Tartu Vangla kodukorra ja erakorraliste kõnede teostamise korraga. VangS § 96 lg 1 kohaselt on vahistatul õigus kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. See toimub vangla sisekorraeeskirjadega sätestatud korras. VangS § 28 lg 3 kohaselt on sätestatud vangla kohustus tagada vahistatule võimalus teostada telefonikõnesid advokaadile ja teisetele riigiasutustele vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Vangla sisekorraeeskirja § 51 lg 2 järgi võimaldatakse kinnipeetaval, sh vahistatul, telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Tartu Vangla kodukorra p 13.8.1. kohaselt peab vangla tagama telefoni kasutamise võimaluse suletud eluosakondades vähemalt üks kord nädalas. Suletud osakondades paiknevate isikute kaebeõiguse tagamiseks võimaldatakse teostada telefonikõnesid erandkorras ka teisel päevadel ning see on reguleeritud erakorraliste kõnede teostamise korras. Eelnimetatud korra järgi erakorralise kõne võimaldamiseks peab kinnises osakonnas paiknev isik esitada põhjendatud taotluse, mille kooskõlastamisel võimaldatakse teostada telefonikõnesid ühel korral üldjuhul kestvusega maksimaalselt 10 minutit (vajadusel ka 3 korda kuni 10 minutit).
2.2.Riigiprokurör leiab, et Tartu Vangla materjalide kohaselt ei ole D. Parmase suhtlemist kaitsjaga põhjendamatult piiratud ning ta ei ole pidanud arutama mahukat kohtuotsust kaitsjaga viimasel minutil liiga lühikese telefonikõne kestel. D. Parmas on alates kohtuotsuse kättesaamisest 17.02.2015 kuni apellatsiooni esitamise tähtajani 03.03.2015 saanud kaitsjaga suhelda telefoni teel 9-l korral. D. Parmas esitas 18.02.2015 taotluse erakorraliseks helistamiseks, vajadusega arutada apellatsioonkaebust. Sellekohased taotlused rahuldati. Kõnede väljavõtetest selgub, et D. Parmas on helistanud kaitsjate numbritele 3-l korral ning kõned on kestnud pikemalt, kui sisekord seda ette näeb. Nii on D. Parmas helistanud kaitsjale ühel korral 19.02.2015, 24.02.2015, 26.02.2015, kahel korral 27.02.2015 üle 10- minuti ning ühel korral veel 02.03.2015. Arvestades eeltoodut asus Riigiprokuratuur seisukohale, et D. Parmase helistamisõigust ei ole ebaseaduslikult piiratud. Erakorraliste kõnede teostamine ei ole kohtualuse absoluutne õigus ning selliste kõnede teostamise võimaldamine on vangla kaalutlusotsus, mille teostamisel lähtutakse HMS §-st 4.
2.3.Kriminaalmenetluse alustamise kohta KarS § 324 märgib Riigiprokuratuur järgnevat. Käesoleval juhul ei nähtu sellist erakorraliste telefonikõnede piiramist, mis oleks käsitletav kuriteona, st mis moodustaks KarS § 324 kuriteokoosseisu, s.o kaebaja õiguste teadva ebaseadusliku piiramise ametiisiku poolt. Samuti ei sisalda kaebus uut teavet, miks annaks aluse kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetlust alustatakse kriminaalmenetluse ajendi ja aluse olemasolul. Avalduses ei sedastata kuriteo tunnuseid, mis täidaksid mõne karistusseadustikus kirjeldatud süüteokoosseisu. Kriminaalmenetluse alustamine saab toimuda üksnes siis, kui selleks on olemas ajend ja alus, milleks on vastavalt KrMS § 194 lg 1 ja 2 kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave ning kuriteotunnuste sedastamine selles. Seega lubab KrMS § 193 lg 1 kriminaalmenetluse alustamist vaid tingimusel, et kuriteoteatest nähtub ka kuriteokoosseisu olemasolu, kuivõrd viimane on KarS § 2 lg 2 kohaselt kuriteo tunnuste esmane eeldus. Sellise piirangu seadmine kriminaalmenetluse alustamisele kujutab

endast olulist õigusriiklikku garantiid isiku kriminaalmenetluslike vahendite alusetut kasutamist.

põhiõiguste

kaitsel,

et

vältida

ÕIGUSABITAOTLUSE SISU

3.D. Parmase esitas taotluse, milles soovib kriminaalasjas nr 15760000044 riigi õigusabi korras advokaadist esindaja määramist, et vaidlustada Riigiprokuratuuri määrus. Rahalised vahendid tal puuduvad, kuna on viibinud pikka aega vahi all. Lisaks märgib D. Parmas, et määruskaebuse eseme näol on tegemist vahistatu jaoks raske iseloomuga kuriteoga, kuna tegu omab kumulatiivset mõju kriminaal- ja kohtumenetluse arengule ja rikub oluliselt kaitseõiguse printsiipi. Lisaks on Riigiprokuratuur vääralt tõlgendanud menetluse alustamata jätmisel Riigikohtu lahendit nr 3-3-1-54-07, p 9.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus, tutvunud D. Parmase õigusabitaotluse ja Riigiprokuratuuri määrusega, leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata.
4.1.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. D. Parmas on Tartu Vanglas vahistatu ja tema taotlusest nähtub, et tal puuduvad vahendid endale advokaadi palkamiseks.
4.2.Lisaks majanduslikule seisundile näeb aga riigi õigusabi seadus ette, et hinnata tuleb ka riigi õigusabist keeldumise aluseid (RÕS § 7). RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Taotlusest nähtuvalt soovib D. Parmas Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks saada õigusabi seetõttu, et on endiselt seisukohal, et alustada tuleks kriminaalmenetlust, kuna vangla on alusetult piiranud tema suhtlemisõigust kaitsjaga, mistõttu ei ole D. Parmas saanud suhelda kaitsjaga apellatsioonkaebuse esitamiseks.
4.3.Hinnates D. Parmase kaebuse perspektiivikust rõhutab ringkonnakohus, et kriminaalmenetlust alustatakse KrMS § 193 kohaselt üksnes juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Kohtukolleegium leiab, et Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määruses on piisavalt põhjendatud, miks käesoleval juhul puudub alus D. Parmase kaebuse alusel kriminaalmenetluse algatamiseks. Ka ringkonnakohus leiab, et D. Parmase poolt esitatud kuriteoteates ei ole sedastatavad kuriteo tunnused, mistõttu kriminaalmenetluse alustamine on KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt välistatud. Kuna ringkonnakohus jagab täielikult Riigiprokuratuuri määruses esitatud seisukohti, ei pea kohus vajalikuks neid siinkohal korrata.
5.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 208 lg-st 1, RÕS § 7 lg 1 p-st 5 ja § 10 lg-st 5 jätab ringkonnakohus D. Parmase taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.