Kohtulahend

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta F.F-ile mõistetud 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui F.F ei pane 3 (kolme)-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratavas alalises elukohas: xxxxxxxxxxxx-xx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena F.F-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 4.mail 2015.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse.

2 (6)

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et F.F on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 424.50 (nelisada kakskümmend neli eurot ja 50 senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: 11 (üheteistkümne) kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist tasuda igakuiselt vähemalt 35,38 (kolmkümmend viis eurot ja 38 senti) ning 12-ndal (kaheteistkümnendal) kuul tasuda 35,32 (kolmkümmend viis eurot ja 32 senti) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99915700028048 ning selgituse “F.F, otsus nr 1-15-2024, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus F.F süüdistatakse selles, et tema juhtis 14.septembril 2014 kella 00.12 ajal Võru linnas Koidula tänaval sõiduautot Opel Vectra registreerimismärgiga xxxxxxx, olles joobeseisundis, so isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,90 mg/l; - samuti selles, et tema juhtis 14.septembril 2014 kella 19.51 ajal Võru maakonnas Vastseliina alevikus Võidu tänaval sõiduautot Opel Vectra registreerimismärgiga xxxxxxx, olles joobeseisundis, so isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 1,13 mg/l. Seega pani F.F toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo – mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

3 (6)

Kokkuleppe sisu KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarsS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 14.-16.09.2014, s.o 3 päeva, ärakandmisele kuulub 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust, mida KarS § 74 alusel mitte kohaldada 3-aastase katseajaga. Määrata F.F katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg 1 alusel alljärgnevad kontrollnõuded: - elada oma alalises elukohas aadressil: xxxxxxxxxxxx-xx; - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumit viibimiseks. KarS § 50 lg 1 alusel võtta F.F-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 3 kuuks. Samuti taotleb prokurör Tartu Ringkonnakohtu 20.10.2014.a määrusega arestitud sõiduauto Opel Vectra, registreerimismärgiga xxxxxx, konfiskeerimist KarS § 83 lg 1 alusel. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav F.F aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav F.F, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse F.F süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht konfiskeerimise osas 4 (6)

Kriminaalasjas on Tartu Ringkonnakohtu 20.10.2014.a kohtumääruse alusel arestitud konfiskeerimise tagamiseks kuriteo toimepanemise vahend, F.F-ile kuuluv sõiduauto Opel Vectra registreerimismärgiga xxxxxxx, mis on antud koos tehnilise passi ja ühe komplekti süütevõtmetega vastutavale hoiule A. A. (ik xxxxxxxxxxx). KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Riigikohtu 12. juuni 2008. aasta otsuses nr 3-1-1-37-07 on asutud seisukohale, et mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. F.F on varem korduvalt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest kriminaalkorras karistatud ning käesolevas kriminaalasjas on taas alus ta süüdi tunnistada joobes juhtimises. Märkimist väärib ka asjaolu, et käesolevas kriminaalajas juhtis F.F mootorsõidukit ühe ööpäeva jooksul lausa kahel korral keskmises alkoholijoobeseisundis. Tartu Maakohtu 21.06.2011.a otsusega nr 1-11-7174 tunnistati F.F süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust tingimisi kaheaastase katseajaga. Lisakaristusena võeti F.F-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Tartu Maakohtu 21.11.2012.a otsusega nr 1-12-7911 tunnistati F.F taas süüdi mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ning karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust. Lisakaristusena võeti F.F-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 15 kuuks. Seega pani F.F joobes juhtimise toime katseajal. F.F-ilt on ka korduvalt juhtimisõigus äravõetud, kuid hoolimata sellest on ta jätkanud samaliigiliste kuritegude toimepanemist. Eeltoodu alusel on kohtul piisavalt ja põhjendatud alus arvata, et varasemad leebemad karistused, muuhulgas ka juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena pole mõjutanud süüdistatavat hoiduma samalaadsetest süütegudest. Kohtu hinnangul eksisteerib reaalne oht, et F.F jätkab vabaduses taas joobeseisundis mootorsõiduki juhtimist. Seega arvestades ülaltoodut tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida Tartu Ringkonnakohtu 20.10.2014.a kohtumääruse alusel arestitud konfiskeerimise tagamiseks kuriteo toimepanemise vahend - F.F-ile kuuluv sõiduauto Opel Vectra registreerimismärgiga xxxxxx. Maavalitsusel korraldada eelnimetatud sõiduki võõrandamine vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korrale. Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise korra § 3 lg 1 kohaselt antakse konfiskeeritud vara maavalitsusele üle üleandmis-vastuvõtmisakti alusel, mille üks eksemplar jääb üleandjale ja teine vastuvõtjale. Sama korra § 3 lg 2 kohaselt märgitakse konfiskeeritud vara üleandmis-vastuvõtmisakti: 1) eseme nimetus; 2) esemete kogus; 3) viide otsusele või määrusele, mille alusel esemed üle antakse; 4) eseme üleandmise koht ja aeg; 5) üleandja ja vastuvõtja ametinimetused, nimed ja allkirjad. 5 (6)

Sama korra § 3 lg 3 kohaselt Maavalitsus võõrandab konfiskeeritud vara «Riigivaraseaduses» ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. Kohtu seisukoht menetluskulude osas F.F-i menetluskuluks on määratud kaitsjatele kohtueelses menetluses makstud tasud 132 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585,00 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. F.F on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist, kuna hetkel on ainsaks sissetulekuks töövõimetuspension 240 eurot. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga ja täismahus, arvestades F.F-i sissetulekut käib F.F-ile ilmselgelt üle jõu. Kohus vähendab menetluskulusid ning KrMS § 180 lg 3 alusel jätab pool sundrahast, so 292,50 eurot riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades F.F-i varalist seisundit ning resotsialiseerumis väljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel F.F-ile võimalus menetluskulud kokku 424,50 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/ Marju Persidskaja kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.