Kohtulahend

narkootilisi

või

- asuda kahe nädala jooksul arvates vabanemisest tööle või võtta end arvele Töötukassas, - Vabastada Toomas Tiik karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud: Viru Vangla esitas 11.02.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Toomas Tiik’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Toomas Tiik tunnistati süüdi Harju Maakohtu 14.06.2012 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 4 aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks vangistuse 2 aastat 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 7 kuud 28 päeva.

Viru Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud kolm korda, vanglakaristust kannab teist korda. Kõik kuriteod on toime pandud joobe seisundis, füüsilist vägivalda otseselt ei ole kasutatud, ohustatud on ühiskond tervikuna. Materiaalset kasu ei ole saanud. Soodusteguriks on alkoholi ja narkootikumide tarvitamise jätkamine ning ühiskonnas kehtivate normide ja reeglite mitte tunnistamine. Vangistuse ajal on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, on olnud tööle määratud majandustöödele koristajaks. Kinnipeetaval on neli distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav elas enne kinnipidamist koos elukaaslasega elukaaslasele kuuluvas korteris, kus saab ka peale vabanemist enda sõnul elada. Omandanud on 2.kategooria autoremondi lukksepa eriala ja 2.kategooria raskerelvastuse remondi lukksepa eriala. Toomas Tiik kavatseb peale vabanemist tööle asuda xxxx, mille tegevusalaks on xxxx. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Oma otsused teeb tavaliselt ise ja teistel ennast mõjutada ei lase. Isik tarbis enne kinnipidamist aeg-ajalt lahjat alkoholi, enda sõnul mitte palju ja purjus ei olnud. Varem tarbis rohkem ja 2007. aastal on ka joobes juhtimise eest kriminaalkorras karistatud. Alkoholi tarbimist kinnipeetav enda jaoks probleemiks ei pea ja tal puudub motivatsioon alkoholi tarbimisest loobuda. Kinnipeetav tarbis narkootikumi umbes 2 korda kuus. Enda sõnul tarbis GHB-d lõõgastuseks ja hea enesetunde tekitamiseks. Probleemiks tarbimist ei pea. Isik väidab, et suudab ennast kontrollida ja loobuda narkootikumidest. Suhtlusringkonnas tema teada rohkem narkootikumide tarbijaid ei ole. Kinnipeetav kahetseb toime pandud kuritegusid. Ei analüüsi ohte ega tagajärgi ning ei arvesta ühiskonnas kehtivate reeglite ja normidega. Kriminaalhoolduses näeb pigem võimalust varem kinnipidamisasutusest vabaneda. Isikul on kõrge enesehinnang, mis tugineb teadmistele relvadest ja enesekindlusele, et suudab kontrollida narkootikumide tarbimist. Käitumisega oli probleeme lapsepõlves, mistõttu käis Eriinternaatkoolis Saaremaal. Vestlusel vaba suhtlemisega, vastused väga kaalutletud ja enesekindlad. Tunnistab osaliselt oma probleeme, kuid teise inimese seisukohtadega ei arvesta. Ohtlikkus seisneb rahvatervise ja kaasliiklejate ohustamises. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 19%. Lähtuvalt eeltoodust Viru Vangla toetab Toomas Tiiki ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuuri seisukoht: Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldas prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör toetas kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks T. Tiigil jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 04.01.2016.

Maakohtu istung: 31.03.2015 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav soovi vabaneda. Isik oli kindel, et edaspidi saab hakkama ilma kuritegudeta. Ta ei soovi enam vanglasse sattuda. Esimese noomituse sai selle eest, et kattis öölambi kinni. Tööst keeldus, kuna ei olnud nõus madala tasuga. Narkootikumid ei ole probleemiks. Ta ei ole sõltuvuses olnud. On proovinud erinevaid narkootikume. Isik kinnitas, et on aru saanud sellest, et rikkus reegleid. Kui ta kinni peeti, oli GHB autos, enda tarbeks. Siis tuvastati ka narkojoove. Praegu kannab karistust selle eest. Kinnipeetav avaldas kahetsust. Maakohtu määruse põhjendused: Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et Toomas Tiik suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist ühes tema allutamisega käitumiskontrollile. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus märgib, et kinnipeetaval on vabaduses olemas elukoht ning töökoht, samuti toetavad teda lähedased. Kuigi kinnipeetaval on distsiplinaarkaristused, on ta vangistuses viibides töötanud ning osalenud sotsiaalprogrammides, millest kohus järeldab, et isik on asunud end parandama ning suudab alluda ühiskonnas kehtestatud normidele. Arvestades uue kuriteo toimepanemise väikest tõenäosust leiab kohus, et isiku saab ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Kinnipeetava vabastamist toetavad ka vangla ja prokuratuur. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt ja allutades ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda ühiskonda uuesti sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uusi seadusrikkumisi toime panemast. Samas järgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Katseajal on võimalik hinnata isiku püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Kohus, arvestades kinnipeetava varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal, samuti korduva kuriteo toimepanemise väikest tõenäosust ja elutingimusi vabaduses, vabastab tema tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KarS § 76 lg 5 määrab kohus kinnipeetavale katseaja ärakandmata karistusaja ulatuses. Vastavalt KarS § 78 p 2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.