Kohtulahend

mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud. Oli nõus tsiviilhagi hüvitamisega. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti ning kõik tõendid on lubatavad. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: OG Elektra AS avaldust, mille kohaselt 12.05.2013.a. kella 9:53 paiku varastas tundmatu meesterahvas, kellel oli seljas punane – valge jope, jalas rohelised püksid ja mustad tennised Grossi Toidukaubad poest aadressilt P.Pinna 21 müügisaalist järgmised kaubad: sigaretid LD Slim Menthol 10 pakki, väärtusega 2,70 eurot paki eest, kokku summas 27.- eurot, sigaretid Philip Morris Super Slim 10 pakki, väärtusega 3,10 eurot paki eest, kokku summas 31.- eurot, sigaretid Philip Morris Super Slim Menthol 10 pakki, väärtusega 3,10 eurot paki eest, kokku summas 31.eurot ja sigaretid Next Rose 10 pakki, väärtusega 2,70 eurot paki eest, kokku summas 27.- eurot. Kaupa kauplusele ei ole tagastatud. Sellest tulenevalt tekitati OG Elektra AS-ile varalist kahju 116 euro väärtuses. (tl. 2); Tunnistaja XXX ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 12.05.2013.a. kell 09:53 ajal sisenes Grossi Toidukaubad kauplusesse aadressil P.Pinna 21 tumedapäine noormees, keskmist kasvu, kellel oli seljas punase – valge kirju jope, jalas rohelised püksid ja mustad tennised. Noormees tundus kahtlane ning ta tegi leti sees oleva sahtli lahti ning võttis sealt sigarette. Selle avastasid müüjad hiljem video pealt. Videolt on näha, kuidas noormees võtab neli plokki sigarette kogumaksumuses 116 eurot ning kõndis kauplusest välja. (tl. 3-5 ); Asitõendi vaatlusprotokolli (tl. 28) koos fototabeliga vaadeldavaks asitõendiks on Pinna 21 kaupluse Grossi turvakaamerate videod CD plaadil. Salvestuselt nähtub, kuidas Grossi müügisaali siseneb 12.05.2013.a. kell 09:52:40:08 punase valge dressipluusiga ja hallide pükstega meesterahvas. 12.05.2013..a kella 09:54:01:31 avab leti taga oleva sahtli ja võtab sealt oma kätte 4 korda kandilisi pakke. 12.05.2013.a. kella 09:54:08:83 keerab ümber ja vasakus käes hoides võetud pakke meesterahvas lahkub. (tl. 29-30); Karistusregistri väljavõtet, millest nähtub, et Aleksandr Južaninov ́it on varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral nendest korduvalt KarS § 199 alusel, mis tõendavad süstemaatilistust. (tl. 3141); Kahtlustatava Aleksandr Južaninov ülekuulamise protokolli, milles ta tunnistab oma süüd ja kahetseb ning andis ütlusi, et ta läks Grossi kauplusesse aadressil Pinna 21 Tallinnas. Ta ei oska öelda ega mäleta miks poodi läks aga mõte sigarette varastada tuli spontaanselt. Nägi, et laud kassaaparaadi all oli avatud ja kõrval ei olnud müüjat. Ta võttis üle leti süüdistuses esitatud kauba ja väljus kauplusest. Teda ei peatanud keegi. Sigaretid müüs maha ja raha kulutas ära. Kahetseb tegu. (tl.42-44); Kohtuotsust, mille kohaselt mõisteti Aleksandr Južaninov Harju Maakohtu poolt 21.11.2013.a. süüdi KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi vangistusega 3 aastat, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistust 2 aastat, KarS § 68 lg 1 alusel vangistus 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva. Kristuse algus 13.05.2013.a. (tl. 4753); Antud varguse episoodi pani toime Aleksandr Južaninov. Tema süü on leidnud tõendamist süüdistatava enda ütlustega, mis on kattuv teiste tõenditega. Aleksandr Južaninov andis ütlusi, et oli süüdistuses esitatud kuupäeval ja ajal antud kohas ning nähes, et müüjaid juures ei ole kasutas juhust ja võttis üle leti kauba (sigaretid) ja väljus kauplusest. Tunnistaja ütlustest selgub, et kauplusesse sisenes kahtlane meesterahvas, kes tegi leti sees oleva sahtli lahti ja võttis sealt

sigarette. Müüjad avastasid antud varguse video pealt, seega kaupa kauplusele ei ole tagastatud. Aleksandr Južaninov tegevus on nähtav ka turvakaamera videosalvestuselt. Kuna kaupa kauplusele ei tagastatud on kannatanule tekitatud kahju ning kannatanu on esitanud tsiviilhagi summas 116 eurot, mis oli kauba maksumus. Aleksandr Južaninov on tunnistanud ja kahetsenud tegu ning tsiviilhagi õigeks võtnud, seega tuleb tsiviilhagi täies ulatuses hüvitada kannatanule. Kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud, selle pani toime süüdistatav. Süüdistatava tegevuses õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja tegutses tahtlikult. Süüdistatav tuleb süüdi mõista võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kahtlemata on tegemist süstemaatilise käitumisega, arvestades süüdistatava varasemat karistatust varguste eest. Karistus KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 9 alusel inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga karistuse eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Aleksandr Južaninov on karistusregistri andmete kohaselt varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, kehtivaid kriminaalkaristusi on viis. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda ühes varavastase kuriteo episoodis. Aleksandr Južaninov ei oma hetkel sissetulekuid, millest annab tunnistust ka süüdistatava varavastaste kuritegude toimepanemine eesmärgiga saada varastatu realiseerimisest mingit tulu. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, lisanduvad ka käesoleva kriminaalasjaga seonduvad menetluskulud ja tsiviilhagi, mistõttu leiab kohus, et süüdistatavat ei ole võimalik ja otstarbekas karistada rahalise karistusega. Aleksandr Južaninov ́ile väärteokorras mõistetud rahatrahvid on samuti tasumata. Kohus leiab, et Aleksandr Južaninov ́i suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust ehk vangistust. Aleksandr Južaninov ́i süü suurust hinnates võtab kohus arvesse asjaolu, et toime on pandud 1 varavastane episood. Karistuse määra valikul lähtub kohus nii süüdistatava süü suurusest, karistust kergendavat asjaolu (puhtsüdamlik kahetsus) ja raskendavaid asjaolusid (puuduvad) ja ka asjaolu, et süüdistatav tunnistab oma süüd. Kohus peab põhistatuks karistada Aleksandr Južaninov ́it KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 4 kuulise vangistusega, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse korras, tulenevalt KrMS § 238 lg 2 maha arvata üks kolmandik, seega jääb Aleksandr Južaninov ́ile mõistetavaks karistuseks 2 kuud ja 20 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel tuleb mõista liitkaristus 21.05.2014 Harju Maakohtu kohtuotsusega. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Aleksandr Južaninov ́il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate

menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Aleksandr Južaninov ́ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Seega tuleb süüdistatavalt välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 180 lg 1 advokaadi õigusabikulud summas 144 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavale anda mõistliku aja. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et tegu on toime pandud enne Harju Maakohtu 21.05.2014.a poolt Aleksandr Južaninovi suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemist. 21.05.2014.a. kohtuotsusega on süüdistatavalt välja mõistetud menetluskuludena sundraha. Seega on tegemist liitkaristuse mõistmisega KarS § 65 lg 1 alusel. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-2411 asunud seisukohale, et sellisel juhul ei tule sundraha teist korda isikult välja mõista Tsiviilhagid Tsiviilhagi puudutavalt märgib kohus järgmist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanute omandit. Kuivõrd vargusega on kahjustatud kannatanute omandit, oli tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt VÕS § -st 1043, õigusvastaselt tekitatud kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtus on Aleksandr Južaninov süü kannatanule kuulunud asjade suhtes varguste toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et tsiviilhagi ja selle suurus on täielikult tõendatud teiste käesolevas kriminaalasjas kogutud ning eelpool kohtuotsuses käsitletud tõenditega, samuti süüdistatav tunnistas kohtuistungil tsiviilhagi. Kohus asub eeltoodut arvestades seisukohale, et kriminaalasjas kannatanu AS OG Elektra poolt esitatud tsiviilhagi summas 116 eurot on põhjendatud täies ulatuses ning kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Raha tuleb kanda AS OG Elektra arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX SEB pank. Asitõendid • CD plaat salvestusega, mis asub toimiku juures – peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9, § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312, § 313, § 315, VÕS § 1043 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Aleksandr Južaninov KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistada 4 kuulise vangistusega. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 kuud ja 20 päeva. Vastavalt KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 lugeda käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks 21.05.2014 Harju Maakohtu otsusega nr 1-14-4239 mõistetud raskema karistusega 2 aastat, millest maha arvata 21.05.2014.a kohtuotsuses märgitud KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, s.o. 16.01.2013.a. – 17.01.2013.a. Karistusaja alguseks lugeda 13.05.2013.a., millest alates kuulub kandmisele 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Välja mõista Aleksandr Južaninov ́ilt tsiviilhagi summas 116 eurot AS OG Elektra kasuks (raha kanda a/a XXXXXXXXXXXXXX SEB pank).

Välja mõista Aleksandr Južaninov ́ilt kaitsjatasu summas 144 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Aleksandr Južaninov ́ile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid • CD plaat salvestusega, mis asub toimiku juures – peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

/digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.