Kohtulahend

KarS § 64 kohaselt mõisteti kuritegude kogumi eest liitkaristuseks vangistus 13 aastat. Karistuse kandmise alguseks loeti 12.07.2006.a. Kohtuotsus jõustus 09.09.2009.a Riigikohtu määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 12.07.2006.a ja lõpeb 12.07.2019.a. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 12.03.2015.a. 12.03.2015.a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Ramil Chakirovi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Ramil Chakirovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. 27.03.2015.a saabus kohtule Ramil Chakirovi motivatsioonikiri koos xxxxxxxxxxx kinnituskirjaga, mille kohaselt võtab keskus kinnipeetava pärast vabanemist ajutise elamise teenusele. Kirjas kinnitab Ramil Chakirov, et on muutunud vanglas pakutavate sotsiaalprogrammide tulemusel ning mõistnud oma kuritegude tagajärgi. Ramil Chakirov soovib tulevikus elada oma lähedastele ning tulevasele perele. Ramil Chakirovil on olemas vabaduses töökoht, võimalus asuda õppima Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumisse. Ramil Chakirov loodab xxxxxxxxxxx töötajate abil leida püsiva elamispinna, samuti soovib tegeleda võlgnevustega. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuratuur toetab Ramil Chakirovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist ja toetab kõiki vangla poolt soovitatud lisakohustuste määramist ning käitumiskontrollile allutamist maksimaalseks lubatud tähtajaks. Prokuröri hinnangul esineb mitmeid positiivseid asjaolusid, sh sobiv elukoht rehabilitatsioonikeskuses, mille ranged ja kontrollitud tingimused võivad olla abiks kaine eluviisi kinnistumisel. Samuti on Ramil Chakirovi osalemine taasühiskonnastavates tegevustes juba aastaid olnud väga mitmekesine, aktiivne ja mitmel puhul tulemuslik. Vabastamist takistab prokuröri arvates vaid kehtiva elamisloa olemasolu, mis välisriigi kodanikul on legaalselt riigis viibimiseks vältimatult vajalik. Ramil Chakirov avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda ja selgitas, et ta on vanglas läbinud sotsiaalprogramme, rehabilitatsiooniprogramme, jätkanud hariduse omandamist, on suhelnud psühholoogiga ja kujundanud oma arvamuse vangla subkultuuri kohta. Lisaks on ta lasknud ennast ristida ja on hakanud jumalat uskuma. Ramil Chakirov tahab alustada uut elu, luua pere, hakata tasuma hagisid.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Ramil Chakirov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Ramil Chakirovil on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused Ramil Chakirovi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ramil Chakirov on uimastisõltlane, kes on praeguseks läbinud sõltuvusrehabilitatsiooni ning osalenud mitmetes taasühiskonnastavates tegevustes. Ramil Chakirov osales sotsiaalabiprogrammis

2 (3)

„12 sammu“, „Convictus“, „Usk ja teadmine“, „Convictus 12 sammu“, „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“. Ramil Chakirov läbis riigikeele õppe A1, A2 ja B1 tasemel ning lõpetas 7. klassi. Käesolevalt õpib Ramil Chakirov 8. klassis. Lisaks osales Ramil Chakirov SRS toetavas tegevuses „Vabastav hingamine“ ning tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Ramil Chakirovi motivatsiooni nimetatud tegevuste läbimisel on olnud vahelduv, kohati on hinnatud teda püüdlikuks ning täheldatud muutuseid tema mõtlemises, seejärel aga jälle vastuseisu muutusteks. Ainult hulga erinevate tegevuste läbimine ei ole piisav, et olla veendunud, et isikul on kindel soov muutuda. Oluline on arvestada isiku enda aktiivsust ning valmisolekut omandatud teadmisi vabaduses kasutada. Kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal ei ole olnud korrektne, korduvalt on teda karistatud erinevate distsipliinirikkumiste eest. Ramil Chakirovi käitumine on küll paranenud, sest antud hetkel ühtegi kehtivat karistust ei ole. Viimane märge rikkumise kohta on 23.04.2014.a, kuid teo iseloomust lähtuvalt ei peetud distsiplinaarkorras karistamist siiski vajalikuks (II osa II kd t.l 68). Kohus leiab, et vaatamata sellele, et Ramil Chakirovi käitumine on paranenud ja väidetavalt on tal soov kuritegelikust käitumisest loobuda, ei ole tema vabastamine käesolevalt võimalik arvestades toime pandud kuriteo asjaolusid. Ramil Chakirov on karistatud varavastase kuriteo (sh röövi), mõrva, ebaseaduslikult vabaduse võtmise ja asja omavolilise kasutamise eest. Ramil Chakirov kannab liitkaristust muuhulgas raske I astme kuriteo eest, mille tagajärjel kaotas inimene elu. Raske esimese astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistetud isiku, kes on karistuse kandmise ajal toime pannud distsipliinirikkumisi, vabastamine ennetähtaegselt ligi neli aastat enne karistusaja lõppu ei vasta ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ega ole kooskõlas ka karistuse preventiivsete eesmärkidega. Lisaks takistab Ramil Chakirovi tingimisi enne tähtaega vabastamist kehtiva elamisloa puudumine. Ramil Chakirovi puhul on tegemist Venemaa kodanikuga ning ta on avaldanud varasemalt soovi edaspidi Eestist lahkuda. Vangla saadetud dokumentide kohaselt on Ramil Chakirovi tähtajalise elamisloa taotlus saadetud menetlemiseks, kuid puudub kindlus, et ta selle saab, kuivõrd tema puhul on tegemist raskeid kuritegusid sooritanud isikuga. Ilma elamisloata kinnipidamiskohast vabastatud isikule antakse VangS § 761 lg 1 alusel kuuekuuse kehtivusajaga vanglast vabastamise õiendi, mis ei ole riigis viibimise seaduslik alus. Õigusliku aluseta Eesti viibija saadetakse enamasti riigist välja ja järelikult ei ole ka käitumiskontrolli teostamine tema suhtes enam võimalik. Kui välismaalasest kinnipeetaval puudub õiguslik alus Eestis viibimiseks, puudub tal ka võimalus legaalse sissetuleku hankimiseks ning raskendatud on elukoha muretsemine. Seega ei ole ilmselt võimalik elada õiguskuulekat elu. Eelduslikult peab iga kinnipeetav talle määratud karistuse lõpuni kandma ja tema vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega on võimalik üksnes riigi poolt seatud tingimuste täitmisel. Elamisloa puudumine on asjaolu, mis takistab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest, kuna seondub isikule seatud käitumiskontrolli nõuetega ja samuti ka vajadusega olla veendunud, et kinnipeetava edasine käitumine on õiguskuulekas. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Ramil Chakirov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.