Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Pärnu Maakohtu 23.12.2011. a otsusega tunnistati P.F süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ning karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel 3 aastat 11 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 02.06.2011. a ja lõppeb 02.05.2015. a. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid P.F tingimisi ennetähtaegse vabastamise ja tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta P.F vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu P.F selgitas kohtus, et ta ei soovi karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, kuna tema karistusaeg lõpeb 02.05.2015. a, mis langeb nädalavahetusele ja seega ta vabaneb juba 30.04.2015. a. Lisaks ei soovinud P.F , et tema suhtes kohaldatakse karistusjärgset käitumiskontrolli, kuna see takistaks tema töökäike. Prokurör leidis, et ennetähtaegse vabanemise küsimuse arutelu langeb ära, kuna süüdimõistetu seda ise ei soovi. Prokurör toeta s P.F suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. P.F suhtes on täidetud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused. Prokuröri hinnangul ka materiaalsed eeldused. P.F on alustanud kuritegude toimepanemist alaealisena, nüüd on 30-aastane, 7 korda karistatud ja kannab neljandat korda vangistust. Eelnev elukäik annab alust arvata, et P.F jätkab kuritegude toimepanemist. Vangla iseloomustuse koostamise ajal oli 18 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest suurem osa oli määratud vangla ametniku korraldusele mitteallumise eest. Iseloomustuse kohaselt on järgnevatel aastatel P.F puhul suur oht, et ta jätkab kuritegude toimepanemist.

KOHTU SEISUKOHT

ennetähtaegne võimalik. Lisaks sellele on P.F ise avaldanud, et ta ei soovi tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabaneda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et P.F tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks puuduvad formaalsed alused.

katseajaga. Vaatamata mõistetud šokivangistusele pani P.F katseajal toime uue kuriteo, mille eest P.F kannab käesoleval ajal karistust. P.F selgitas kohtule, et kuritegusid on ta toime pannud sõprade mõju all olles ja põhjusel, et ta ei olnud oma elus eesmärke seadnud. P.F on soov elada seadusekuulekat elu ja ta arvab, et selleks peab tal olema ametlik töökoht. P.F soovib luua perekonda ja omada töökohta. Kohus, hinnates P.F varasemat elukäiku, leiab, et P.F kuritegelik käitumine on püsinud pika perioodi jooksul. P.F tegutsemisviisi ei ole mõjutanud karistused, mis talle on mõistetud. Oluline on seegi, et P.F-ile mõistetud karistused on olnud eriliigilised. P.F varasemast elukäigust nähtuvalt on tema kuritegelik käitumine alguse saanud juba alaealisena. Seega ei ole käesolevaks ajaks P.F käitumist mõjutanud ka vanusega kaasnev teatav elukogemus, kuna P.F on vabaduses jätkanud õigusvastast käitumist . Eeltoodu näitab kohtu hinnangul, et P.F jaoks on õiguskorrale mittevastav käitumine kooskõlas tema eluviisi, mõtlemise ja maailmavaatega. Vaatamata sellele, et P.F on korduvalt pidanud kandma karistust vangistuses, on tema väitel ta just sellel korral aru saanud muudatuste vajadusest. Kohus peab oluliseks arvestada ka sedagi, et P.F-ile mõistetud karistused on olnud lühiajalised ja varasemalt ei ole P.F pidanud reaalselt ära kandma pikemaajalisemat vangistust kui 1 aasta (Pärnu Maakohtu 16.12.2010. a otsusega kuulus ärakandmisele osa karistusest, s.o 5 kuud vangistust; Pärnu Maakohtu 30.06.2009. a otsusega 7 kuud 27 päeva vangistust; Pärnu Maakohtu 08.01.2009. a otsusega 5 kuud 28 päeva vangistust) (peamiselt karistused alla 1 aasta vangistust), v.a käesolev karistus, mis annab aluse karistusjärgset käitumiskontrolli arutada, kuna on vägivallategu ja mõistetud karistus ületab 2 aastat vangistust. Kohtu arvates annab P.F-ile varasemalt mõistetud karistused alust arvata, et P.F süü kuritegude toimepanemisel ei ole olnud suur. Seda järeldab kohus faktist, et mõistetud karistused on olnud alammäära lähedased. Kohtu hinnangul on nimetatud asjaolu oluline, kuna esmajärjekorras on oluline isikut mõjutada edasiste kuritegude toimepanemisest hoiduma just mõistetavate karistustega (karistuse eripreventiivsed eesmärgid), mitte karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Kuna karistusjärgne käitumiskontroll riivab intensiivselt isikute põhiõigusi, peab selle kohaldamine olema selgelt erandlik ja eriliselt kaalutletud. Üksnes juhul, kui sanktsioonisüsteemis järjest raskemate karistuste mõistmisega ei ole võimalik isiku ohtlikkust kalduvuskuritegude toimepanemist ühiskonnas maandada piisavalt, on kohtu hinnangul põhjendatud kaalutleda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, mis muude meetmete ammendumisel võimaldaks teostada isiku üle järelevalvet ja suurendada ühiskonna turvalisust ning tagada isiku paremat resotsialiseerumist. 4.2 P.F puuduvad käesoleval ajal kehtivad distsiplinaarkaristused. Materjalidest nähtuvalt on P.F-ile varasemalt korduvalt määratud distsiplinaarkaristusi, sh vanglaametnike korraldustele mitteallumise eest. Asjaolu, et käesolevaks ajaks distsiplinaarkaristused aegunud, kinnitab, et P.F on suuteline oma korda eiravat käitumist muutma.

on

P.F on vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Ta osales kõikides tundides, kodused tööd esitas õigeaegselt, töötas kaasa ning tema arvamused olid alati läbimõeldud ning analüüsitud. P.F on vangistuses viibides läbinud ka sotsiaalprogrammi Viha juhtimine, kus samuti osales kõikides tundides aktiivselt. Tartu Vangla on seisukohal, et P.F on olemas motivatsioon muutusteks. Käesoleval ajal õpib P.F vanglas puidupingitöölise eriala, õpinguid alustas Tallinna Vanglas. Kohus leiab, et läbitud sotsiaalprogrammid võivad vabanemise korral aidata kaasa P.F paremale resotsialiseerumisele. Sotsiaalprogrammides on tegeletud probleemidega, mis P.F puhul kuritegude riskifaktoriteks on olnud - alkoholi tarvitamine ja agressiivsus. P.F on vangistuses vestelnud ka sotsiaaltöötajaga.

4.3 Vabanemise korral soovib P.F minna tööle Tallinnasse. Konkreetset töökohta ta nimetada ei tea, mainib lihtsalt, et läheb tööle tuttava sugulaste juurde ning ta pole firma nime küsinud, kuid tegemist on ehitusfirmaga. Elama plaanib P.F hakata Haapsalus ning emaga läbisaamine on tal väga hea. P.F on Eestis olemas kindel elukoht ema juures - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxEnne vangistust elas ta koos elukaaslasega üürikorterites erinevates kohtades. P.F väitel elas ta enne vangistust Haapsalus. Vabanemise korral P.F kindel töökoht puudub. Kuigi P.F sõnul on tal võimalik minna tööle Tallinnasse, puudub igasugune kindlus, et P.F reaalselt töökoht tagatud oleks. Siinjuures on oluline, et P.F ise ei ole osanud vastata konkreetsetele küsimustele, mis väidetavat töökohta puudutavad (nt milline firma tööd pakub). Lisaks on P.F väitnud, et karistusjärgne käitumiskontroll takistab tema töökäike ja tööle asumist väljaspoole Eesti Vabariiki. Seega ei ole P.F enda väited töökoha kohta olnud järjepidevad ja selgelt arusaadavad. Kohus peab oluliseks veel arvestada, et P.F on vabanemise korral olemas ema ja vanaema toetus, kellega ta on vangistuses viibides suhelnud nii kirja - kui ka telefoni teel. Kohtu hinnangul suurendab lähedaste materiaalne ja moraalne toetus võimalusi, et P.F oleks piisava tahte ja motivatsiooni korral võimalik kohaneda ühiskonnas ning seada endale edasiseks õiguskuulekad eesmärgid ja nendele vastavalt kohandada oma käitumist. Oluline on ka fakt, et tegelikkuses on P.F võimeline tööd tegema ja seeläbi püsivat sissetulekut teenima. Kohus peab oluliseks, et P.F kindlasti endale vabanedes töö leiaks, kuna see võimaldab olla tegevuses ja saada regulaarset ning legaalset sissetulekut ja seeläbi vähendada kuriteoriske. P.F on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega, ka mitmed kuriteod on P.F toime pandud alkoholijoobes. Vangla iseloomustuse kohaselt tunnistab P.F, et alustas alkoholi tarvitamist 7. klassis ning väidetavalt jõi ainult õlut. P.F on kohtule selgitanud, et kuna ta on pikalt vangistuses viibinud, siis on tal alkohol ilmselgelt ununenud. P.F väitel narkootikumidega probleeme tal ei ole. Kohus on seisukohal, et P.F suhtes on kahtlematult kuriteoriskiks alkoholi tarvitamine.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.