lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-11066/104

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 13.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
1-11-11066/104
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
13.04.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1924
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-11-11066/20Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus23.12.20111-11-11066/35Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium15.02.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-11-11066

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2015. a Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-11-11066

Kohtukoosseis

Kohtunik Raina Pärn

Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Liane Peets

Kriminaalasi

Süüdimõistetu P.F tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise ja karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine

Süüdimõistetu

P.F elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood: XXX; garanteeritud töökoht (vabanemisel): puudub.

Kohtuistungi toimumise aeg

08.04.2015. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

1.Jätta P.F temale Pärnu Maakohtu 23.12.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-11066 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
2.Jätta P.F suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Pärnu Maakohtu 23.12.2011. a otsusega tunnistati P.F süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ning karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel 3 aastat 11 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 02.06.2011. a ja lõppeb 02.05.2015. a. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid P.F tingimisi ennetähtaegse vabastamise ja tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta P.F vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu P.F selgitas kohtus, et ta ei soovi karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, kuna tema karistusaeg lõpeb 02.05.2015. a, mis langeb nädalavahetusele ja seega ta vabaneb juba 30.04.2015. a. Lisaks ei soovinud P.F , et tema suhtes kohaldatakse karistusjärgset käitumiskontrolli, kuna see takistaks tema töökäike. Prokurör leidis, et ennetähtaegse vabanemise küsimuse arutelu langeb ära, kuna süüdimõistetu seda ise ei soovi. Prokurör toeta s P.F suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. P.F suhtes on täidetud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused. Prokuröri hinnangul ka materiaalsed eeldused. P.F on alustanud kuritegude toimepanemist alaealisena, nüüd on 30-aastane, 7 korda karistatud ja kannab neljandat korda vangistust. Eelnev elukäik annab alust arvata, et P.F jätkab kuritegude toimepanemist. Vangla iseloomustuse koostamise ajal oli 18 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest suurem osa oli määratud vangla ametniku korraldusele mitteallumise eest. Iseloomustuse kohaselt on järgnevatel aastatel P.F puhul suur oht, et ta jätkab kuritegude toimepanemist.

KOHTU SEISUKOHT

1.Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära P.F , leiab, et P.F tuleb jätta tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastamata. Samuti tuleb P.F suhtes jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Kohus käsitleb esmalt tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamise küsimust ja seejärel hindab karistusjärgse käitumiskontrolli vajalikkust.
2.P.F kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. KarS § 76 lg 3 kohaselt ei vabastata tingimisi enne tähtaega ei süüdlast, keda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui kaks kuud. Käesolevaks ajaks on P.F temale mõistetud karistusajast ära kandnud rohkem kui kaks kolmandikku. P.F on j äänud karistust kanda vähem kui 1 kuu, kuna P.F karistusaeg lõppeb 02.05.2015. a. Seega ei ole KarS § 76 lg 3 kohaselt P.F tingimisi

ennetähtaegne võimalik. Lisaks sellele on P.F ise avaldanud, et ta ei soovi tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabaneda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et P.F tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks puuduvad formaalsed alused.

3.Kohus on seisukohal, et P.F suhtes esinevad formaalsed alused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2-aastase vangistusega ja ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1-aastase vangistusega. KarS § 871 lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine KarS § 871 lg 1 p-s 2 sätestatud eelnevat karistatust. Pärnu Maakohtu 23.12.2011. a otsusega tunnistati P.F süüdi KarS § 200 lg p 4, 7 järgi ja talle mõisteti KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel karistuseks 3 aastat 11 kuud vangistust. Kuritegu, mille eest P.F on eelnimetatud otsusega süüdi mõistetud, koosseisuliseks tunnuseks on vägivalla kasutamine. Seega puudub vajadus, et P.F-ile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks oleks vajalik tema eelnev karistatus vähemalt 1-aastase vangistusega (KarS § 871 lg 2). Seega on P.F suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.
4.KarS § 871 lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. 4.1 P.F on varasemalt kriminaal- ja väärteokorras korduvalt karistatud. Toimepandud süütegude eest on P.F-ile mõistetud eriliigilisi karistusi, st rahatrahvi, vangistust, mis on jäetud tingimuslikult täitmisele pööramata, aga ka reaalset vangistust. P.F on peamiselt toime pannud varavastaseid kuritegusid, kuid ka isikuvastaseid vägivallategusid, sh kahel korral on karistatud teda röövimiste eest. Samuti on P.F karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest mitmel korral. Käesoleval ajal kannab P.F karistust grupis toimepandud röövimise eest (P.F lõi kannatanule rusikaga vastu lõugu, millega tõukas kannatanu pikali, kuriteokaaslane hoidis kannatanu suud kinni, et viimane karjuda ei saaks ning P.F hõivas kannatanu rahakoti, tekitades kuriteoga kannatanule füüsilist valu ja varalise kahju). Seega on P.F-ile toimepandud süütegude eest korduvalt mõistetud karistusi, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud kuritegelikku käitumisviisi. Seda kinnitab kohtu arvates fakt, et vaatamata sellele, et P.F on noor inimene, on teda kriminaalkorras karistatud kokku seitsmel korral ja vangistuses viibib P.F juba neljandat korda. See näitab ilmselgelt, et P.F-ile ei ole mõistetud karistused avaldanud mingisugust mõju, kuna P.F on vabaduses jätkanud kuritegude (sh samalaadsete) toimepanemist. Enne karistust, mida P.F käesoleval ajal kannab, mõisteti P.F-ile karistusena röövimise ja varguse toimpanemise eest vangistus, millest määrati kohesele ärakandmisele osa, s.o 5 kuud vangistust. Ülejäänud vangistus jäeti Pärnu Maakohtu 08.12.2010. a otsusega täitmisele pööramata 2-aastase

katseajaga. Vaatamata mõistetud šokivangistusele pani P.F katseajal toime uue kuriteo, mille eest P.F kannab käesoleval ajal karistust. P.F selgitas kohtule, et kuritegusid on ta toime pannud sõprade mõju all olles ja põhjusel, et ta ei olnud oma elus eesmärke seadnud. P.F on soov elada seadusekuulekat elu ja ta arvab, et selleks peab tal olema ametlik töökoht. P.F soovib luua perekonda ja omada töökohta. Kohus, hinnates P.F varasemat elukäiku, leiab, et P.F kuritegelik käitumine on püsinud pika perioodi jooksul. P.F tegutsemisviisi ei ole mõjutanud karistused, mis talle on mõistetud. Oluline on seegi, et P.F-ile mõistetud karistused on olnud eriliigilised. P.F varasemast elukäigust nähtuvalt on tema kuritegelik käitumine alguse saanud juba alaealisena. Seega ei ole käesolevaks ajaks P.F käitumist mõjutanud ka vanusega kaasnev teatav elukogemus, kuna P.F on vabaduses jätkanud õigusvastast käitumist . Eeltoodu näitab kohtu hinnangul, et P.F jaoks on õiguskorrale mittevastav käitumine kooskõlas tema eluviisi, mõtlemise ja maailmavaatega. Vaatamata sellele, et P.F on korduvalt pidanud kandma karistust vangistuses, on tema väitel ta just sellel korral aru saanud muudatuste vajadusest. Kohus peab oluliseks arvestada ka sedagi, et P.F-ile mõistetud karistused on olnud lühiajalised ja varasemalt ei ole P.F pidanud reaalselt ära kandma pikemaajalisemat vangistust kui 1 aasta (Pärnu Maakohtu 16.12.2010. a otsusega kuulus ärakandmisele osa karistusest, s.o 5 kuud vangistust; Pärnu Maakohtu 30.06.2009. a otsusega 7 kuud 27 päeva vangistust; Pärnu Maakohtu 08.01.2009. a otsusega 5 kuud 28 päeva vangistust) (peamiselt karistused alla 1 aasta vangistust), v.a käesolev karistus, mis annab aluse karistusjärgset käitumiskontrolli arutada, kuna on vägivallategu ja mõistetud karistus ületab 2 aastat vangistust. Kohtu arvates annab P.F-ile varasemalt mõistetud karistused alust arvata, et P.F süü kuritegude toimepanemisel ei ole olnud suur. Seda järeldab kohus faktist, et mõistetud karistused on olnud alammäära lähedased. Kohtu hinnangul on nimetatud asjaolu oluline, kuna esmajärjekorras on oluline isikut mõjutada edasiste kuritegude toimepanemisest hoiduma just mõistetavate karistustega (karistuse eripreventiivsed eesmärgid), mitte karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Kuna karistusjärgne käitumiskontroll riivab intensiivselt isikute põhiõigusi, peab selle kohaldamine olema selgelt erandlik ja eriliselt kaalutletud. Üksnes juhul, kui sanktsioonisüsteemis järjest raskemate karistuste mõistmisega ei ole võimalik isiku ohtlikkust kalduvuskuritegude toimepanemist ühiskonnas maandada piisavalt, on kohtu hinnangul põhjendatud kaalutleda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, mis muude meetmete ammendumisel võimaldaks teostada isiku üle järelevalvet ja suurendada ühiskonna turvalisust ning tagada isiku paremat resotsialiseerumist. 4.2 P.F puuduvad käesoleval ajal kehtivad distsiplinaarkaristused. Materjalidest nähtuvalt on P.F-ile varasemalt korduvalt määratud distsiplinaarkaristusi, sh vanglaametnike korraldustele mitteallumise eest. Asjaolu, et käesolevaks ajaks distsiplinaarkaristused aegunud, kinnitab, et P.F on suuteline oma korda eiravat käitumist muutma.

on

P.F on vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Ta osales kõikides tundides, kodused tööd esitas õigeaegselt, töötas kaasa ning tema arvamused olid alati läbimõeldud ning analüüsitud. P.F on vangistuses viibides läbinud ka sotsiaalprogrammi Viha juhtimine, kus samuti osales kõikides tundides aktiivselt. Tartu Vangla on seisukohal, et P.F on olemas motivatsioon muutusteks. Käesoleval ajal õpib P.F vanglas puidupingitöölise eriala, õpinguid alustas Tallinna Vanglas. Kohus leiab, et läbitud sotsiaalprogrammid võivad vabanemise korral aidata kaasa P.F paremale resotsialiseerumisele. Sotsiaalprogrammides on tegeletud probleemidega, mis P.F puhul kuritegude riskifaktoriteks on olnud - alkoholi tarvitamine ja agressiivsus. P.F on vangistuses vestelnud ka sotsiaaltöötajaga.

4.3 Vabanemise korral soovib P.F minna tööle Tallinnasse. Konkreetset töökohta ta nimetada ei tea, mainib lihtsalt, et läheb tööle tuttava sugulaste juurde ning ta pole firma nime küsinud, kuid tegemist on ehitusfirmaga. Elama plaanib P.F hakata Haapsalus ning emaga läbisaamine on tal väga hea. P.F on Eestis olemas kindel elukoht ema juures - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxEnne vangistust elas ta koos elukaaslasega üürikorterites erinevates kohtades. P.F väitel elas ta enne vangistust Haapsalus. Vabanemise korral P.F kindel töökoht puudub. Kuigi P.F sõnul on tal võimalik minna tööle Tallinnasse, puudub igasugune kindlus, et P.F reaalselt töökoht tagatud oleks. Siinjuures on oluline, et P.F ise ei ole osanud vastata konkreetsetele küsimustele, mis väidetavat töökohta puudutavad (nt milline firma tööd pakub). Lisaks on P.F väitnud, et karistusjärgne käitumiskontroll takistab tema töökäike ja tööle asumist väljaspoole Eesti Vabariiki. Seega ei ole P.F enda väited töökoha kohta olnud järjepidevad ja selgelt arusaadavad. Kohus peab oluliseks veel arvestada, et P.F on vabanemise korral olemas ema ja vanaema toetus, kellega ta on vangistuses viibides suhelnud nii kirja - kui ka telefoni teel. Kohtu hinnangul suurendab lähedaste materiaalne ja moraalne toetus võimalusi, et P.F oleks piisava tahte ja motivatsiooni korral võimalik kohaneda ühiskonnas ning seada endale edasiseks õiguskuulekad eesmärgid ja nendele vastavalt kohandada oma käitumist. Oluline on ka fakt, et tegelikkuses on P.F võimeline tööd tegema ja seeläbi püsivat sissetulekut teenima. Kohus peab oluliseks, et P.F kindlasti endale vabanedes töö leiaks, kuna see võimaldab olla tegevuses ja saada regulaarset ning legaalset sissetulekut ja seeläbi vähendada kuriteoriske. P.F on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega, ka mitmed kuriteod on P.F toime pandud alkoholijoobes. Vangla iseloomustuse kohaselt tunnistab P.F, et alustas alkoholi tarvitamist 7. klassis ning väidetavalt jõi ainult õlut. P.F on kohtule selgitanud, et kuna ta on pikalt vangistuses viibinud, siis on tal alkohol ilmselgelt ununenud. P.F väitel narkootikumidega probleeme tal ei ole. Kohus on seisukohal, et P.F suhtes on kahtlematult kuriteoriskiks alkoholi tarvitamine.

5.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuigi P.F suhtes esinevad mitmed asjaolud, mis tingiksid tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamis e, ei pea kohus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist põhjendatuks. Kuigi P.F on toime pannud erinevaid kuritegusid, ei ole P.F näol tegemist sellise kalduvuskurjategijaga, kelle suhtes esineb oht, et ta jätkab vabanemise korral raskete kuritegude toimepanemist ja keda ei ole võimalik mõjutada muude karistusõiguslike meetmetega võimalik mõjutada õiguspärasele käitumisele.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.