Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
3-1-1-21-15 9. aprill 2015 Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Lea Kivi ja Saale Laos U OÜ vara arestimine Tallinna Ringkonnakohtu 19. novembri 2014. a määrus kriminaalasjas nr 1-14-7665 U OÜ kaitsja vandeadvokaat Dmitri Teplõhh, määruskaebus
Teised määruskaebemenetluse pooled
Põhja Ringkonnaprokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör Katrin Mikenberg
Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
11. märts 2015, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 8. oktoobri 2014. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 19. novembri 2014. a määrus U OÜ vara arestimise asjas ja vabastada vara aresti alt.
2.Määruskaebus rahuldada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.6. detsembril 2012 alustati kriminaalmenetlust karistusseadustiku (KarS) § 3891 lg 1 tunnustel selles, et U OÜ juhatuse liikmed A. T., L. L., A. O. ja S. R. esitasid veebruarist 2013 aprillini 2014 osaühingu käibedeklaratsioonides maksukohustuse vähendamise eesmärgil maksuhaldurile valeandmeid. Nimelt kajastati käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu, kasutades selleks näilikke arveid kulla soetamise kohta. Need arved väljastasid erinevad vari- ja puhverfirmad, kellel tegelikult majandustegevust ei olnud. Selle tulemusena jäi riigile maksudena laekumata üle 4 000 000 euro.
2.28. mail 2014. a esitati U OÜ-le KarS § 3891 lg 3 järgi kahtlustus selles, et tema juhatuse liige L. L. kajastas kooskõlastatult osaühingu faktilise tegevjuhi A. T., ostujuht A. O. ja S. R.-iga U OÜ huvides osaühingu käibedeklaratsioonides maksustamisperioodil veebruar 2013 kuni aprill 2014 valeandmeid. Selle tulemusena jäi maksudena maksmata 4 891 930 eurot 66 senti.
3.9. juunil 2014. a esitas Põhja Ringkonnaprokuratuur Harju Maakohtule taotluse arestida konfiskeerimise asendamise tagamiseks kahtlustatava U OÜ pangakontodel olev raha.
4.Harju Maakohtu 12. juuni 2014. a määrusega arestiti konfiskeerimise asendamise tagamiseks
kahtlustatava U OÜ järgmised arvelduskontod: 1) AS-is SEB Pank avatud konto 240 603 euro 15 sendi ulatuses ja 2) Swedbank AS-is avatud konto 61 111 euro 24 sendi ulatuses.
5.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse kahtlustatava U OÜ kaitsja Meelis Krautmann, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja arestitud vara aresti alt vabastamist. Alternatiivselt taotles kaitsja vabastada aresti alt pangakontodel olev raha 157 193 eurot 65 senti.
6.Tallinna Ringkonnakohtu 23. juuli 2014. a määrusega jäeti Harju Maakohtu 12. juuni 2014. a määrus sisuliselt muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus täpsustas maakohtu määruse resolutsiooni, lisades, et maakohtu määruses toodud U OÜ pangakontod tuleb arestida ajutiselt, s.o 90 päevaks ringkonnakohtu 23. juuli 2014. a määruse jõustumisest alates. Viidates Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2012. a määrusele kriminaalasjas nr 3-1-1-1-12 (p 23), leidis kohus, et vara saab arestida üksnes ajutiselt kohtu määratud tähtajaks, sest menetlejal ei ole piisavalt teavet selle kohta, kui suur kuritegelikul teel saadud vara täpselt on. Kohus lisas, et kui määratud tähtajaks U OÜ konfiskeeritava vara väärtuse kohta andmeid ei esitata, tuleb arestitud pangakontod aresti alt vabastada.
7.15. juulil 2014. a esitati samas kriminaalmenetluses OÜ-le D kahtlustus KarS § 3892 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Sellest kahtlustusest nähtuvalt said maksukuriteo skeemis osalenud isikud, sh U OÜ, kriminaaltulu kokku 5 466 987 eurot 92 senti.
8.15. septembril 2014. a esitas Põhja Ringkonnaprokuratuur Harju Maakohtule taotluse täpsustada U OÜ arestitava vara ulatust ja lugeda selleks 2 066 542 eurot 68 senti ning jätta Harju Maakohtu 12. juuni 2014. a määruse ja Tallinna Ringkonnakohtu 23. juuli 2014. a määruse alusel arestitud pangakontod määrustes näidatud summade ulatuses aresti alla ka pärast ringkonnakohtu 23. juuli 2014. a määruse resolutsiooni punktis 2 ette nähtud tähtaja möödumist. Taotlust põhjendati järgmiselt.
8.1.OÜ-le D esitatud kahtlustuse kohaselt esitas äriühing maksuhaldurile alusetu tagastusnõude tekitamise eesmärgil maksustamisperioodi veebruar 2013 - mai 2014 kohta valeandmeid.
8.2.OÜ D pangakontole laekus ajavahemikul 12. aprillist 2013 kuni 31. maini 2014 6 296 518 eurot 29 senti enamtasutud käibemaksu tagastusena. Samal ajavahemikul kandis OÜ D 5 300 654 eurot 57 senti U OÜ-le. OÜ D pangakonto vaatlusega tuvastati, et 5 300 654 eurost 57 sendist moodustas vähemalt 5 231 746 eurot 6 senti summa, mille D OÜ sai alusetult käibemaksu tagastusena. Seega jõudis OÜ D kaudu U OÜ-ni kriminaaltulu 5 231 746 eurot 6 senti. Sellest summast 3 205 888 eurot 69 senti kandis U OÜ teistele kahtluses nimetatud äriühingutele. Igapäevases majandustegevuses kasutas U OÜ 2 066 542 eurot 68 senti ja see summa on käsitatav osaühingu kriminaaltuluna.
9.Harju Maakohtu 8. detsembri 2014. a määrusega täpsustati U OÜ arestitava vara ulatust ja selleks loeti 2 066 542 eurot 68 senti. Harju Maakohus otsustas jätta oma 12. juuni 2014. a määruse ja Tallinna Ringkonnakohtu 23. juuli 2014. a määruse alusel kahtlustatava ajutiselt arestitud pangakontod aresti alla ka pärast ringkonnakohtu määruses ettenähtud tähtaja möödumist.
9.1.Maakohus nõustus prokuröri taotluses esitatud põhjendustega ja märkis, et kuna U OÜ on 2 066 542 eurot 68 senti ära kulutanud, tuleb see temalt välja mõista KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel.
9.2.Kuivõrd U OÜ-lt konfiskeerimise asendamise korras väljamõistetava vara väärtus 2 066 542 eurot 68 senti ületab oluliselt U OÜ arestitud pangakontodel olevat raha (301 714 eurot 39 senti), on vara arestimine proportsionaalne, sest arestitava vara väärtus ei ületa konfiskeerimise asendamise summat. Seetõttu on põhjendatud jätta vara aresti alla ka pärast Tallinna Ringkonnakohtu 23. juuli 2014. a määrusega ettenähtud tähtaja möödumist.
10.Harju Maakohtu määruse peale esitas U OÜ kaitsja määruskaebuse, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja vara aresti alt vabastamist. Kaitsja seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised.
10.1.Harju Maakohtu 8. oktoobri 2014. a määruse tegi ebaseaduslik kohtukoosseis, kuivõrd nii Harju Maakohtu 12. juuni 2014. a vara arestimise määruse kui ka Harju Maakohtu 8. oktoobri 2014. a määruse tegi kohtunik Karin Olentšenko. Järelikult oleks kohtunik pidanud KrMS § 49 lg 1 p 1 alusel taanduma.
10.2.Maakohus oleks pidanud lisatõendite saamisel tegema uue vara arestimise määruse, kontrollides nii põhjendatud kahtluse kui ka vara arestimise aluse olemasolu, samuti täpsustades uuest teabest tulenevalt vara arestimise ulatust.
10.3.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, arestides U OÜ vara KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel, kuna riigile maksudena laekumata jäänud summasid ei ole KarS § 3891 toimepanemise tulemusena võimalik käsitada süüteoga saadud varana KarS § 831 mõistes.
11.Tallinna Ringkonnakohtu 19. novembri 2014. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.
11.1.Maakohtu määrust ei teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Harju Maakohtu 12. juuni 2014. a ja 8. oktoobri 2014. a määruse tegi kohtunik K. Olentšenko, kuid see on kooskõlas kriminaalmenetluse seadustikuga. Ringkonnakohus ei tühistanud 23. juuli 2014. a määrusega Harju Maakohtu 12. juuni 2014. a määrust, vaid täpsustas seda. Eeltoodust tulenevalt puudusid KrMS § 49 lg 1 p-s 1 viidatud kohtuniku taandumise alused.
11.2.Maakohus ei pidanud tegema uut vara arestimise määrust. Prokuratuuri 15. septembri 2014. a taotlus, mis esitati seetõttu, et U OÜ tulevikus konfiskeeritava vara väärtuse kohta oli vaja koguda täiendavaid tõendeid, on käsitatav sama arestimisprotsessi jätkuna, mis sai alguse Harju Maakohtu 12. juuni 2014. a määrusega.
11.3.Vara arestimine konfiskeerimise tagamiseks on õigustatud. Isik, kelle kuriteo eesmärk on maksude ettenähtust väiksem maksmine, rikastub selle summa võrra, mille võrra ta makse vähem maksab. Seega on tegemist kriminaalsel teel teenitud tuluga. Kuna kriminaalasjas on tuvastatud asjaolu, et U OÜ kasutas 2 066 542 eurot 68 senti oma igapäevases majandustegevuses, tuleb see temalt konfiskeerimise asendamise korras KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel välja mõista.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
12.Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse U OÜ kaitsja D. Teplõhh, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja vara aresti alt vabastamist. Kaitsja põhiväited on
järgmised.
12.1.Maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Tallinna Ringkonnakohtu 23. juuli 2014. a määrus tõi võrreldes Harju Maakohtu 12. juuni 2014. a määrusega kaasa sisuliselt uue õigusliku tagajärje: varem oli vara arestitud kogu menetluse ajaks, ringkonnakohtu määrusega muudeti pangakontode arest ajutiseks (90 päeva). Selline parandus ei ole vaadeldav KrMS § 337 lg 1 p 2 järgi tehtud täpsustusena, vaid tegemist on maakohtu määruse osalise tühistamisega.
12.2.Harju Maakohtu 8. oktoobri 2014. a määruse tegi ebaseaduslik kohtukoosseis. Nimetatu toob endaga kaasa KrMS § 339 lg 1 p-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise.
12.3.Maakohtu 12. juuni 2014. a määruses oli vara arestimist põhjendatud asjaoluga, et U OÜ oli õigusvastaselt vähendanud oma maksukohustust. Maakohtu 8. oktoobri 2014. a määruses toetati U OÜ vara jätkuvat aresti alla jätmist põhjendusega, et 15. juulil 2014 esitati OÜ-le D kahtlustus KarS § 3892 lg 3 järgi ja et selle kahtlustuse kohaselt said maksukuriteo skeemis osalenud isikud, sh U OÜ kriminaaltulu kokku 5 466 987 eurot 92 senti. Tegemist on täiesti erineva põhjendusega. Selles menetluses ei ole D OÜ-le esitatud kahtlustus nõutavalt põhjendatud ja kohus ei ole seda kontrollinud. U OÜ-le esitatud kahtlustus ei ole vara arestimise alusega seotud, mistõttu oleks maakohus pidanud 8. oktoobri 2014. a määruses kirjeldatud kahtlustust ja vara arestimise vajadust põhjendama.
12.4.Olukorras, kus süüteoga saadud vara saadi D OÜ maksukelmuse tagajärjel, ei saa U OÜ-le laekunud vahendeid arestida KarS § 831 lg 1 alusel. Võimalik on rääkida üksnes KarS § 831 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaldamisest. KarS § 84 on võimalik kohaldada üksnes siis, kui esineb üldine konfiskeerimisalus, s.o KarS § 831 või § 832.
12.5.Samuti on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust. Laekumata maksusummat ei saa pidada kuriteo tulemusena saadud varaks KarS § 831 mõttes.
13.Vastuses määruskaebusele leiab prokuratuur, et ringkonnakohtu määrusega ei ole menetlus- ega materiaalõigust rikutud.
13.1.Tallinna Ringkonnakohtu 23. juuli 2014. a määrusega üksnes täpsustati Harju Maakohtu 12. juuni 2014. a määrust, mistõttu on väär määruskaebuse esitaja seisukoht, et Harju Maakohtu
8.oktoobri 2014. a määruse tegi ebaseaduslik kohtukoosseis.
13.2.Harju Maakohtu 12. juuni 2014. a määrusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 23. juuli 2014. a jõustunud määrusega on tuvastatud arestimise alused. Kaitsja etteheited nendele lahenditele on hilinenud, mistõttu tuleb need tähelepanuta jätta.
13.3.Lähtudes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2012. a määruses kriminaalasjas nr 31-1-1-12 (p-s 23) väljendatud seisukohast, on võimalik täiendavate tõendite alusel teha uus määrus, millega kohus täpsustab vara arestimise ulatust ja otsustab arestimise jätkumise. Seega juhul, kui esialgses arestimismääruses on juba tuvastatud põhjendatud kuriteokahtlus ja arestimisalus, ei ole neid enam vaja teist korda tuvastada. Praegusel juhul oligi tegemist sellise olukorraga. Järelikult ei pidanud Harju Maakohus prokuratuuri 15. septembri 2014. a taotluse alusel tegema uut
arestimismäärust. Prokuratuuri taotlus oli üksnes 12. juunil 2014 alguse saanud arestimisprotsessi jätk, mille käigus täpsustati U OÜ arestitava vara ulatust ning jäeti varem arestitud vara edasi aresti alla.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
14.Vara arestimise (KrMS § 142) määrusest peab üheselt ja selgelt nähtuma nii põhjendatud kahtluse olemasolu selle kohta, et isik on toime pannud kuriteo tunnustega teo (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. oktoobri 2013. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-97-13, p 8 jj) kui ka vara arestimise alus, s.t põhjendatud kahtlus, et esinevad asjaolud, mille alusel võidakse kriminaalasjas esitada tsiviilhagi, kohaldada konfiskeerimist, selle asendamist või varalist karistust, ja et tsiviilhagis esitatud nõude, riigi konfiskeerimisnõude või varalise karistuse täitmine võib ilma vara arestimata osutuda võimatuks või muutuda oluliselt raskemaks (Riigikohtu 31. oktoobri 2013. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-97-13, p 13 jj). Ühtlasi on kolleegium selgitanud, et KarS § 831 alusel konfiskeeritav vara, samuti vara, mille KarS § 831 alusel konfiskeerimise asendamiseks võib kohus isikult KarS § 84 järgi rahasumma välja mõista, peab pärinema sellestsamast kuriteost, mis on konkreetse kriminaalmenetluse esemeks (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2013. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-97-13, p 19). See tähendab muu hulgas, et kahtlustatava vara arestimist ei saa põhjendada kuriteoga, mida talle samas kriminaalasjas esitatud kahtlustus ei hõlma.
15.Vara arestimisel kehtiva proportsionaalsuse põhimõtte järgimiseks peavad prokuratuur ja kohus muu hulgas hindama, et arestitava vara väärtus ei ületaks võimaliku süüditunnistamisega kaasneva konfiskeerimise või selle asendamise objektiks oleva vara väärtust. Selleks tuleb menetlejatel selgitada ühelt poolt selle vara väärtus, mida isikult võidakse tema süüdimõistmise korral konfiskeerida või asendada, ja teisalt arestitava vara väärtus. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
20.veebruari 2012. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-1-12, p-d 17 ja 18.) Viimati viidatud kohtumääruse punktis 23 asus kolleegium järgmisele seisukohale: "Välistada ei saa vara arestimise vajalikkust ka kriminaalmenetluse sellises staadiumis, mil tõendamiseseme asjaolud, sealhulgas kriminaalasjas eeldatavalt konfiskeerimisele kuuluva vara suurus ja isiku vara väärtus, on veel ebaselged ja täpsustamisel. Kriminaalmenetluse seadustiku § 2 p-st 4 juhindudes peab kolleegium vajalikuks märkida, et taolises olukorras võib kõne alla tulla vara n-ö ajutine arestimine kohtu määratud tähtajaks, mille jooksul tuleb vara arestimist taotleval prokuratuuril kohtule esitada täiendavad tõendid tulevikus konfiskeerimisele kuuluva vara suuruse ja isiku vara väärtuse kohta. Nende andmete esitamata jätmise korral vabaneb vara kohtu määratud tähtpäeva saabudes aresti alt. Täiendavate tõendite saamisel on kohtul võimalik vajaduse korral koostada uus vara arestimise määrus, milles täpsustatakse uuest teabest tulenevalt vara arestimise ulatust." Seda seisukohta kordas Riigikohus ka 25. veebruari 2014. a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-9-14 (p 8.1).
16.Kolleegium selgitab, et n-ö ajutise arestimise korral kehtib vara arestimise määrus selles märgitud tähtaja lõpuni. Selleks, et vara jääks arestituks ka pärast kohtumääruses nimetatud tähtaega, tuleb prokuratuuril esitada uus vara arestimise taotlus ja kohtul teha uus vara arestimise määrus, nagu on
otsesõnu märgitud ka eelmises punktis viidatud Riigikohtu lahendites. Kohtul puudub pädevus juba jõustunud arestimismäärust muuta (täiendada), nt pikendada vara arestimise tähtaega või muuta tähtajaline arest tähtajatuks. Kohus peab tegema uue vara arestimise otsustuse, mis hõlmab esialgses kohtumääruses ette nähtud tähtajale järgnevat perioodi (tähtajatult või kohtu määratavaks uueks tähtajaks). Ka selline uus arestimisotsustus eeldab nii põhjendatud kuriteokahtluse kui ka vara arestimise aluse tuvastamist. Samas on kolleegium seisukohal, et otsustades seda, kas jätta vara arestituks ka pärast ajutise aresti tähtaja möödumist, saab kohus arestimise eelduste tuvastamisel üldjuhul lähtuda vara ajutise arestimise määruses tuvastatust. See tähendab, et kui uue arestimistaotluse lahendamise ajaks ei ole ilmnenud uusi asjaolusid, mis seaksid kuriteokahtluse põhjendatuse, arestimise aluse või vara aresti proportsionaalsuse kahtluse alla, ei pea kohus esitama nende kohta uut täiemahulist põhjendust. Varasemas kohtumääruses ammendavalt käsitletud küsimustes, mille osas ei ole uusi olulisi fakte ilmnenud, võib kohus piirduda viitega varasemale määrusele. Sellisel juhul tuleb kohtul esitada täiendavad põhjendused küsimustes, mis jäid vara ajutisel arestimisel lahtiseks, eeskätt vara arestimise ulatuse kohta.
17.Eelmises punktis märgitu kehtib vaid siis, kui uue arestimistaotluse aluseks on seesama kuriteokahtlus, millest lähtuti ka vara ajutisel arestimisel. Juhul, kui kuriteokahtlus, millele tuginedes prokuratuur vara arestimist taotleb, on oluliselt muutunud või asendunud uue kuriteokahtlusega, pole kohtul oma põhjendustes võimalik varasemale arestimismäärusele tugineda. Kui aga peaks ilmnema, et prokuratuuri uues arestimistaotluses esitatud asjaolude kohaselt ei saanud kahtlustatav vara selle väidetava kuriteoga, mida kirjeldati ajutise arestimise aluseks olnud kuriteokahtluses, ja taotluses ei tugineta ka uuele kuriteokahtlusele, ei saa kahtlustatava vara aresti alla jätta.
18.12. juuni 2014. a määruses tugines Harju Maakohus U OÜ vara arestides selle äriühingu suhtes KarS § 3891 lg 3 (enne 1. jaanuari 2015 kehtinud redaktsioonis) tunnustel tekkinud kuriteokahtlusele. Kahtluse sisuks oli see, et U OÜ deklareeris sisendkäibemaksu võltsarvete alusel, vähendades sellega alusetult enda käibemaksukohustust. Süüteoga saadud varana, mille konfiskeerimise asendamise tagamiseks pangakontod arestiti, käsitati kohtumääruses ja prokuratuuri algses taotluses seda käibemaksusummat, mille U OÜ jättis enda müügikäibelt sisendkäibemaksu suurendades deklareerimata ja tasumata. Võtmata seisukohta küsimuses, kas kirjeldatud olukorras on riigile laekumata maksusumma käsitatav süüteoga saadud varana KarS § 831 mõttes, märgib kolleegium, et prokuratuuri 15. septembri 2014. a arestimistaotlus põhines algse taotlusega võrreldes teistsugusel alusel. Uues taotluses tugines prokuratuur sellele, et OÜ D deklareeris alusetult sisendkäibemaksu, tekitades alusetu tagastusnõude, mille riik ka täitis. Osa alusetu käibemaksutagastusega saadud rahast kandis OÜ D üle U OÜ pangakontole ja viimane kasutas seda raha oma majandustegevuses. Seega ei käsitata prokuratuuri uues taotluses U OÜ poolt süüteoga saadud varana enam seda rahasummat, mille võrra see äriühing enda käibedeklaratsioonides valeandmeid esitades oma käibemaksukohustust vähendas.
15.septembri 2014. a taotluse kohaselt moodustub U OÜ-lt konfiskeerimise asendamise korras väljamõistetav summa hoopis rahast, mille OÜ D väidetavalt riigilt välja pettis ja seejärel U OÜ-le
üle kandis ning mille viimane oma majandustegevuses ära kasutas. Eelnevast järeldub, et prokuratuuri 15. septembri 2014. a taotluse kohaselt ei saanud U OÜ vara selle kuriteoga, milles teda kõnealuses kriminaalasjas kahtlustatakse. Seetõttu välistavad prokuratuuri uues taotluses esitatud faktiväited U OÜ vara arestimise sel alusel, millele on tuginetud maakohtu 12. juuni 2014. a määruses ja ringkonnakohtu 23. juuli 2014. a määruses. Mingile uuele alusele pole aga prokuratuur oma taotluses tuginenud.
19.Kolleegium märgib, et prokuratuuri 15. septembri 2014. a taotluses toodud asjaoludel võiks U OÜ vara arestimine kõne alla tulla eeskätt kahel juhul.
19.1.Esiteks oleks see võimalik siis, kui eksisteerib põhjendatud kahtlus, et U OÜ aitas (nt võltsarveid väljastades) kaasa OÜ D käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisele, pannes toime enne 1. jaanuari 2015 kehtinud KarS § 3892 lg 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maksukelmusele kaasaaitamise korral võiks U OÜ-le üle kantud ja seejärel ära kulutatud summa olla käsitatav U OÜ kui toimepanija poolt süüteoga saadud varana, mille saaks osaühingult välja mõista KarS § 84 ja § 831 lg 1 alusel. Menetletavas taotluses ei ole prokuratuur aga väitnud, nagu kahtlustataks U OÜ-d osavõtus OÜ D maksukelmusest. U OÜ-d kahtlustatakse jätkuvalt KarS § 3891 lg 3 järgi valeandmete esitamises enda käibedeklaratsioonides, mitte selles, et ta aitas kaasa valeandmete esitamisele OÜ D käibedeklaratsioonides.
19.2.Sõltumata sellest, kas U OÜ-d oleks alust kahtlustada OÜ D maksukelmusest osavõtus, võiks prokuratuuri 15. septembri 2014. a taotluses toodud asjaoludel tulla kõne alla U OÜ vara arestimine, tagamaks selle vara konfiskeerimise asendamist KarS § 831 lg 2 ja § 84 alusel. Seda juhul, kui oleks alust arvata, et U OÜ kui kolmas isik sai vara OÜ-lt D KarS § 831 lg 2 p-s 1 või 2 sätestatud asjaoludel. Kirjeldatud alusel saaks aga U OÜ vara arestimist taotleda üksnes juhul, kui see äriühing oleks kaasatud kolmanda isikuna kriminaalmenetlusse, milles uuritakse OÜ D väidetavat maksukelmust (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. jaanuari 2014. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-5-14, p-d 7-8). Seejuures peaks arestimistaotluses olema mh ära näidatud, et võib esineda mõni KarS § 831 lg-s 2 sätestatud kolmanda isiku vara konfiskeerimise eeldustest. Praegusel juhul ei ole prokuratuur seda teinud ja arestimistaotlusest ei nähtu, et U OÜ oleks kaasatud kolmanda isikuna OÜ D suhtes toimuvasse kriminaalmenetlusse ning et esineks mõni KarS § 831 lg-s 2 sätestatud kolmanda isiku vara konfiskeerimise eeldustest.
20.Eeltoodust tulenevalt puudub alus prokuratuuri 15. septembri 2014. a arestimistaotlust rahuldada ja seda tehes rikkusid kohtud KrMS § 339 lg 2 mõttes oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Seetõttu tühistab kolleegium KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 2 juhindudes Tallinna Ringkonnakohtu 19. novembri 2014. a ja Harju Maakohtu 8. oktoobri 2014. a määruse ning jätab prokuratuuri 15. septembri 2014. a arestimistaotluse rahuldamata. Kuna praeguseks on Tallinna Ringkonnakohtu 23. juuli 2014. a määruses ette nähtud vara arestimise tähtaeg möödunud, tuleb Harju Maakohtu 12. juuni 2014. a määrusega arestitud U OÜ pangakontod aresti alt vabastada. Määruskaebus tuleb rahuldada.
21.Kuna määruskaebuses esitatud taotlus tuleb eespool toodud põhjustel rahuldada, ei pea kolleegium vajalikuks käsitleda kaitsja ülejäänud väiteid.
22.Määruskaebemenetluse kulude hüvitamise taotlust ei ole Riigikohtule esitatud. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.