1-15-2872/13 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

12.03.2015. a episood (Selver) Kohus on seisukohal, et Selver AS-i avalduse (tl 3), õigusvastse teo toimepanemise akti (tl 4), tunnistaja XXX ütluste (tl 5) ning Elena Osipenko kahtlustatavana antud ütlustega (tl 11-14) on tõendamist leidnud, et Elena Osipenko 12.03.2015. a kella 16:09 paiku, olles Tallinnas Sõle 51 asuvas Selver AS–ile kuuluvas kaupluses, võttis müügisaalist 4 jumestuskreemi maksumusega 13,90 eurot/tk, seega kaupa kogumaksumusega 55,60 eurot ning möödus kassast, jättes kauba eest tasumata, kuid ei viinud tegu lõpule, kuna peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Elena Osipenko ja tunnistaja XXX ütlustest nähtub, et Elena Osipenko’l ei õnnestunud süütegu lõpule viia, kuivõrd ta peeti peale kassast möödumist turvatöötaja poolt kinni (tl 5 pöördel, 13). Seetõttu analüüsib kohus Elena Osipenko poolt toimepandud tegu edasi varguse katse koosseisu skeemi järgi. Subjektiivne koosseis Tunnistaja XXXütlustest (tl 5 pöördel) nähtub, et ta töötas 12.03.2015. a turvatöötajana Sõle 51 Tallinn asuvas Pelgulinna Selveri kaupluses. Kosmeetikaosakonnas nägi ta naist, kellel oli seljas must jope ja tumedad teksad ning käes punane kilekott ja must käekott. Kell 15:57 võttis naine jumestuskreeme 4 tk koguväärtusega 55,60 eurot ja pani need musta mütsi sisse. Seejärel liikus naine poes ringi, läbis kohviosakonna ja väljus kell 16:09 kassaliinist toodete eest maksmata. Kinnipidamisel kell 16:09 oli naine rahulik ja andis ise maksmata kauba, mis oli mütsi sees, välja. Kaup tagastati kauplusele. Tunnistaja ütlusi varastada püütud kauba nimetuse ja väärtuse osas kinnitab ka kriminaalasja toimikus olev Selver AS-i avaldus (tl 3). Õigusrikkuja kinnipidamise akti (tl 4) kohaselt pidas tunnistaja XXX12.03.2015. a kell 16:09 kinni naisterahva, kes väljus kassaliinist kauba (4 jumestuskreemi) eest maksmata. Õigusrikkuja kinnipidamise akti kohaselt anti õigusrikkuja üle politseile (tl 3). Kahtlustatava kinnipidamise protokolli järg oli 12.03.2015. a kell 16:09 aadressil Sõle 51 Tallinn kinnipeetud isikuks Elena Osipenko (tl 9 pöördel). Elena Osipenko andis kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi (tl 13), mille kohaselt tunnistas ta end talle esitatud kahtlustuses täielikult süüdi. Elena Osipenko selgitas, et 12.03.2015. a peale lõunat läks ta Sõle tänaval asuvasse Selverisse, kust võttis 4 jumestuskreemi ja peitis need endale mütsi. Peale seda möödus kassast jumestuskreemide eest maksmata ning turvatöötaja pidas ta kinni. Seega toimunud sündmuse osas, s.t millal, kus ja mida püüdis Elena Osipenko õigusvastaselt võtta, kattuvad nii tunnistaja kui ka süüdistatava ütlused. Eelneva põhjal ning arvestades asjaolu, et pole põhjust arvata, et tegevused, mida Elena Osipenko tegi, oleksid erinenud tema teoplaanist, leiab kohus, et Elena Osipenko teoplaan oli Selveri kauplusest võtta kaupa, mida on kerge realiseerida ning väljuda kauplusest koos võetud kaubaga, olles selle eelnevalt peitnud endale mütsi sisse. Sealjuures on kohus seisukohal, et Elena Osipenko tegutses 3 (10)

1-15-2872 kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes. Nimetatud paragrahv sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohtuistungil avaldas Elena Osipenko, et tal on peres praegu väga raske aeg (tl 54 pöördel). Varastatu kogusest nähtub, et tegemist ei olnud enda tarbeks varastamisega. Nimelt ei ole ühel isikul vaja 4 jumestuskreemi enda tarbeks. Sellele, et varastatu ei olnud mõeldud enda tarbeks, vaid edasimüümiseks, viitab ka teises episoodis varguse objektiks olnud kaup – 9 samasugust ripsmetušši (v.t lähemalt 2. episoodi analüüsi allpool). Arvestades ka asjaolusid, et Elena Osipenko ei tööta (tl 9, 11, 22, 25, 54 pöördel) ning ka Maksu- ja Tolliametil puuduvad tema sissetulekute kohta andmed (tl 44), leiab kohus, et Elena Osipenko varastas eesmärgiga varastatu maha müüa ning saadud raha eest end ära elatada. Objektiivne koosseis Eelnevalt väljatoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et Elena Osipenko asus vahetult varguse koosseisu täitmisele. Nimelt püüdis Elena Ospienko murda jumestuskreemide omaniku (Selver AS-i) valduse nendele võttes jumestuskreemid ja pannes need endale mütsi sisse ning suundudes seejärel nende eest maksmata kassadest mööda. Elena Osipenko ei jõudnud aga enda valdust võetud kaupadele kehtestada, sest ta peeti pärast kassadest möödumist kaupluse turvatöötaja poolt koheselt kinni. Seetõttu ei olnud Elena Osipenko’l võimalust sündmuskohalt lahkuda ja vabalt vallata ja käsutada (s.t maha müüa) võetud kaupu. Seega on tõendamist leidnud, et Elena Osipenko täitis varguse katse koosseisu. 07.04.2015. a episood (Kaubamaja) Kohus on seisukohal, et Kaubamaja AS-i avalduse koos õigusrikkuja kinnipidamise aktiga (tl 17), tunnistaja XXX ütluste (tl 18) ning Elena Osipenko kahtlustatavana antud ütlustega (tl 25-28) on tõendamist leidnud, et Elena Osipenko 07.04.2015. a kella 14:10 paiku, olles Tallinnas Viru väljak 4 asuvas Kaubamaja AS-ile kuuluvas Tallinna Kaubamajas, võttis müügisaalist 9 ripsmetušši Maybelline kogumaksumusega 63 eurot ning möödus kassast, jättes kauba eest tasumata, kuid ei viinud tegu lõpule, kuna peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Elena Osipenko ja tunnistaja XXX ütlustest nähtub, et Elena Osipenko’l ei õnnestunud süütegu lõpule viia, kuivõrd ta peeti peale kassast möödumist ja turvaväravate läbimist turvatöötaja poolt kinni (tl 18 pöördel, 27). Seetõttu analüüsib kohus Elena Osipenko poolt toimepandud tegu edasi varguse katse koosseisu skeemi järgi. Subjektiivne koosseis Tunnistaja XXXütlustest (tl 18 pöördel) nähtub, et ta töötas 07.04.2015. a turvatöötajana Tallinnas Kaubamajas aadressil Viru Väljak 4. Kella 13:30 ajal märkas ta siniste teksade ja musta jopega naisterahvast, kes võttis riiulist 9 ripsmetušši ja pani neid enda käes olnud kotti. Seejärel liikus naisterahvas väljapääsu poole, möödus kassast ja läbis turvaväravad, peale mida ta kinni peeti kell 14:10. Turvaruumis läbiviidud turvakontrolli käigus võttis naisterahvas oma kotist välja 9 ripsmetušši kogumaksumusega 63 eurot, mille kohta tal ostutšekki esitada ei olnud. Kaup tagastati kauplusele. Tunnistaja ütluste kohaselt osutus kinnipeetud naisterahvaks Elena Osipenko. Tunnistaja ütlusi varastada püütud kauba nimetuse ja väärtuse ning kinnipeetud isiku osas kinnitab ka Kaubamja AS-i avaldus koos õigusrikkuja kinnipidamise aktiga (tl 17). Lisaks nähtub õigusrikkuja kinnipidamise aktist, et Elena Osipenko anti Kesklinna Politseijaoskonnale üle. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt kinnipeetud isikuks Elena Osipenko (tl 23). Kahtlustatavana ülekuulamisel on Elena Osipenko tunnistanud varguse toimepanemist. Lisaks selgitas Elena Osipenko, et 07.04.2015. a peale lõunat läks ta Tallinna Kaubamajja 4 (10)

1-15-2872 kosmeetika osakonda, kust võttis mitu Maybelline ripsmetušši ja pani need endale käekotti. Peale seda möödus kassast ja oli juba väljapääsu juures, kui turvatöötaja ta kinni pidas ja turvaruumi toimetas. Turvaruumis andis ta varastatud ripsmetušid üle. Eelnevast nähtub, et toimunud sündmuse osas, s.t millal, kus ja mida püüdis Elena Osipenko õigusvastaselt võtta, kattuvad nii tunnistaja kui ka süüdistatava ütlused. Eelneva põhjal ning arvestades asjaolu, et pole põhjust arvata, et tegevused, mida Elena Osipenko tegi, oleksid erinenud tema teoplaanist, leiab kohus, et Elena Osipenko teoplaan oli Kaubamajast võtta kaupa, mida on kerge realiseerida ning väljuda kauplusest koos võetud kaubaga, olles selle eelnevalt peitnud endale käekotti. Sealjuures on kohus seisukohal, et Elena Osipenko tegutses kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes. Kohtuistungil avaldas Elena Osipenko, et tal on peres praegu väga raske aeg (tl 54 pöördel). Varastatu kogusest nähtub, et tegemist ei olnud enda tarbeks varastamisega. Nimelt ei ole ühel isikul vaja 9 ripsmetušši enda tarbeks, kuivõrd ühe ripsmetuši kasutusaeg on üsna pikk ning samas on ripsmetuššidel ka n-ö säilivusaeg. Sealjuures nähtub ka Elena Osipenko enda ütlustest, et ta ei soovinud varastada enda jaoks, vaid edasimüümiseks. Nimelt ei mäleta Elena Osipenko ka ise, mitu ripsmetušši ta täpselt võttis, kuid mäletab, et ta võttis mitu tükki (tl 27). Arvestades ka asjaolusid, et Elena Osipenko ei tööta (tl 9, 11, 22, 25, 54 pöördel) ning ka Maksu- ja Tolliametil puuduvad tema sissetulekute kohta andmed (tl 44), leiab kohus, et Elena Osipenko varastas eesmärgiga varastatu maha müüa ning saadud raha eest end ära elatada. Objektiivne koosseis Eelnevalt väljatoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et Elena Osipenko asus vahetult varguse koosseisu täitmisele. Nimelt püüdis Elena Ospienko murda ripsmetuššide omaniku (Kaubamaja AS-i) valduse nendele võttes ripsmetušid ja pannes need endale käekotti ning suundudes seejärel nende eest maksmata kassadest mööda. Elena Osipenko ei jõudnud aga enda valdust võetud kaupadele kehtestada, sest ta peeti pärast kassadest möödumist kaupluse väljapääsu juures turvatöötaja poolt koheselt kinni. Seetõttu ei olnud Elena Osipenko’l võimalust sündmuskohalt lahkuda ja vabalt vallata ja käsutada (s.t maha müüa) võetud kaupu. Seega on tõendamist leidnud, et Elena Osipenko täitis varguse katse koosseisu. Episoodide kokkuvõte Elena Osipenko’le on esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ehk süstemaatilise varguse katses. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-87-08 p-s 10 märkinud süstemaatilise varguse kohta järgmist: Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need varguse teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Sealjuures peavad need vargused olema omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused peavad moodustama teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Süstemaatilise varguse võivad moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Hilisemas lahendis nr 3-1-1-66-13 on Riigikohtu kriminaalkolleegium jäänud eeltoodud seisukoha juurde. Kohus on seisukohal, et esmalt on täidetud süstemaatilise varguse tuvastamise esimene kriteerium – vähemalt kolm varguse episoodi. Eelnevalt on tõendamist leidnud, et Elena Osipenko on käesolevas kriminaalasjas toime pannud kokku kaks varguse katse episoodi. Mõlema episoodi puhul on vargus toime pandud väheväärtusliku asja vastu ehk iga episood eraldivõetuna oleks kvalifitseeritav väärteona KarS § 218 mõttes, sest varastatu väärtus on 5 (10)

1-15-2872 igas episoodis jäänud alla 20 miinimumpäevamäära ehk 200 euro KarS § 218 lg 4 ja § 44 lg 2 kohaselt. Lisaks on kohtule esitatud ka Elena Osipenko suhtes 13.02.2015. a koostatud kiirmenetluse otsus KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises seoses 13.02.2015. a kell 13:00 toime pandud varguse katsega Mustamäe tee 45 asuvas Comarket’i kaupluses, kust Elena Osipenko püüdis varastada Milka šokolaadi, Fazer’i šokolaadi, kohvi Jacobs Golden, kohvi Luxus, kohvi Jakobs ehk kaupa koguväärtuses 35,55 eurot (tl 40). Seega võttes arvesse Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt võivad kolm vargust olla üksikult kvalifitseeritavad nii väär- kui kuritegudena ning ei ole oluline, kas isik on nende kõikide episoode eest juba süüdi mõistetud või mitte, on käesoleval juhul esimene kriteerium – kolm varguse episoodi – täidetud. Kohus leiab, et täidetud on ka teine süstemaatilise varguse tuvastamise kriteerium. Nimelt on varastamine kujunenud Elena Osipenko’le elustiiliks. Mõlemad varguse episoodid, milles on käesolevas asjas esitatud süüdistus, on toime pandud kauplustest. Sealjuures on ka 13.02.2015. a väärtegu, mille eest kohtuväline menetleja on Elena Osipenko’le ka kiirmenetluse otsusega karistuse mõistnud, toime pandud kauplusest. Samuti nähtub varastada püütud kaupadest, et tegemist oli kaubaga, mida on kerge realiseerida – kosmeetika ning toidukaupadest kohv ja šokolaad. Kolm varguse episoodi on toime pandud väga lühikese ajavahemiku jooksul ning järjepidevalt – 13.02.2015. a, 12.03.2015. a ja 07.04.2015. a. Lisaks nähtub Elena Osipenko karistusregistri väljavõttest, et teda karistati KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ehk süstemaatiliselt toimepandud varguse katse eest 25.04.2014. a Harju Maakohtu kohtuotsusega 6 kuu ja 20 päeva pikkuse vangistusega (tl 36), mille kandmiselt vabanes ta 13.11.2014. a (tl 29). Seega kõigest kolm kuud peale süstemaatilise varguse katse kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse ärakandmiselt vabanemist jätkas Elena Osipenko varguste toimepanemist. Lisaks on kohus eelnevalt juba leidnud, et arvestades asjaolusid, et Elena Osipenko ei tööta (tl 9, 11, 22, 25, 54 pöördel) ning ka Maksu- ja Tolliametil puuduvad tema sissetulekute kohta andmed (tl 44), varastas Elena Osipenko eesmärgiga varastatu maha müüa ning saadud raha eest end ära elatada. Kõik eelmärgitu kinnitab kohtu seisukohta, et Elena Osipenko puhul on varastamine kujunenud talle elustiiliks ja elatumisallikaks. Kohus leiab, et Elena Osipenko pani süstemaatiliselt vargusi toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Karistusregistri väljavõtte (tl 29-31) kohaselt on Elena Osipenko’t karistatud varguste toimepanemise eest kriminaalkorras 8 korral. Nendest koguni 7 korral alates 2009. aastast just süstemaatiliselt toimepandud varguste katsete eest KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Seega on Elena Osipenko teadlik süstemaatilise varguse katse koosseisust ning teab, milline tegevus nimetatud koosseisule vastab. Arvestades ka asjaolu, et Elena Osipenko ei töötanud ega omanud ka muid legaalseid sissetulekuid viitab koosmõjus eelnevaga sellele, et Elena Osipenko jätkas peale vanglast 13.11.2014. a vabanemist (tl 29) kavatsetult oma kuritegelikku käitumist ehk varguste toimepanemist süstemaatiliselt selleks, et end ära elatada. Kohus on seisukohal, et eeltoodud põhjustel on Elena Osipenko täitnud KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk süstemaatiliselt toimepandud varguse katse kuriteokoosseisu. 1.2 Õigusvastasus ja süü Elena Osipenko teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Elena Osipenko oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja toimikust ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning Elena Osipenko on sündinud 1989. aastal (tl 19, 29, 40). Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on Elena Osipenko tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et Elena Osipenko on pannud toime talle etteheidetava kuriteo KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 mõttes ehk süstemaatilise varguse katse.

1-15-2872 1.3 Karistus KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus leiab, et käesoleval juhul on Elena Osipenko suhtes välistatud rahalise karistuse kui leebema karistusliigi kohaldamine. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Elena Osipenko’l ei ole töökohta (tl 9, 11, 22, 25), mida Elena Osipenko kinnitas ka kohtuistungil (tl 54 pöördel). Maksu- ja Tolliametil puuduvad Elena Osipenko sissetulekute kohta andmed (tl 44). Lisaks nähtub Elena Osipenko karistusregistrist, et tal on kokku 8 kehtivat väärteokaristust, milledest eest on talle määratud rahatrahvid vahemikus 16-200 eurot, kuid mis kõik on eranditult tasumata (tl 31-31 pöördel). Seega on leebema karistusliigi kohaldamine Elena Osipenko puhul välistatud ainuüksi põhjusel, et isik ei ole võimeline sellist karistusliiki kandma. Samuti on leebema karistusliigi kohaldamine Elena Osipenko puhul välistatud tulenevalt eripreventiivsetest kaalutlustest. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Elena Osipenko’l 10 kehtivat kriminaalkaristust, milledest enamik (s.t 8 tk) on süstemaatiliselt toimepandud varguste katsete toimepanemist eest (tl 29-31). Sealjuures on viimased kolm varguste eest mõistetud karistust olnud reaalsed vanglakaristused (tl 29-29pöördel). Eeltoodud põhjustel on Elena Osipenko puhul karistusliigina võimalik kohaldada vaid vangistust. Elena Osipenko süü suurust mõjutab esmalt esemete väärtus, mida ta püüdis varastada. Varguste episoodides, milles esitati Elena Osipenko’le käesolevas kriminaalasjas süüdistus, püüdis Elena Osipenko varastada kosmeetikat koguväärtuses 118,60 eurot (tl 4, 5 pöördel, 17, 18 pöördel). Kui arvestada juurde ka 13.02.2015. a väärteootsuses märgitud varastada püütud kauba väärtus, siis oleks kogusumma 154,15 eurot (tl 40). Kuivõrd vargused jäid katse staadiumi ning Elena Osipenko ei olnud kosmeetikatooteid ka kahjustanud, siis tagastati need kauplusele ning tsiviilhagisid Elena Osipenko vastu ei ole esitatud. KarS § 121 p 1 kohaselt on oluline kahju selline, mis ületab 4000 eurot. KarS § 218 lg 4 ja § 44 lg 2 kohaselt on väheväärtuslik asi, mille väärtus ei ületa 200 eurot. Seega Elena Osipenko tegevus oli suunatud väheväärtusliku asja vastu. Tegemist on asjaoluga, mis viitab väiksele süü suurusele. Lisaks eeltoodule arvestab kohus ka asjaoluga, et Elena Osipenko pani varguse katsed süstemaatiliselt toime kavatsetusega, mis on tahtluse liikidest raskeim vorm, mille puhul on tegemist suurele süüle viitava asjaoluga. Kohus loeb Elena Osipenko puhul süüd suurendavaks aga asjaolu, et ta jätkas seadusevastast käitumist lühikese aja jooksul peale eelmise karistuse ärakandmiselt vabanemist ning ühtlasi uue kohtuotsusega määratud katseajal. Nimelt vabanes Elena Osipenko Harju Maakohtu 25.04.2014. a kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt 13.11.2014. a (tl 29), kuid käesolevas otsuses on tuvastatud, et esimese varguse katse pani ta toime juba 13.02.2015. a (tl 31, 40) ehk kolm kuud peale vanglast vabanemist, teise 12.03.2015. a ning kolmanda 07.04.2015. a. Lisaks sellele on Elena Osipenko’le mõistetud Harju Maakohtu 11.03.2015. a kohtuotsusega tingimisi vangistus katseajaga 1 aasta ja 6 kuud alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.t alates 11.03.2015. a (tl 29, 37-37 pöördel). Seega on Elena Osipenko juba järgmisel päeval, s.t 12.03.2015. a pannud toime varguse katse ning veel ühe varguse katse samuti talle kohtu poolt määratud katseajal – 07.04.2015. a. Elena Osipenko puhul esineb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes ehk puhtsüdamlik kahetsus, kuivõrd ta on avaldanud kahetsust toimepandud varguste katsete osas kohtueelses menetluses (tl 13, 27). Ühtlasi väljendas Elena Osipenko kahetsust ka kohtuistungil (tl 54 pöördel, 55 pöördel). Kohtul ei ole alust kahelda Elena Osipenko poolt avaldatud kahetsuse siiruses. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes Elena Osipenko teos ei esine. Arvestades eeltoodud süüd mõjutavaid asjaolusid, kuid eelkõige varastada püütud kauba väärtust, ühe karistust kergendava asjaolu esinemist ning raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et Elena Osipenko süü on väike, mistõttu võiks temale mõistetav karistus jääda 7 (10)

1-15-2872 sanktsiooni alammäära lähedale. Kohus võtab karistuse määra mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmise ehk 1/2 KarS § 199 lg-s 2 sätestatud vangistuse sanktsiooni määrast, milleks on ca 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelnevalt on kohus juba refereerinud, et karistusregistrist nähtuvalt on Elena Osipenko’l kokku 10 kehtivat kriminaalkaristust, milledest 9 on seoses varguste toimepanemisega ja sealjuures koguni 8 on mõistetud just süstemaatiliselt toimepandud varguse katsete eest (tl 29-31). Lisaks on viimased kolm varguste eest Elena Osipenko’le mõistetud karistust olnud reaalsed vanglakaristused (tl 29-29pöördel). Lisaks on Elena Osipenko’l ka 8 kehtivat väärteokaristust, milledest 4 on väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu toime pandud väärtegude eest KarS § 218 lg 1 järgi (tl 31-31 pöördel). Olukorras, kus isik hoolimata varasematest karistustest (sh peale reaalse vanglakaristuse ärakandmist) jätkab uute samalaadsete kuritegude toimepanemist, saab tema eripreventiivne mõjutamine olla võimalik vaid siis, kui iga järgmise seadusest üleastumise korral karistatakse teda karmimalt võrreldes eelnevate karistustega. Arvestades, et Elena Osipenko’t on viimati varguste katsete süstemaatilise toimepanemise eest karistatud Harju Maakohtu 25.04.2015. a otsusega 10 kuu pikkuse reaalse vangistusega, mida lühimenetluse tõttu vähendati 6 kuu ja 20 päevani (tl 29, 36-36 pöördel), ei saa käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus olla leebem selleks, et mõistetav karistus võiks üldse mingit eripreventiivset mõju Elena Osipenko puhul omada. Seega peab käesoleval juhul mõistetav karistus olema samuti reaalne vangistus pikkusega vähemalt 10 kuud. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et kuigi vargused on kõige tüüpilisemad toimepandavad kuriteod Eestis, ei või käesoleval juhul isikut siiski karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Võttes arvesse Elena Osipenko süü suurust, samuti üld- ja eripreventiivseid eesmärke, mõistab kohus Elena Osipenko’le KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 6 (kuus) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust. Kuivõrd Elena Osipenko pani käesoleva kuriteo toime talle Harju Maakohtu 11.03.2015. a kohtuotsusega KarS § 74 alusel määratud katseajal (tl 29, 37-37 pöördel), siis tuleb KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 alusel mõista Elena Osipenko’le liitkaristus suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (6 kuud ja 20 päeva vangistust) Harju Maakohtu 11.03.2015. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust) võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka lugeda eelvangistuses viibitud aeg. Elena Osipenko on kahtlustatavana kinni peetud 12.03.2015. a – 13.03.2015. a (tl 9 pöördel) ning alates 07.04.2015. a kella 14:10-st (tl 22 pöördel). Seega tuleb Elena Osipenko’le mõistetud liitkaristusest maha arvata eelvangistuses viibitud 2 (kaks) päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 2 (kaks) aastat ja 16 (kuusteist) päeva vangistust. Kuivõrd kohus mõistab Elena Osipenko’le karistuseks reaalse vangistuse ning isik on ka otsuse tegemise ajal kinni peetud (alates 07.04.2015. a), siis karistuse kandmise algust tuleb lugeda alates tema kinnipidamisest, s.t alates 07.04.2015. a. Kohtuistungil taotlesid nii Elena Osipenko kui tema kaitsja, et kohus asendaks vanglakaristust mõistes selle üldkasuliku töö tundidega (tl 54 pöördel, 55 pöördel) KarS § 69 alusel. Seetõttu selgitab kohus siinkohal lühidalt, miks kohus mõistab Elena Osipenko’le reaalse vanglakaristuse ning miks seaduse kohaselt ei ole võimalik antud juhul vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. Esmalt on kohus eripreventsiooni juures juba esitanud 8 (10)

1-15-2872 põhjused, miks Elena Osipenko’le tuleb mõista reaalne vangistus. Kohus jõudis sellele seisukohale eelkõige põhjusel, et isikut on süstemaatiliselt toimepandud varguste eest juba viimased kolm korda karistatud reaalse vangistusega. Sealjuures jätkas Elena Osipenko süstemaatiliselt varguste toimepanemist ka eelmise reaalse vangistuse kandmiselt vabanemist vaid kolme kuu möödudes. Lisaks nähtub Elena Osipenko karistusregistri väljavõttest, et üldkasulikku tööd on tema suhtes ka varasemalt juba rakendatud (tl 29 pöördel-30pöördel), kuid arvestades, et sellele on järgnenud veel mitmed uued kriminaalkaristused (vt tl 29-29 pöördel), siis ei ole üldkasuliku töö kohaldamine ilmselgelt täitnud karistuse eesmärki Elena Osipenko suhtes. Ühtlasi näeb KarS § 69 lg 1 ette, et kohus võib kuni kaheaastast vangistust mõistes selle asendada üldkasuliku tööga. Käesoleval juhul mõistis kohus aga Elena Osipenko’le liitkaristuse, mis ületab kaht aastat. Sealjuures mõistis kohus Elena Osipenko’le süstemaatiliste varguste eest karistuse, mis on vähim võimaliku pikkusega reaalne vangistus, mida eripreventiivsetest kaalutlustest ja kohtupraktikast lähtuvalt on võimalik Elena Osipenko’le üldse mõista. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on Elena Osipenko puhul välistatud. 1.4 Tõkend Elena Osipenko vabanes viimati vanglast KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse ärakandmiselt 13.11.2014. a (tl 29). Juba 13.02.2015. a ehk vaid kolm kuud peale vabanemist pani Elena Osipenko toime uue varguse katse (tl 31, 40). Sealjuures jätkas Elena Osipenko peale vabanemist varguste toimepanemist olenemata asjaolust, et 11.03.2015. a Harju Maakohtu otsusega mõisteti talle KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistus, mis jäeti tingimisi käitumiskontrollile allutamisega täitmisele pööramata 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga (tl 37-39). Karistusregistri kohaselt on Elena Osipenko’l 10 kehtivat kriminaalkaristust, milledest 9 on süstemaatiliselt toimepandud varguse katsete toimepanemise eest. Kusjuures viimasel kolmel korral on isikule mõistetud reaalne vanglakaristus. Viimasel korral, s.t Harju Maakohtu 25.04.2014. a otsusega karistati Elena Osipenko’t KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ehk süstemaatiliselt toimepandud varguse katse eest 6 kuu ja 20 päeva pikkuse vangistusega, mille algust arvati tema kinnipidamisest, st. alates 24.04.2015. a (tl 36). Ühtlasi kohaldati kohtuotsusega Elena Osipenko suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja ärakandmiseni tõkendit vahistamine. Seega võeti viimasel korral, kui Elena Osipenko’t varavastase kuriteo toimepanemise eest karistati, samuti ta kohtusaalist vahi alla ning karistuse kandmise algust loeti isiku kinnipidamisest. Lisaks eelnevale on Elena Osipenko’l ka 4 kehtivat väärteokaristust KarS § 218 lg 1 ehk väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu toime pandud väärtegude eest. Ühtlasi avaldas Elena Osipenko kohtuistungil oma selget vastumeelsust vanglasse mineku osas (tl 54 pöördel). Eeltoodut arvestades leiab kohus, et on oht, et kui isikut mitte võtta kohtusaalist vahi alla ja suunata koheselt mõistetud karistuse kandmisele, võib ta hakata kõrvale hoiduma kriminaalkaristuse kandmisele asumisest ehk mitte vabatahtlikult asuda karistust kandma. Lisaks on väga kõrge oht, et Elena Osipenko jätkaks vabaduses viibides uute kuritegude toimepanemist. Seega nii õiguskorra kaitsmise huve kui ka kohtuotsuse täimise tagamist silmas pidades peab kohus antud juhul vajalikuks kohaldada isikule tõkendit vahistamine KrMS § 130 lg 41 alusel. 1.5 Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks esmalt KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes määratud kaitsjale (vandeadvokaat Leelo Viil’ile) määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ehk antud juhul kokku 144 eurot (tl 43, 57-58). Kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KarS § 4 lg 3 kohaselt on käesoleval juhul KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritav 9 (10)