Kohtulahend



12.03.2012 saatis väljavõetud summadest sularaha ülekandmissüsteemi Western Union kaudu Ukrainasse MM nimele 2226 eurot ja ON nimele 2213 eurot.

Peale nimetatud toiminguid kaotati rahaliste vahendite seos kuriteoga, millest see vara oli saadud. Seega tegi V. Vesterinen toiminguid kuriteo tulemusena saadud varaga, mille eesmärgiks oli varjata vara kuritegelikku päritolu ja selle tegelikku omanikku ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikud.

Vitali Vesterinen tunnistati süüdi KarS § 394 lg 1 järgi süüdi rahapesus 4832,80 euro ulatuses. Nimelt laekus 12.03.2012.a V. Vesterineni pangakontole 4832,8 eurot arvutikelmuse tulemusel saadud raha. Samal päeval võttis V. Vesterinen Tallinnas, Endla 45 asuvast AS-i SEB Pank pangautomaadist välja 3500 eurot ja samal aadressil asuvas AS SEB Pank kontoris 1087 eurot. Väljavõetud summadest saatis ta sularaha ülekandmissüsteemi Western Union kaudu Ukrainasse MM nimele 2226 eurot ja ON nimele 2213 eurot.

2 (8)

süüdistatava kahjuks. Maakohus on tõendeid hinnanud ühekülgselt ning kohtu järeldused ei ole kaitsja hinnangul veenvalt motiveeritud. Kaitsja nendib, et vaidlust ei ole selles, et V. Vesterinen võttis tema pangakontole laekunud raha välja ning saatis selle Western Union kaudu MM-le ja ON-le. Apellatsiooni kohaselt ei ole aga tõendatud see, et V. Vesterinenil oli rahapesu toimepanemise tahtlus. Vitali Vesterinenile pakuti tööd ja ta täitis tööandja juhiseid. Tema tegudel ei ole selliseid tunnuseid, mille põhjal süüdistatav pidi mõistma, et tegemist võib olla süüdistuses kirjeldatud väidetava rahapesuga. Vitali Vesterinen on ise kinnitanud, et tema pangakontole laekunud 4832.80 eurost võttis ta koheselt 4587 eurot sularahas välja ning kandis edasi Western Unioni vahendusel 2213 eurot ON-le ja 2226 eurot MM-le, kuid ta ei arvanud, et tegemist võis olla ebaseadusliku tegevusega või sellele kaasaaitamisega. Süüdistatav väitis, et teda viidi eksitusse; kui ta oleks teadnud, et tegemist on kuriteoga, siis ei oleks ta selles osalenud. Kaitsja leiab, et V. Vesterineni väidete hindamisel on oluline, et süüdistatava ja firma „C“ vahel oli 04.03.2012.a sõlmitud tööleping, mille alusel V. Vesterinen raha üle kandes tegutses. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et V. Vesterinen pidi möönma, tema arvele laekunud rahalised vahendid on kuritegelikku päritolu. Selline järeldus on oletuslik, kuna rahal ei ole selliseid eritunnuseid, mis võimaldaksid kindlaks teha selle päritolu ning mingeid muid andmeid raha päritolu kohta süüdistataval ei olnud. Kuivõrd Vitali Vesterinen ei teadnud midagi tööandja taustast, ei saa süüdistatavale ette heita, et ta raha võimalikku kuritegeliku päritolu silmas ei pidanud ja sellega ei arvestanud. Kaitsja möönab, et V. Vesterineni ja firma „C“ vahel 04.03.2012.a sõlmitud tööleping on küllaltki üldsõnaline. Samuti võib pidada kahtlustäratavaks seda, millisel viisil pidi Vesterinen tööülesandeid täitma. Kaitsja vaidleb aga vastu maakohtu seisukohale, et kahtlusi oleks pidanud tekitama V. Vesterinenile lubatud kuni 4000 euro suurune palk. Kaitsja leiab, et V. Vesterinenil oli alus eeldada, et tal saavad olema ettevõttes vastutusrikkad, töömahukad ja suuremaid teadmisi nõudvad ülesanded, mis õigustaks ka töötasu suurust. Samas tuleks kaitsja arvates arvestada sedagi, et V. Vesterinen 4000 eurot ühegi toimingu eest ei saanud, endale jättis ta käesoleval juhul 241,60 eurot.

Kaitsja leiab, et käesoleval juhul ei ole midagi kahtlust äratavat selles, et V. Vesterinen sõlmis töölepingu interneti teel, kuna internetis tehingute tegemine ja lepingute sõlmimine on tänapäeval suhteliselt tavaline. Kaitsja on seisukohal, et kui V. Vesterinenil võisidki tekkida kahtlused talle pakutud töö suhtes, pidid need olema kummutatud kirjaliku lepingu olemasoluga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

V. Vesterinenit rahapesu täideviijana. Ringkonnakohus on seisukohal, et V. Vesterineni puhul on tegemist kaasaaitajaga, mitte aga täideviijaga. Järgnevalt põhjendabki ringkonnakohus esmalt, miks ei saa V. Vesterinenit pidada rahapesu täideviijaks. Seejärel selgitab ringkonnakohus, miks ei saa nõustuda kaitsja seisukohtadega, et V. Vesterinen ei ole tegutsenud talle süüks pandavate asjaolude suhtes ka kaudse tahtlusega, ning miks tuleb teda seega pidada rahapesule kaasaaitajaks.

soovib varjata oma seost selle varaga ning selle vara päritolu. Maakohus ei ole aga tuvastanud seda, et ka V. Vesterinen ise oleks soovinud varjata vara kuritegelikku päritolu ja selle tegelikku omanikku, vaid on rõhutanud, et V. Vesterinen suhtus oma kontol toimuvasse ükskõikselt. Prokurör ei ole maakohtu otsust vaidlustanud, kaitsja apellatsiooni alusel ei või aga ringkonnakohus KrMS § 340 lg 2 kohaselt süüdistatava olukorda raskendada, seda enam, et kaitsja ei ole taotlenud selle tuvastamist, kas V. Vesterinen on tegutsenud eesmärgiga varjata vara kuritegelikku päritolu ja selle tegelikku omanikku ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikud, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, ning seega oleks tegemist apellatsiooni piiridest väljumisega süüdistatava kahjuks. Apellatsiooni piirest väljuda võib ringkonnakohus KrMS § 340 lg 1 kohaselt ainult juhul, kui leiab, et maakohus on kohaldanud materiaalõigust valesti süüdistatava kahjuks.

V. Vesterinen vähemalt pidas võimalikuks, et tema kontole laekunud raha on kuritegelikku päritolu ning, et raha kontolt välja võtmine ja selle saatmine Western Unioni kaudu ilmselgelt muudab raha päritolu tuvastamise keeruliseks. V. Vesterinen ise on kahtlustatavana antud ütlustes piirdunud nentimisega, et tegi ülekanded C Ltd-ga sõlmitud lepingu alusel, ega ole selgitanud seda, mis rahasid ja milleks ta enda arusaama kohaselt pidi oma tööülesannete raames vastu võtma ja edasi kandma. Seega saab subjektiivse külje tuvastamisel lähtuda vaid välistest asjaoludest. Kaitsjaga ei saa nõustuda selles, et V. Vesterinenil ei pidanud tekkima kahtlust, et tema kontole kantud raha võib olla kuritegeliku päritoluga. Kaitseversiooni kohaselt oli V. Vesterinenil sõlmitud töölepingu alusel alust eeldada, et tegemist on C Ltd kliendilt pärineva rahaga. V. Vesterinenile saadetud C Ltd ja V. Vesterinenilt oodatava töö tutvustuses on tõepoolest märgitud ühe tööülesandena klientidelt raha vastuvõtmine ja selle edastamine C Ltd partneritele. Tähelepanu väärib aga see, et kuigi C Ltd tegevuse tutvustuse kohaselt tegeles C Ltd konsultatsiooni jmt teenuste pakkumisega ettevõtetele, tehti ülekanne füüsilise isiku kontolt, kusjuures ülekande andmetes ei ole viidatud kuidagi C Ltd-le (ülekande selgituses ei ole viidet esitatud arvele ega osutatud teenusele vmt). Samuti pidi V .Vesterinen omakorda saatma raha edasi füüsilistele isikutele. Seega ei olnud V. Vesterinenil mingeid andmeid selle kohta, mil moel peaks tema kontole kantud summa olema seotud C Ltd äritegevusega. Kahtlusi raha päritolu suhtes pidi suurendama see, et raha kanti V. Vesterineni pangakontole. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et mõistlikul inimesel peaks tekkima küsimus, miks soovib tööandja teha tehinguid oma töötaja pangakonto kaudu, mitte ei kasuta enda pangakontosid. On üldteada, et tavaliselt kasutavad ettevõtted arveldamiseks oma pangakontosid. On igati alust arvata, et see oli teada ka V. Vesterinenile. Nagu maakohuski on märkinud, on tegemist kõrgharidusega isikuga ning seetõttu võib eeldada, et ka tal on sellised tavapärased teadmised olemas. Veelgi enam, V. Vesterinen oli korteriühistu juhatuse liige, mis tähendab, et tal pidid olema ka teadmised juriidilise isiku toimimise kohta. Olukorras, kus väidetavalt juriidilise isiku varaga tehakse tehinguid füüsilise isiku kontode kaudu, tekib igal juhul kahtlus, et tegemist on olukorraga, kus selle äriühingu või tema nimel tegutsevate isikute seost varaga soovitakse varjata. Seda enam, et selliseks kahtluseks alust andvaid asjaolusid on veel. Esiteks väärib mainimist üsnagi väikse pingutuse eest makstav märkimisväärselt suur tasu: selle eest, et V. Vesterinen võttis oma kontolt välja sinna üle kantud raha ja saatis selle seejärel edasi kahele isikule, kelle andmed talle edastati, maksti talle üle 200 euro. Arvestades, et see „töö“ ei olnud ajamahukas, keeruline, erioskusi nõudev ega füüsiliselt suurt pingutust nõudev, on selline tasu põhjendatav vaid tehingu suure riskiga või n.ö vaikimistasuga, s.o tasuga selle eest, et V. Vesterinen ei tunne huvi, miks ta selliseid toiminguid tegema peab. Ka peaks tekkima kirjeldatud ülesandeid täites küsimus, miks selline tegevus vajalik on. Kui tegemist oleks olnud tõepoolest ettevõtte majandustegevuse tulemusel saadud varaga, mille arvelt sooviti lõppkokkuvõttes tasuda ettevõtte partneritele, tekib paratamatult küsimus, miks ei võinud klient ise teha ülekannet või saata raha Western Unioni kaudu C Ltd nimetatud isikutele, selle asemel, et kasutada V. Vesterineni näol ettevõtte jaoks üsna kulukat vaheastet.

6 (8)

Seoses V. Vesterineni tasuga on kaitsja käsitlenud apellatsioonis V. Vesterinenile lubatud 4000 euro suurust töötasu, esitades väiteid, miks kaitsja arvates lubatud suur töötasu ei andnud V. Vesterinenile alust kahtluseks, et ta osaleb kuriteo toimepanemises. Ringkonnakohtule jääb kaitsja see argument arusaamatuks. Nimelt ei ole maakohus sellist argumenti, mida kaitsja apellatsioonis ümber lükkab, oma otsuses esitanud. Maakohus on töötasuga seoses märkinud seda, et töölepingus märgitud töötasu suuruse (36 400 aastas) puhul ei ole üldse määratletud, mis vääringut on mõeldud. Maakohus viitas sellele ja teistele ebaselgustele ja vastuoludele töölepingus ning ettevõtte ja töö tutvustuses kui asjaoludele, mille alusel pidi V. Vesterinenil samuti tekkima kahtlus tema palkajate tegelike kavatsuste suhtes. Ringkonnakohus peab neid maakohtu seisukohti põhjendatuteks. Mis aga puutub kaitsja väitesse, et V. Vesterinenil oli põhjust loota, et edaspidi peab ta täitma oluliselt vastutusrikkamaid, töömahukamaid ja suuremaid teadmisi nõudvad ülesandeid, siis ringkonnakohus sellega ei nõustu. Nii lepingus kui eraldi saadetud ettevõtte ja töö tutvustuses on küll lisaks maksete saamise ja saatmise nimetatud veel teisigi tööülesandeid, kuid need on esitatud nii pealiskaudselt, et selle info alusel ei oleks olnud võimalik potentsiaalsetel töötajatel oma ülesandeid täita. Töölepingus on nimetatud esimese tööülesandena ettevõtte tegevuse planeerimist, juhtimist ja koordineerimist. Töö tutvustuses on aga nimetatud mitmesugust suhtlemist klientidega ja partneritega (nendega kohtumist või telefonikõnede vastuvõtmist). On selge, et inimene, kellel pole oma tööandja kohta mingeid andmeid, ei ole võimeline ka väidetavatele klientidele mingit teavet anda ega neid kuidagi nõustuda, rääkimata ettevõtte tegevuse planeerimisest. Väärib tähelepanu, et katseajal pidi V. Vesterineni „töö“ seisnema ainult ülekannete tegemises: sõnaselgelt on seda öeldud töö tutvustuses, samas tuleneb see ka töölepingust, milles on katseajal makstav tasu seotud „täidetud tellimustega“. Ka pidi katseaeg olema väga lühike: töö tutvustuse kohaselt 1 nädal, lepingu kohaselt 2 nädalat. Seega tekib küsimus, kuidas tõestab isik, kes katseajal kannab vaid tema kontole saadavat raha edasi, oma sobivust muude, oluliselt vastutusrikkamate töökohustuste täitmiseks ja kust saab ta selle ajaga nende teiste kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused. Seega lisandub seegi aspekt juba maakohtu otsuses välja toodud ebaselgustele ja vastuoludele lepingus. Lõpuks märgib ringkonnakohus, et kuigi – nagu kaitsja apellatsioonis märgib – ei ole lepingu sõlmimine e-posti teel tõesti iseenesest midagi erandlikku, omandab seegi asjaolu tähenduse eespool loetletud asjaolude kontekstis – kuna V. Vesterinen suhtles C Ltd esindajatega ainult e-posti või telefoni teel, võimaldas see vältida viimastel nende isiku välja selgitamist. Seega on asjaolusid, mis viitavad raha ebaseaduslikule päritolule ja sellele, et tehingute eesmärgiks on raha päritolu varjamine, nii palju, et eelkirjeldatud asjaolude koostoimes saab järeldada vaid seda, et V. Vesterinen sai aru, et tegemist võis olla kuritegelikul teel saadud rahaga ja selle päritolu varjamisega. V. Vesterineni ütlustest võib järeldada, et ta aktsepteeris talle pandud ülesandeid, nende vastu lähemalt huvi tundmata – V. Vesterineni ütlustest nähtub, et tema jaoks oli tähtis vaid see, et tal oli leping C Ltd-ga ning ta lihtsalt täitis neid ülesandeid, mis talle anti. Seega suhtus V. Vesterinen kirjeldatud asjaoludesse ükskõikselt.

7 (8)

Selliselt tegutsedes osutas V. Vesterinen tahtlikult füüsilist kaasabi teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole, s.t V. Vesterineni puhul oli tegemist rahapesule kaasaaitajaga ning tema tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 22 lg 3 - § 394 lg 1 järgi.

/allkirjastanud digitaalselt/

/allkirjastanud digitaalselt/

Sten Lind

Ivi Kesküla

/allkirjastanud digitaalselt/ Orvi Tali

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.