Kohtulahend

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-3320

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 5. märtsi 2015 määrus N.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu N.E, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 5. märtsi 2015 määrus muutmata.

Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu 05.03.2015 määrusega jäeti N.E talle Viru Maakohtu 14.04.2014 otsusega KarS § 424 ja § 329 järgi mõistetud karistusest vabastamata. Karistuse – 1 aasta 7 kuud ja 27 päeva lõpp on 09.12.2015.

Kohus põhistas vabastamata jätmist järgmiselt.

2.1 Negatiivsete asjaoludena tõi kohus välja, et N.E on kriminaalkorras karistatud 8 korral. Ta kannab kolmandat vangistust. Kuritegude dünaamika on muutunud ühiskonnaohtlikumaks. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Kohus leidis, et isiku varasemad karistused (sh karistuse kandmisest tingimisi vabastamine) ja kriminaalhooldusel viibimine ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki kuna ta pole neist

järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Eriti ilmestab seda asjaolu, et isiku juhtimisõigus oli ära võetud kohtuotsusega mootorsõiduki joobes juhtimise eest, kuid ta jätkas mootorsõiduki juhtimist joobesseisundis. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et isik vabanes vanglast pärast pikaajalise vangistuse kandmist isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Aasta hiljem karistati teda mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest rahatrahviga ja lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks kuuks. Kolm kuud hiljem karistati isikut taaskord mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis tingimisi vangistusega 8 kuud 27 päeva. Kolm kuud veelgi hiljem karistati teda taaskord mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest reaalse vangistusega 1 aasta 7 kuud 27 päeva, mille alusel ta käesoleval hetkel karistust kannab. N.E käitumist iseloomustab alkoholi kuritarvitamine. 2.2 Positiivsete asjaoludena arvestas kohus N.E osalemist majandustöödel ning head käitumist kinnipidamisasutuses. Samuti elukoha ja toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu. 2.3 Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isikut karistati ühe aasta jooksul kolmandat korda mootorsõiduki joobes juhtimise eest), korduvaid karistusi (teda on varem karistatud isiku- ja varavastaste kuritegude eest), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus asus seisukohale, et kaheksal korral karistatud isiku puhul, kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, ei ole alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata karistuse asendamisest tingimisi vangistusega, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta N.E-le piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Kohtul puudus veendumus, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud. Isik ei läbinud katseaega ja kuritarvitas talle kohtu poolt antud usaldust, millega tal oli võimalus viibida vabaduses reaalse vangistuse asemel. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt karistatud N.E , kes ei ole katseaega läbinud, hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu, alustama. 2.4 Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et N.E juhtis järjepidevalt mootorsõidukit joobeseisundis. Kuritegeliku käitumise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Seda enam, et isik pani toime selliseid ühiskonnaohtlikke kuritegusid, mis ohustavad kõikide kaasliiklejate elu. 2.5 Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 09.12.2015, ärakandmiseks on veel natuke alla ühe aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et N.E ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Kuigi N.E käitumine kinnipidamisasutuses on hea, tal on kindel töökoht, kindel elukoht (kuigi tingimused ei ole head, kuna puudub elekter ja vesi), tal on ema ja õe toetus, ei teki kohtul veendumust, et isiku karistuse eesmärgid oleksid täidetud. Lisaks nähtub kriminaalhooldaja esitatud iseloomustusest, et süüdimõistetu tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud, alkoholisõltuvusega isikuid, mistõttu ei nõustu kohus kõiki asjaolusid kogumis hinnates vangla esitatud seisukohaga, nagu oleks N.E puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosus väike või madal.