Kohtulahend

KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU

S.P süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 05.04.2015. a kell 19:00 Tallinnas Ehitajate tee 6 maja juures mootorsõidukit Dacia Logan registreerimismärgiga XXX olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,20mg/l laiendmääramatusega ± 0,10mg/l, lõplik tulemus 1,10mg/l).

1-15-2797 Sellise käitumisega rikkus XXX liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega S.P pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 07.04.2015. a on abiprokurör Silvia Kruusmaa, süüdistatav S.P ja tema kaitsja vandeadvokaat Margus Viira sõlminud alljärgneva kokkuleppe. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 6 kuud. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.04.2015 kuni 07.04.2015, s.o 3 päeva, seega mõista lõplikuks karistuseks vangistus 5 kuud 27 päeva. Lähtuvalt KarS § 65 lg 2 suurendada mõistetud karistus vangistus 5 kuud 27 päeva 26.09.2012 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on 3 kuud vangistust ning mõista liitkaristus 8 kuud 27 päeva. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mitte pöörata mõistetud karistus vangistus 8 kuud 27 päeva täielikult täitmisele, kui S.P ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: 1) 2)

elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning lähtuvalt KarS § 75 lg 2 p 2 mitte tarvitama alkoholi (18 kuu jooksul). KarS § 50 lg 1 p1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 9 kuuks. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida S.P-le kuuluv mootorsõiduk Dacia Logan registreerimismärgiga XXX kui kuriteo toimepanemise vahend. Mootorsõiduk asub Rahumäe tee 6, Tallinn.

KOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja materjalide ning ka sõlmitud kokkuleppe kohaselt pani S.P käesolevas asjas arutluse all oleva KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime talle eelmise kohtuotsusega (Harju Maakohtu 26.09.2012. a) KarS § 73 alusel määratud kolme aasta pikkuse katseaja jooksul (katseaeg lõppeb seega 25.09.2015. a).

2 (4)

1-15-2797 Kuni 01.01.2015. a oli KarS § 73 lg 4 sõnastatud järgmiselt (rõhutused lisatud):

. Seega kuni 31.12.2014. a oli seaduse kohaselt kohtul olukorras, kus isik pani talle KarS § 73 alusel määratud katseaja jooksul toime uue tahtliku kuriteo, võimalik peale liitkaristuse moodustamist liitkaristus kas reaalselt täitmisele pöörata või asendada liitkaristus üldkasuliku tööga KarS § 69 alusel. Alates 01.01.2015. a sätestab KarS § 73 lg 4, et (rõhutused lisatud)

. Nimetatud sättest nähtub selgelt, et kui isik paneb uue tahtliku kuriteo toime talle KarS § 73 alusel määratud katseaja jooksul, siis peab kohus moodustama liitkaristuse KarS § 65 lg 2 alusel ning mõistetud liitkaristuse peab isik kas reaalselt ära kandma, kohus võib asendada liitkaristuse üldkasuliku tööga või kohaldab kohus uuesti katseaega, kuid seda koos käitumiskontrolliga (ehk KarS § 74 alusel) ning allutades isiku lisaks ka elektroonilisele valvele KarS § 75 lg 2 p 9 mõttes. Sellist tõlgendust toetab ka karistusseadustiku seletuskiri. Nimetatud seadusemuudatus põhineb karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõul nr

seletuskirja lk-l

(kättesaadav: http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=eelnou&eid=78433b29-8b2f-4281-a5820efb9631e2ad&) on eelnimetatud muudatuse osas kirjutatud (rõhutused lisatud):

. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et sõlmitud kokkulepe ei vasta kehtivale seadusele (ega ka enne 01.01.2015. a kehtinud seadusele), sest kehtiv seadus ei võimalda KarS § 73 alusel määratud katseajal toime pandud tahtliku kuriteo eest mõistetud liitkaristusest isikut tingimisi vabastada ainult käitumiskontrollile allutamisega (KarS § 74 mõttes). Vaid lisaks peab kohus kohaldama isiku suhtes ka elektroonilist valvet, milleks esiteks on vajalik süüdistatava nõusolek. Kuid veelgi olulisem on see, et peab olema kontrollitud ka asjaolu, kas süüdistatava elukoht vastab üldse elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Seda põhjusel, et isegi kui on olemas isiku nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks, kuid tehniliselt ei ole elektroonilist valvet võimalik kohaldada, siis ei ole võimalik ka karistust 3 (4)

1-15-2797 reaalselt täita. Kohus ei saa aga mõista isikule karistust, mille täitmise võimalikkus on kahtluse all. Ülaltoodud põhjustel ning juhindudes KarS § 248 lg 1 p-st 2 tagastab kohus kriminaalasja nr 1-15-2797 (kohtueelses menetluses 15230200185) S.P süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses (kiirmenetluse korras) Põhja Ringkonnaprokuratuurile võimalusega sõlmida uus kokkulepe.

Velmar Brett Eeluurimiskohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.