Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 06.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number: 1-15-2526/6
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg: 06.04.2015
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1417

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-15-2526/13Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja15.09.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-15-2526

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. aprill 2015, Tallinn

Kriminaalasja number

1-15-2526 (14230200667)

Kohtunik

Märt Toming

Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi

Eda Loor

Prokurör

Lauri Talumäe

Süüdistatav

D.K ik: XXX, EV kodanik, kõrgharidus, töökoht: puudub, viimane elukoht: XXX; asukoht: Vangla Tõkend puudub Varasem karistatus: 1) Harju Maakohtu 05.06.2013 otsusega KarS § 121 järgi rahaline karistus 70 päevamäära ning KarS § 121 järgi vangistus 1 aasta. KarS § 65 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 alusel liitkaristus vangistus 1 aasta, 4 kuud ja 21 päeva, mis KarS § 69 lg 1 alusel asendati 1012 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat. Harju Maakohtu 30.09.2014 määrusega pöörati täitmisele vangistus 1 aasta 2 kuud ja 10 päeva. Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2014 määrusega määrus osaliselt tühistati ja KarS § 69 lg 6 alusel pöörati täitmisele Harju Maakohtu 05.06.2013 kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus 1 aasta 2 kuud ja 5 päeva vangistust. 2) Harju Maakohtu 13.02.2012 otsusega KarS § 424 järgi vangistus 9 kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaldades mõistetud lõplikuks karistuseks vangistus 6 kuud, mis jäeti KarS § 74 alusel täitmisele pööramata 2 aastase katseajaga. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 kuuks. 3) Harju Maakohtu 13.11.2011 otsusega KarS § 424 järgi rahaline karistus 70 päevamäära. 4) Harju Maakohtu 19.02.2010 otsusega KarS § 424 järgi vangistus 3 kuud. KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 alusel vangistus 1 kuu ja 28 päeva, mis jäeti KarS § 74 lg 1 ja 3

D.K süüdistus KarS § 424 järgi Kokkuleppemenetluses

alusel täitmisele pööramata 18 kuulise katseajaga. Kaitsja

6.D.K-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alustel: • teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot; • joobeseisundi tuvastamise kulu 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot; • määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot ja kohtumenetlusel makstud tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, kokku 228 (kakssada kakskümmend kaheksa) eurot, s.o kokku menetluskulu 851 (kaheksasada viiskümmend üks) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „D.K, 1-15-2526, menetluskulud“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel D.K-le kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: D.K süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 24.08.2014 kella 18.18 ajal Harjumaal Tallinnas Kloostrimetsa tee ristmiku juures mootorsõidukit Opel Zafira registreerimismärgiga 569MJP, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus tema veres oli 2,55 mg/g). D.K rikkus seeläbi liiklusseaduse § 69 lg 1/ Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ja § 69 lg 2 p 1 / Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ning korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1 /Joobeseisundi liigid on: alkoholijoove; / nõudeid. Seega pani D.K toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest, sõlmisid 26.03.2015 Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Lauri Talumäe, süüdistatav D.K ja tema kaitsja Alar Neiland käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe: KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 10 /kümme/ kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust eelmise kohtuotsuse, s.o Harju Maakohtu 05.06.2013 (asjas nr 1-13-4351) otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o vangistuse 1 /ühe/ aasta, 2 /kahe/ kuu ja 5 /viie/ päeva võrra (vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2014 määrusele asjas 1-13-4351), mõistes süüdistatavale lõplikuks karistuseks liitkaristusena vangistuse 2 /kaks/ aastat ja 5 /viis/ päeva. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja alguseks kinnipidamise päev 17.09.2014 (kinnipidamise algus asjas nr 1-13-4351). KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta süüdistatavalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 /üheks/ aastaks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-st 1; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-dest 424; § 50 lg 1 p 1 asub kohus seisukohale, et D.K kuulub temale KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Süüdistatav kannab käesoleval ajal kohtu poolt mõistetud vangistust ning on alus eeldada, et ta ei pruugi olla igapäevaselt tööga hõivatud ning tal ei ole alalist sissetulekut. Samas süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Samuti ei tuvastanud kohus kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Märkida tuleb sedagi, et seaduse kohaselt ei tule menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna D.K on eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta on teadlik sellest, et iga järgmise kriminaalmenetlusega kaasnevad menetluskulud. Inkrimineeritud süüteo toimepanemine on olnud süüdistatava sihipärane käitumine ja teadlik valik. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja menetluskulud tuleb jätta D.K kanda. Kohus leiab, et süüdistatavale võib anda menetluskulude hüvitamiseks seaduses ettenähtud maksimaalse tähtaja, s.o 12 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus selgitab, et maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.