Kohus Määruse tegemise aeg
Viru Maakohus
Kohtuasja number
1-10-12675
Kohtunik
Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse
Asja läbivaatamise kuupäev
6.04.2015 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid X Xi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
X X isikukood xxx viibib Viru vanglas Süüdimõistetu Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus
Jätta X X tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava X Xi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. X X tunnistati süüdi 28.01.2014 Harju Maakohtu otsusega KarS § 184 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 69 lg 7, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 14.05.2013 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra mõistes liitkaristuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 29.05.2013 ja lõpp 29.10.2015. Kinnipidamisasutuses X Xi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 2 distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx, kus elas ka enne vangistust koos elukaaslasega. Kinnipeetaval on põhiharidus. Väidetavalt on xxx
noorte vanglas läbinud maaleri kutseõppe. Väidab et ei ole vabaduses eriti motiveeritud õppimisest kuna pole selleks aega ja tööl on vaja käia. Kinnipeetav töötas väidetavalt enne vangistust mitteametlikult xx ehitusel. On varasemalt töötanud ka ametlikult xxx. Omab firmat xxx ja firmat xxx, mis tegeleb metsandusega ja autoremondiga. Väidetavalt hakkab oma firmas ka tööle. Isik vahetab tihti töökohti, kuid põhjendab seda erinevate asjaoludega, töögraafik ei sobi või ei ole sobiv palk. Kinnipeetav saab väidetavalt aru töötamise vajalikkusest, on motiveeritud töötama ning soovib vabaneda võlanõuetest. Kuritegusid pani toime rahalise ja materiaalse kasu saamise eesmärgil. On varasemalt kuritarvitanud alkoholi ja pannud toime kuriteo alkoholijoobes, tekitades teisele isikule raskeid kehavigastusi. Väidetavalt proovis esimest korda amfetamiini Murru Vanglas 2004, mille eest liideti KarS §331 karistust juurde. Hiljem hakkas uuesti amfetamiini tarvitama. Ise väidab, et kõik manustamised on olnud suukaudsed, kuid varasemalt on vangla andmeil tuvastatud süstimine. Vangla andmetel süstis amfetamiini 1,5 gr päevas. Viimane doos oli 13.02.2009. Isik väidab endiselt, et ei tarvita enam väga pikka aega narkootikume, ainult vahendas seda. Viimane NPALS ́i rikkumine oli 2010 aastal. Muud andmed narkootikumide tarvitamise kohta puuduvad. X Xi kohtuotsus jõustus 26.01.2015 ja ITK ei ole koostatud. Isik on kriminaalkorras karistatud seitsmeteistkümnel korral, neist kustunud on seitse, ning vanglas kannab karistust kuuendat korda. Viimast karistust kannab narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 39 %. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 32 %. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral kinnipeetav soovib elada aadressil xxx. 26.02.2015 on sellel aadressil teostatud elukohakontroll, kuid kodus ei olnud kedagi. X Xil puudub lähedaste toetus, kindel elukoht ning samuti alaline töökoht, mis tagaks stabiilse materiaalse kindlustatuse ja toimetuleku. TÄITISE andmetel on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid esitatud summas 8556,57 eurot. Arvestades X Xi varasemat käitumist ja toimepandud õigusrikkumiste iseloomu (valdavalt varavastased kuriteod) võib tekkida olukord, et materiaalsete ressursside piiratusest tulenevalt võib isik uuesti asuda kuritegelikule teele. X X on korduvalt kriminaalkorras karistatud (vargused, kelmus, röövimine, narkootilise aine tarvitamine, kuritegelikul teel saadud vara omandamine, ärandamine) kuritegude eest. Kriminaalhooldusel viibides jätkas kinnipeetav õigusrikkumiste toimepanemist. Ohtlikkust suurendab ja mõjutab tema senine elukäik ja kriminaalne taust, suur tutvusringkond kriminaalsete isikute seas, kindla töö- ja elukoha puudumine ning varasem narkootikumide tarvitamine. Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohana ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabastamiseks. X X taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et X Xi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.
Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik X Xi isikut iseloomustavad andmed tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. X X nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. X X on kriminaalkorras korduvalt karistatud (vara- ja isikuvastase kuritegude ja narkootikumide käitlemise eest). Vangistust kannab kuuendat korda. Viimane karistus mõisteti narkokuriteo eest. Isikut on varasemalt karistatud tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning jätkas kuritegude toimepanemist pannes toime 1 astme narkokuriteo, mis osutub kuritegude raskusastme muutmise dünaamikale ja viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide ja alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Peale seda vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning X Xi puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem X X on olnud kriminaalhooldusel, mis ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks X Xit uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus kuid see ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava varasemat käitumist kohtul puudub käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada eriala, osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.
Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ning käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu X Xi vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Loretta Pikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.