Kohtulahend

ning sundraha summas 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot, s.o menetluskulud kokku summas 657 (kuussada viiskümmend seitse) eurot. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

K.E on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ning teda süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, keda on karistatud 23.09.2014 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 alusel, seega isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, uuesti 27.02.2015 kell 17:30 viibides Tallinnas Pärnu mnt 238 asuvas Järve Selveris võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Selver AS-le kuuluvat kaupa koguväärtusega 36,40 eurot, nimelt 4 sigaretipakki Kent Surround (paki hind 3,50 eurot) väärtusega 14 eurot ja 7 sigaretipakki Davidoff Black (paki hind 3,20 eurot) väärtusega 22,40 eurot, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi K.E’il lõpule viimata turvamehe sekkumise tõttu. Seega K.E , isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, pani võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil toime KarS § 199 lg. 2 p. 9 - KarS § 25 lg. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel 25.03.2015.a süüdistatav K.E, kaitsja Andres Alas ning prokuröri abi Silvia Kruusmaa sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus

KarS § 199 lg 2 p 9 - KarS § 25 lg 2.järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokuröri abi kohtus K.E-le karistuseks 2 kuud vangistust. Lähtuvalt KarS § 68 lg 1 tuleb eelvangistuses viibitud aeg arvata karistuse hulka. K.E oli kahtlustatavana kinni peetud 27.02.2015 kuni 28.02.2015, seega 2 päeva. Seega on kandmisele kuuluv karistus vangistus 1 kuu 28 päeva. Lähtuvalt KarS § 65 lg 2 suurendada mõistetud vangistus 1 kuu ja 28 päeva 23.09.2014 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on 7 kuud vangistust ning mõista liitkaristus 8 kuud ja 28 päeva. Lähtuvalt KarS § 69 lg 1 asendada K.E-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, seega vastab vangistus 8 kuud ja 28 päeva üldkasulikule tööle 268 tundi. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks üks aasta ja kuus kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 aluseks kohustub K.E üldkasuliku töö tegemisel (1 aasta ja 6 kuu jooksul) järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 ehk: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks

Süüdistatav K.E tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 199 lg.2 p.9 - § 25 lg.2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav K.E selgitas, et 25.03.2015.a sõlmisid prokuröri abi Silvia Kruusmaa, tema (K.E ) ja tema kaitsja Andres Alas kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Kriminaalmenetluse kulud on ta nõus hüvitama ning palub need määrata tasumisele ühe aasta jooksul. Prokuröri abi Silvia Kruusmaa selgitas samuti, et ta jääb 25.03.2015.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde K.E ́ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava K.E ́i poolt KarS § 199 lg.2 p.9 - § 25 lg.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava K.E ́i käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg.2 p.9 - § 25 lg.2 järgi.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava K.E ́i selgituse ja prokuröri abi arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav K.E on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb K.E temale esitatud süüdistuses KarS § 199 lg.2 p.9 - § 25 lg.2 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab K.E ́i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg. 1 p. 4 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale määratud tasu 72 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 eurot. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus märgib, et KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-1-1-105-12). Sundraha osas osundab kohus Riigikohtus väljendatud seisukohale, mille põhjal kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu, mille eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut kannab oma olemuselt seega mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (RK 3-1-1-63-05). Kohus leiab, et sundraha tuleb K.E ́ilt samuti seadusele tuginedes välja mõista, kuivõrd see on põhjustatud süüdistatava õigusvastase käitumisega. Kohtu hinnangul ei nähtu käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamine käiks K.E ́ile ilmselt üle jõu. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb K.E ́ilt seadusele tuginedes välja mõista. Samas peab kohus põhjendatuks sundraha ning määratud kaitsjale määratud tasu osas kohaldada KrMS § 180 lg. 3 sätteid ning määrata K.E ́ilt väljamõistetud sundraha, s.o summas 585 eurot ning määratud kaitsjale määratud tasu 72 eurot hüvitamisele 12 kuu jooksul.

Asitõendid: Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks CD-plaadid videosalvestusega. KrMS § 126 lg. 3 p. 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Lähtudes eeltoodust peab kohus võimalikuks otsustuse tegemise, et CD-plaadid videosalvestusega tuleb jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde.

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 9; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311;

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.