lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-13536/166

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 06.04.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-09-13536/166
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
06.04.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
966
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-13536/33Tallinna Ringkonnakohus14.04.20101-09-13536/91Tartu Ringkonnakohus13.02.20121-09-13536/108Tartu Ringkonnakohus20.12.20121-09-13536/115Tartu Ringkonnakohus24.05.20131-09-13536/250Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium16.10.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

6. aprill 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-13536 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 17. märtsi 2015 määrus kriminaalmenetluse kulude ositi tasumiseks täiteasjas nr 192/2014/610 ja nr 192/2014/611 rahuldamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu H.H, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Tartu Maakohtu 17. märtsi 2015 määrus jätta muutmata.
2.Süüdimõistetu H.H määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Harju Maakohtu 26.11.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-13536 tunnistati H.H süüdi KarS § 25 lg 2 - § 113 järgi ja mõisteti karistuseks 6 aastat 6 kuud vangistust. Kohtuotsusega mõisteti H.H-lt riigituludesse välja sundraha 10 875 krooni ja menetluskulud 18 875,80 krooni. 14.04.2010 otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus osaliselt Harju Maakohtu 26.11.2009 otsuse kuriteo kvalifikatsiooni osas, s.o H.H süüditunnistamises KarS § 25 lg 2 ja § 113 järgi ning tegi uue otsuse, millega tunnistas H.H süüdi KarS § 118 p 1 järgi, jättes mõistetud karistuse muutmata. Otsus jõustus Riigikohtu 17.06.2010 määrusega.
1.1.Harju Maakohtu 26.11.2009 otsuse ja Riigikohtu 17.06.2010 määruse ning sissenõudja Riigi Tugiteenuste Keskuse avalduse alusel 28.07.2014 algatas kohtutäitur Aive Kolsar täitemenetluse täiteasjas nr 192/2014/610 H.H-lt kaitsjatasu jäägi 999,32 euro ning täitemenetluse täiteasjas nr 192/2014/611 menetluskulude 122,71 euro sissenõudmiseks. Täitemenetluse algatamisega lisandusid eelnimetatud nõuetele veel kohtutäituri tasud, täitemenetluse alustamise tasud ja täitekulud.
1.2.20.01.2015 esitas H.H Tartu Maakohtule taotluse, milles palub kohtul kindlaks määrata igakuine makse kohtutäiturile mõlemas täiteasjas kokku summas 15 eurot. Maakohtu määrus
2.Tartu Maakohtu 17.03.2015 määrusega jäeti H.H taotlus Harju Maakohtu 26.11.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-13536 ja Riigikohtu 17.06.2010 määrusega väljamõistetud kriminaalmenetluse kulude ositi tasumiseks vastavalt täiteasjades nr 192/2014/610 ja nr 192/2014/611 rahuldamata. Maakohtu seisukohad olid järgmised.
2.1.Kuna kohtulahenditega välja mõistetud rahalise sissenõude ja menetluskulude sundtäitmiseks on algatatud täitemenetlused, siis tuleb lisaks KrMS § 424 sätestatule arvestada täitemenetluses oleva rahalise sissenõude tasumise tähtaja pikendamisel täitemenetluse seadustiku (TMS) §-st 45 tulenevaga. TMS § 45 kohaselt on kohtul mõjuvate põhjuste olemasolu korral, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane ning arvestades sissenõudja huvisid ja muid asjaolusid, õigus süüdimõistetu taotluse korral peatada või ajatada kuni ühe aasta võrra sundtäitmisele pööratud rahatrahvi täitmiseks algatatud täitemenetlust. H.H kannab määruse tegemise ajal vangistust.
2.2.Maakohus leidis, et H.H vangistuses viibimist ei saa lugeda täitemenetlust takistavaks mõjuvaks põhjuseks TMS § 45 alusel, kuna TMS § 31 kohaselt on nõudeid võimalik täita ka vangistuses viibides. TMS § 31 lg 1 kohaselt kannab vangla kinnipeetava töötasust või muust kinnipeetavale laekuvast rahast kinnipeetud osa täitemenetluses esitatud nõuete täitmiseks. Kinnipeetav osa arvutatakse vastavalt vangistusseaduse §-le 44. Seega ei saa olla võlgniku suhtes ebaõiglane olukord, kus tema vangistuses viibitud ajal peetakse sissetulekutest kinni üksnes seaduses ette nähtud osa ning vangile on tagatud rahaliste vahendite laekumise korral ka isiklike rahaliste vahendite olemasolu. Samuti ei oleks täitmise tähtaja ajatamine sissenõudja huvides. Arvestades eeltoodut, leidis maakohus, et H.H taotlus täiteasjades nr 192/2014/610 ja nr 192/2014/611 olevate nõuete ositi täitmiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna täitemenetluse jätkamine ei ole H.H suhtes ebaõiglane.
2.3.Lisaks märkis maakohus veel, et isegi juhul, kui süüdimõistetul esinevad mõjuvad põhjused, mis takistaksid tal rahaliste nõuete tähtaegset täitmist, ei võimalda kehtiv õigus nende tasumise tähtaega pikendada korraga enama kui 1 aasta võrra. Seega määrates näiteks ainuüksi H.H-lt täiteasjas nr 192/2014/610 sissenõutava kaitsjatasu ositi tasumisele maksimaalseks tähtajaks, s.o 12 kuuks, kujuneks igakuise makse suuruseks 83,28 eurot (999,32:12). Arvestades H.H poolt kirjeldatud maksevõimet ja soovitud igakuise makse suurust, ei ole reaalne, et ta on võimeline igakuiselt sellist summat ainult menetluskulude katteks tasuma. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
3.Tartu Maakohtu 17.03.2015 määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu H.H , kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega määratakse kindlaks igakuine makse kohtutäiturile mõlemas täiteasjas kokku summas 15 eurot. H.H toob välja, et tema karistus lõpeb 28.10.2015, pärast mida ta on võimeline maksma suuremates summas võlgnevusi täiteasjades. Praegu tahab tema maksta kuni vabanemiseni 15 eurot kuus. Süüdimõistetul on hoiustatud vabanemisfondis 1170 eurot, mida ta ei saa kasutada enne vangistusest vabanemist. Ringkonnakohtu seisukoht
4.Ringkonnakohus, olles tutvunud maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning esitatud määruskaebus rahuldamata. Kuna ringkonnakohus maakohtu määruses toodud seisukohtadega nõustub, märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele järgnevat.

TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

4.1.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses tooduga, mille kohaselt asjaolu, et süüdistatav viibib vanglas, ei ole aluseks täitemenetluse peatamiseks. Ringkonnakohus, sarnaselt maakohtuga, asub seisukohale, et TMS § 31 kohaselt vangla kannab kinnipeetava töötasust või muust kinnipeetavale laekuvast rahast kinnipeetud osa igas kuus selle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, kes on rahalise nõude täitmiseks saatnud. Ehk teisisõnu on H.H võimalik tasuda vangistuse jooksul täitemenetluse kulusid ning kinnipeetava töötasust või muust laekuvast rahast peetakse iga kuus kinni vaid osa vastavalt TMS § 44-le. Tulenevalt sellest jäävad süüdimõistetule ka isikud rahalised vahendid alles ning nõude ajatamine rikuks sissenõudja huvisid. Kaebusest ei ilmne, et esineb muid võlgniku perekondlikust või majanduslikust olukorrast tulenevaid asjaolusid, mille alusel oleks täitemenetluse jätkamine ebaõiglane.
4.2.H.H väide, et tal on võlgnevuste tasumiseks raha olemas, kuid saab seda kasutada alles karistuse ärakandmisel, ei ole aluseks täitemenetluses sissenõutavate menetluskulude ajatamiseks, sest tegemist ei ole tema suhtes menetluse jätkamise ebaõigsusega. Maakohus on põhjalikult ka selgitanud, miks ei ole võimalik määrata nõuete tasumist 1 aasta jooksul ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks seda üle korrata.
5.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu H.H määruskaebuse rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.