Kohtulahend

endal sissetulek puudub. Ei näe vanglas töötamisel mõtet, kuna palk on liiga väike. Peab vangistuse ajal töötamist alavääristavaks. Materialistliku mõtteviisiga, hindab üle kõige majanduslikku heaolu. Sooritanud järjepidevalt kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Varasemad kuriteod toime pannud alkoholijoobes, samuti on käitunud joobes olles vägivaldselt (rööv). Varasemalt eitas sõltuvusprobleeme, hetkel tunnistab varasemat alkoholi kuritarvitamist. Vabaduses tarbis alkoholi enda sõnul peamiselt nädalavahetustel ning tarbimine ei mõjutanud tema igapäevaelu. Osaleb alates 14.01.2015 sotsiaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treening. Isik on kriminaalkorras karistatud 4 korda, vanglas viibib 3-dat korda. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 56%. Vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus 2 aasta jooksul on 52%. Viru Vangla ei toeta Rainis Põldme tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldusametniku andmetel vabanedes asub Rainis Põldme elama aadressil xxx. Kodukülastuse käigus selgus, et tegemist on kahetoalise korteriga, mis kuulub Rainis Põldme ema UxxxKxx. Käesoleval ajal elab antud aadressil vaid kinnipeetava ema. Kriminaalhooldaja kontrollis võimalust elektroonilise valveseadme paigutamiseks antud korteris ja selgus, et antud eluase vastab tehnilistele nõudmistele elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetava emale on selgitatud elektroonilise valve põhimõtteid ning ta andsid nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Vestlusest Uxxx Kxxx selgus, et vastavalt oma võimalustele on ta valmis ka poega vabanemisel materiaalselt aitama. Telefonivestlusest kinnipeetava venna Rxxx Kxxxa selgus, et ta xxx ning ta on nõus võtma Rainis Põldme tööle enda xxx. Raimond Kuke sõnul on Rainis Põldme ka varasemalt tema firmas töötanud ning selle tööga kursis. Ehitusobjektid saavad olema üle kogu Eesti. Rainis Põldme on korduvalt kriminaalkorras karistatud, teda on varem allutatud ka käitumiskontrollile ning katseajal pani ta toime uue kuriteo. On toime pannud nii vara- kui isikuvastaseid kuritegusid. Vestlusest kinnipeetava emaga selgus, et Rainis Põldmel on olnud alkoholiprobleeme juba varasest noorusajast peale, tema kuriteod on enamasti samuti toime pandud alkoholijoobes ja koos kaaslastega. Alkoholijoobes võib Rainis Põldme käitumine olla ettearvamatu ja muutuda vägivaldseks. Prokurör Natalja Firsova ei toeta kirjalikult esitatud seisukohana kinnipeetava vabastamist elektroonilise valve alla. Rainis Põldme ei taotle ennetähtaegset vabastamist ja soovib kanda karistuse lõpuni vangistuses. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamustega, leiab, et Rainis Põldme tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Rainis Põldme isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale xxx.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. Rainis Põldme nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 1 distsiplinaarkaristus, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. Rainis Põldmel on kriminaalkorras karistatud neljal korral (vara- ja isikuvastase kuritegude eest). Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud, jätkates süütegude toimepanemist. Seega ta ei ole oma karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega, mis avaldus ka tema kuritegelikul käitumisel ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning Rainis Põldme puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Rainis Põldmel oli varasemalt allutatud käitumiskontrollile, mis ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks Rainis Põldme uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus kuid see ei mõjutanud tema käitumist. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava varasemat käitumist kohtul puudub käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo asjaolud ning käitumist käitumiskontrolli ajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra

kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Rainis Põldme vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.