1-15-115
Kohus
Pärnu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
6. aprill 2015. a Haapsalu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-15-115 (14250101703)
Kohtukoosseis
Kohtunik Piia Jaaksoo
Kriminaalasi
Rasmus Kallas süüdistus KarS § 121 järgi
Prokurör Süüdistatav
Indrek Kalda Rasmus Kallas – isikukood 39501031919, elukoht *, * kodanik, emakeel * keel, *haridus, töökoht *, karistamata.
Kaitsja
Advokaat Andres Tamm
Taotlus
Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Indrek Kalda taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks Rasmus Kallas suhtes KrMS § 2031 alusel
1-15-115 Rasmus Kallas’ele on esitatud süüdistus selles, et tema lõi 06.09.2014 kella 20.00 paiku Hiiu maakonnas Hiiu vallas Luidja külas M talus maja teisel korrusel asuvas toas oma * R K kahel korral rusikaga näo piirkonda. Sellise tegevusega põhjustas Rasmus Kallas R K füüsilist valu, * Sellise tegevusega pani Rasmus Kallas toime teise inimese löömise ehk kehalise väärkohtlemise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 121 järgi ning alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. KarS § 121 järgi kvalifitseeritav kuritegu on keskmise raskusastmega teise astme kuritegu, mille eest oli kuriteo toimepanemise ajal ette nähtud ka kõige kergemaliigiline karistusliik - rahaline karistus ning vangistus kuriteo toimepanemise ajal ühest kuust kolme aastani. Rasmus Kallase poolt kasutatud füüsiline vägivald ei olnud suure intensiivsusega, tegemist oli kahe rusikalöögiga ja ei põhjustanud kannatanule olulisi tervisekahjustusi, mis oleks nõudnud ka haiglaravi. Tsiviilhagi pole esitatud. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Rasmus Kallas on varem kriminaalkorras karistamata isik. Ta omab kindlat elu- ja töökohta. Ta pani kuriteo toime üsna noores eas ja tema puhul pole uue kuriteo toimepanemise tõenäosus suur. Oluline on võtta süü suuruse hindamisel arvesse ka kuriteole vahetult eelnenud kannatanu enda õigusvastast käitumist, kes põhjustas alkoholijoobes olles Rasmus Kallase vanaema majas tulekahju ning ei käitunud ka Rasmus Kallase majja saabudes adekvaatselt. Süüdistatav Rasmus Kallas ja kannatanu R K on * ja * kes puutuvad edaspidi mingil määral ka * kokku. Pärnu Maakohus saatis 26. veebruari 2015 lepitusmenetluse rakendamise määrusega süüdistatava Rasmus Kallase ja kannatanu lepitaja juurde. Sotsiaalkindlustusameti peaspetsialist K. P. poolt koostatud lepituse käiku kirjeldava aruande ja lepituskokkuleppe kohaselt on 16.03.2015 sõlmitud lepituskokkulepe kannatanu ja süüdistatav Rasmus Kallase vahel lepitaja juuresolekul. KrMS § 2032 lg 3 alusel sõlmitud lepituskokkuleppe kohaselt on R K ja Rasmus Kallas nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja lepivad kokku alljärgnevates tingimustes:
KrMS § 2031 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav või süüdistatav on kannatanuga leppinud KrMS § 2032 sätestatud korras, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 2031 lg 1 sätestatud aluseid, mis keelaks eelnimetatud alusel kriminaalmenetluse lõpetamise, ei esine.
1-15-115 Lepitaja poolt koostatud lepituse käiku kirjeldavast aruandest selgub, et lepitusmenetluses toimus kolm kohtumist – 06.03.2015 süüdistatava Rasmus Kallasega, 16.03.2015 kannatanu R K ja peale kohtumist kannatanuga toimus uus kohtumine süüdistatava Rasmus Kallasega. Süüdistatav oli nõus lepitusmenetlusega. Ta ei õigustanud oma käitumist 06.09.2014 aasta õhtul, mil lõi *, kuid ei näinud ka muud võimalust, kuna * takistas tule kustutamist vanaemale kuuluva maja II korrusel. Edaspidi lubas hoiduda vägivalla kasutamisest probleemide lahendamisel. Kannatanu oli nõus lepitusmenetlusega. Tema sooviks oli asi võimalikult kiiresti lõpetada, et süüdistatav hoiduks edaspidi vägivalla kasutamisest ja ei provotseeriks teda, kui viibib *. Süüdistatava suhtes tal materiaalseid nõudmisi ei olnud. Kannatanu ei soovinud kohtumist süüdistatavaga ja kirjutas kohtumisel alla lepituskokkuleppele. Teisel kohtumisel süüdistatavaga oli süüdistatav nõus lepituskokkuleppes olevate kohustustega. Samuti lubas hoiduda vägivalla kasutamisest ja võimalusel suhtlemisest kannatanuga. Süüdistatav allkirjastas lepituskokkuleppe. Lepituskokkulepe on kohtule esitatud, selle kohaselt kannatanu ja süüdistatav on leppinud ning süüdistatav ja kannatanu on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega. Kokku on lepitud, et Rasmus Kallas kohustub hoiduma füüsilisest vägivallast R K suhtes ning Rasmus Kallas, viibides *hoiab kodurahu ega provotseeri R K. Rasmus Kallas on kriminaalkorras karistamata isik. KrMS § 2031 lg 3 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral paneb kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja täita lepituskokkuleppe mõningaid või kõiki tingimusi. Nimetatud alusel määratud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Kohus nõustub prokuröri taotluses toodud kohustuste panemisega ja leiab, et süüdistataval tuleb hüvitada 01. septembriks 2015 riigi tuludesse kriminaalasjas tekkinud menetluskulu – kaitsjale A.Tamm makstud kaitsjatasu 192 eurot /tl 15-18 I kd/ ning täitma lepituskokkuleppes kokku lepitud kohustusi. Prokuröri taotlusele on süüdistatav Rasmus Kallas andnud allkirjaga nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks ja nõustunud määratavate kohustustega KrMS § 2031 lg 5 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 2031 lg 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Kohus nõustub prokuröri taotluses toodud seisukohtadega ja seega on kriminaalmenetluse lõpetamiseks seaduses ettenähtud alused olemas. Tõkend puudub. Asitõendid puuduvad. Määrus tuleb saata teadmiseks Eesti Haigekassale, sest Eesti Haigekassa on tasunud seoses 06.09.2014 kannatanule R K tekitatud kehavigastustega osutatud raviteenuste eest SA Hiiumaa Haiglale HH seeria arved nr 148027 - 29,19 eurot ja nr 148094 - 17,05 eurot. Samuti maksis haigekassa kannatanule ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe nr 3325 alusel 57,97 eurot. Haigekassa kantud kahjud kokku 104,21 eurot /tl 16 II kd/. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 2031 lõikest 1, 3, 5 ja 7 kohus leiab, et prokuröri taotlus kuulub rahuldamisele ja kriminaalasjas kuulub menetlus Rasmus Kallase suhtes lõpetamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.