Kriminaalasi nr 1-13-5593
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
01. aprill 2015, Rakvere kohtumaja
koht Kohtuasja number
1-13-5593
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Sergei Judin’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
SERGEI JUDIN, isikukood 38211070268, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 25.01.2013 ja lõpp 22.02.2016
Jätta SERGEI JUDIN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 11.02.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Judini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Judin kannab käesoleval ajal karistust Harju Maakohtu 25.09.2013 kohtuotsuse järgi. Nimetatud kohtuotsusega tunnistati Sergei Judin süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu. KarS § 65 lg 1 kohaselt mõisteti liitkaristus, lugedes kergem karistus, s.o Harju Maakohtu 25.01.2013.a otsusega mõistetud vangistus 1 aasta 4 päeva kaetuks raskema karistusega ning mõisteti lõplikuks karistuseks vangistus 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 12.-13.09.2012.a, s.o 2 päeva ning ärakandmisele kuulub 3 aastat
28 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestatakse eelmise kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 25.01.2013.a. Harju Maakohtu määrusega 17.02.2015 jäeti Harju Maakohtu 25.09.2013.a otsusega nr 1-135593 Sergei Judinile KarS § 184 lg 2 p 2 alusel mõistetud üksikkaristus ja KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud liitkaristus muutmata. Sergei Judinit on kriminaalkorras karistatud 10-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Kuriteod varieeruvad, peamiselt on kinnipeetavat karistatud varavastaste ja narkootikumidega seotud kuritegude eest. Praegune kuritegu on narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine ja rahalise kasu saamise eesmärk. Individuaalse täitmiskava raames on toimunud vestlused narkootikumide mõjust tervisele, käitumisele ja seostest kuritegevusega. Isik tunnistab, et tema probleemid on seotud narkootikumide tarvitamisega, kuid siiani ei ole miski aidanud sõltuvusest vabaneda. Kindlat motivatsiooni või teotahet ei olevat isikul veel tekkinud. Hoolimata isiku püüdlustest on olnud tagasilangusi. Samas ei väljenda isik eneseusku selles, et ei hakka peale vabanemist taas narkootikume tarvitama. Kinnipeetav saab aru, et oleks vajalik muuta keskkonda, kuid see ei ole nii lihtne. Alates 30.01.2015 osaleb isik sotsiaalprogrammis "Eluviisitreening". Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 2 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 10 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Enne vangistust elas Sergei Judin koos isaga 3-toalises korteris aadressil xxxx. Võimaliku vabanemise korral soovib Sergei Judin elama asuda samale aadressile, hiljem juba xxxx. Telefonivestluses kinnipeetava isa A J selgus, et isa ei soovi võtta Sergei Judinit enda juurde elama. Vabanemisel on Sergei Judinil võimalus pöörduda xxxx Linnaosavalitsusse taotlemaks endale elamispinda. Kinnipeetav lõpetas 9. klassi xxxx Gümnaasiumis, jätkates seejärel õpinguid xxxx Mehhaanikakoolis keevitaja erialal, kuid õpingud jäid pooleli. Eelmise vangistuse ajal omandas isik puidupingitöölise eriala, samuti on isik Ehitajate Koolituskeskuses omandanud kahvellaaduri eriala, maalri, krohvija ja plaatija kutseoskused. Sotsiaalses õppekeskuses on isik läbinud ettevõtluse koolituse. Riigikeele oskuse tase on kinnipeetaval B1. Haridusse ja enesetäiendamisse suhtub isik positiivselt, talle meeldib õppida ja omandada uusi teadmisi. Enne vangistust oli kinnipeetav töötuna arvel Töötukassas. Tema sissetulekuks oli töötutoetus ja rahaliselt toetasid ka vanemad. 2004. aastal on isik töötanud ametlikult firmas xxxx sanitaartehnikuna. 2007. aastal pool aastat töötas isik ametlikult xxxx tehases töölisena. Mitteametlikult on kinnipeetav töötanud ehitustel abitöölisena. Majandusliku toimetulekuoskuse puudulikkust näitab kuritegelik käitumine raha saamise eesmärgil. Vabaduses olles läbis isik mitmeid Töötukassa poolt korraldatud kursusi. Meditsiiniosakonna andmetel ei ole isik võimeline töötama majapidamistöödel. Vabanedes kinnipeetaval kindel töökoht puudub. K-Raha andmetel on kinnipeetava vastu esitatud rahalisi nõudeid summas 3219,08 eurot. Vabanemisfondis on isikul raha 839,16 eurot. Isik on motiveeritud võlgnevusi tasuma. Vangistuses toetab kinnipeetavat materiaalselt tema ema. Kinnipeetaval on lähedastest ema V J, kes elab xxxx ja isa A J. Emaga suheldakse telefonitsi, isa sõnul ta pojaga ei suhtle. Kokkusaamisi ei toimu. Naissuhted on vaheldunud, lapsi kinnipeetaval ei ole. Kinnipeetav on olnud suhtes kriminaalkorras karistatud isikuga. Kinnipeetava tutvusringkonda kuulusid kriminaalse taustaga ja narkootikume tarvitavad isikud, kellega ta enam ei suhtle. Riskeerivale ja hoolimatule elustiilile viitavad isiku korduvad seaduserikkumised. Kuriteod on sooritatud peamiselt oma sõltuvuse rahuldamiseks. Alkoholi kuritarvitamisest tingitud probleemkäitumist viimaste aastate jooksul ei ole
tuvastatud. Isiku sõnade kohaselt tarvitas ta alkoholi väga harva, kui siis vahel tähtpäevadel. Kinnipeetava sõnul on ta tarvitanud erinevatel ajaperioodidel erinevaid narkootilisi aineid. Viimasel ajal tarvitas peamiselt fentanüüli, kokaiini ja marihuaanat. Isiku sõnul on ta olnud ravil Wismari Haiglas ja rehabilitatsioonikeskustes nii Venemaal kui ka Rakveres. Wismari Haiglas sai metadoonravi, vanglas metadooni-asendusravi. Kinnipeetav tunnistab sõltuvusprobleemi. Meditsiiniosakonna andmetel on diagnoosid narkosõltuvus. Psühhiaatri hinnangul on sobiv sõltuvusravi liik narkorehabilitatsioonikeskus. Isik on andnud kirjaliku nõusoleku vabanemisel minna rehabilitatsioonikeskusesse narkosõltuvusravile. Korduv karistatus kriminaal- ja väärteokorras näitab kinnipeetava kuritegelikke hoiakuid. Isikut mõjutab tema tugev sõltuvus narkootilistest ainetest, mis omakorda on pikka aega suunanud tema väärtushinnanguid, suhtlusringkonda ja igapäevast tegevust. Arvestades isiku varasemat elustiili on tõenäosus uuteks seaduserikkumisteks olemas. 2013. aastal on isik ähvardanud vanglateenistuse ametnikku. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalhooldusel olnud ja katseajal nõudeid rikkunud ning uusi seaduserikkumisi toime pannud. Kinnipeetava puhul ei ole andmeid vägivaldsest käitumisest. Impulsiivsele käitumisele viitab isiku oskamatus õppida eelmistest vigadest. Kinnipeetav on tegutsenud peamiselt hetkeemotsioonidest või vajadustest lähtuvalt, minnes sageli kergema vastupanu teed. Ohtlikkus ühiskonnas seisneb kinnipeetava puhul varavastaste ja narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemises. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 56%. Lähtuvalt eeltoodust Viru Vangla toetab Sergei Judini ennetähtaegset vabastamist ning teeb ettepaneku kohaldada tema suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,5 sätestatud kohustusi. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Sergei Judini elukaaslaseks on olnud J Z, kes on olnud kriminaalhooldusel. Kui kohus peab võimalikuks Sergei Judini KarS § 76 järgi tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis oleks otstarbekas lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele kohustada teda täitma ka KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,5 sätestatud kohustusi. Isikul tuleks vabanemisel jätkata metadooniravi. Sergei Judin avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta selgitas, et sai vanglas metadoonravi kuni 09.01.2015. Vabanedes hakkab ta elama isa juures. Elektroonilise valve alla vabaneda ta ei tahtnud, kuna soovis metadoonravi lõpetada. Kinnipeetava väitel ta suhtleb isaga, saab temalt pakke ja kirju. Ta ei tea, miks seda iseloomustuses märgitud ei ole, arvates, et võib-olla ei saanud kriminaalhooldaja isast aru. Ta on andnud nõusoleku sõltuvusravi kohaldamiseks, tunnistades probleemi. Kinnipeetav kinnitas, et ükskõik, milline on kohtu otsus, ta hakkab võitlema sõltuvusega, sest tahab elada. Vabanemisel läheb ta Anonüümsete narkomaanide gruppi. Töökohta tal ei ole. Ta saab küll töötada, aga probleem on narkootikumides. Ta omab töökogemusi ja teab teenitud raha hinda. Kinnipeetav tunnistas, et küsimusele, kas ta suudab narkootikumide tarvitamisest hoiduda, on tal raske vastata, kuid ta tahab väga elada ilma narkootikumideta. Kõige suuremaks kingituseks peab ta elu ja vabadust. Vanemad on tal ka juba vanad, peaaegu pensionärid. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Sergei Judini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur ei ole vastu Viru Vangla poolt kohtule edastatud ettepanekule kinnipeetav S. Judini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks Sergei Judinil jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle
võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 22.02.2016. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 27.01.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja tähtaja kohta. Prokuratuur toetab Sergei Judini tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Sergei Judin ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Sergei Judinit on kriminaalkorras karistatud 10-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Sergei Judin kannab käesoleval ajal karistust muuhulgas esimese astme narkokuriteo eest KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Kinnipeetav on korduvalt olnud kriminaalhooldusel, kuid on katseajal kontrollnõudeid rikkunud ja uusi kuritegusid toime pannud. Eeltoodust järeldub, et varasemad karistused, sealhulgas reaalsed vangalakaristused ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine, ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju. Sergei Judin väitis kohtuistungil, et läheb elama oma isa A J juurde aadressile xxxx, kuid Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei soovi A J võtta oma poega Sergei Judinit vabanedes enda juurde elama. A J väitel ta pojaga ei suhtle, samas Sergei Judin kinnitas kohtuistungil vastupidist. Seega puudub Sergei Judinil vabanedes alaline elukoht, samuti puudub tal vabanedes garanteeritud töökoht. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus. Seni läbitud sõltuvusravid ei ole tulemusi andnud. Narkootikumide tarvitamist tuleb kinnipeetava puhul pidada peamiseks riskifaktoriks. Isik on andnud kirjaliku nõusoleku vabanedes minna sõltuvusravile. Viru Vangla hinnangul on Sergei Judini puhul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 56%, mis ei ole sugugi madal risk. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitaks uute kuritegude toimepanemise riske maandada ja korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas. Kohtu hinnangul ei kaalu Sergei Judinit positiivselt iseloomustav asjaolu (kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine) üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid kohus peab kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Sergei Judini suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Kohus peab vajalikuks lisada, et kuigi nii vangla kui ka prokuratuur toetavad isiku ennetähtaegset vabanemist, ei ole need arvamused kohtu jaoks siduvad. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.