Kohtulahend

Asjaolud Viru Vangla esitas 24.03.2015 Viru Maakohtulelidmaterja enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

kinnipeetava T.L-i tingimisi

T.L tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 17.06.2013 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9, § 21 5 lg 2 p 1 - § 25 lg 2 järgi ja KarS § 6 4 lg 1, § 65 lg 1 kohaldamisega karistati vangistusega 4 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, 1 kuu 4 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 10 kuud 26 päeva. Karistuse kandmise algus 03.05.2013 ja lõpp 29.03.2017. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 29.03.2015 Kinnipidamisasutusest T.L-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on üheksa kehtivat distsiplinaarkaristust (enamasti keelatud esemete omamise eest). Isik on kinnipidamisasutuses osalenud järgmistes tegevustes: 21.02.2014 -11.04.2014 läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening; 28.07.2014-27.11.2014 toimusid motiveeritud vestlused elukutse õpingutest toateeninduse erialal; 12.12.2014 alustas osalemist sotsiaalprogrammis Equip; alates 23.05.2014 on olnud majandustöödel hõivatud. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib elama asuda aadressile xxx. Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva kolmetoalise korteriga. Ema on nõus isiku enda juurde võtma ja materiaalselt toetama. Isik lõpetas xxx klassi, vangistuses on omandanud põhihariduse. Enne vangistust töötas paar kuud Tartu autoremondifirmas, ülejäänud aja veetis tegevusetult. Isikul on tasumata rahalisi kohustusi. Isikul on lähedastest ema. Sõpruskonda kuuluvad eranditult kriminaalkorras karistatud isikud. Isik on tuunustuse nimel valmis toime panema õigusrikkumisi. Isik pani väär- ja kuritegusid toime alkoholijoobes. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 87 %, üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on 70%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 56%. Viru Vangla ei toeta T.L-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldja arvamuse kohaselt on kinnipeetaval lähedastest ema, kellega suhtleb telefoni teel. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Võimaliku vabanemise korral soovib isik elama asuda emale kuuluvasse korterise xxx. Tegemist on heade elamistingimustega kolmetoalise korteriga, korteris elavad ema ja kaks nooremat last. Ema on nõus isiku vabanemisega nimetatud aadressile ja on nõus teda materiaalselt toetama. Isikul puudub vabanemisel garanteeritud töökoht. Süüdimõistetu pani katseajal toime uue kuriteo. Prokurör, kirjalikus arvamuses, nõustub Viru Vangla poolt 06.03.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata ega toeta samuti, nagu vangla, Margo Rebase ennetähtae gset vangistusest vabastamist. T.L-ist on kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral ning käesolevat vangistust (liitkaristust) kannab ta mh I astme kuriteo - röövimise eest. Isiku korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Kuna T.L kannab KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud liitkaristust mh vägivaldse varavastase kuriteo toimepanemise eest tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgil on näidata ühiskonnale, et võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toimepandud vägivallaga (röövimine), ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. T.L-i vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on nimetatud kinnipeetaval üheksa kehtivat distsiplinaarkaristust. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, mistõttu tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Lähtudes ärakandmata karistusaja pikkusest (karistusaja lõpp 2(5)

on 29.03.2017) arva b prokurör, et üsna pikaajaline katseaeg ja kriminaalhooldus nimetatud süüdimõistetu puhul ei ole põhjendatud. Prokurör leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole antud juhul põhjendatud, kuna T.L on näidanud oma varasema käitumisega, et tema käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole küllaldased meetmed, mis hoiavad ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Enne vangistust oli nimetatud kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifakt oriks. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on isik ohtlik avalikkusele ja kõrgoh tlik konkreetsele täiskasvanule. Süüdimõistetu poolt uue kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vastavalt 87% ja 56%. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur T.L-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja selgitas, et kuigi vangla ja prokuratuur ei toeta isiku vabastamist, on ema puhul positiivseid andmeid olemas. Kaitselaust toetab ema, tal on elukoht. Samuti vanglas on tal läbitud sotsiaalprogrammid. T.L selgitas, et ta sooviks vabaneda ja vabaduses ei hakka ta enam uusi kuritegusid toime panema. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et T.L tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 761 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane ja pani toime esimese astme tahtliku kuriteo, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. KarS § 761 lg 3 kohaselt kohaldatakse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse KarS §-s 76 sätestatut. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on lõpetanud xxx klassi, vangistuses omandas põhihariduse. Isik töötas paar kuud Tartu autoremondi firmas, ülejäänud aja veetis tegevusetult. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud neli korda, vanglakaristust kannab teist korda. Varem on isikut karistatud varguse eest, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt; asja omavolilise kasutamise katse eest, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varavastase kuriteo ja mis on toime pandud grupis; röövimise eest, mis on toime pandud grupi poolt; arvutikelmuse eest; kehalise väärkohtlemise eest ja võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega. Isik on viibinud kahel korral kriminaalhooldusel. Käesoleval hetkel kannab isik karistust süstemaatilise varguse eest, mis on toime pandud grupi poolt sissetungimisega ning asja omavolilise kasutamise katse eest, mis on 3(5)

toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varavastase kuriteo ja mis on toime pandud grupis. Kohtuotsuse aluseks olevast kokkuleppest nähtub, et süüdimõistetu varastas süstemaatiliselt koos teiste isikutega erinevatest kauplustest alkoholi. Samuti pani toime vallasasjade varguseid ja püüdis võõrast sõidukit omavoliliselt kasutada. Väärteokorras on süüdimõistetu karistatud 25-l korral: Alkoholiseaduse alusel 17-l korral; Tubakaseaduse alusel 5-l korral ; KarS § 218 alusel 3-l korral ( väheväärtusliku asja vargus). Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude dünaamika muutunud kergemaks. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ja majandusliku kasu saamine. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ed ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist – vargused, röövimine, asja omavoliline kasutamine, kelmus. Sh on isik toime pannud ka isikuvastase kuriteo, kehalise väärkohtlemise. Seega ei ole kinnipeetava puhul tema varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ed täitnud eesmärki, kuna ta pole neist endale järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Isikut on kahel esimesel korral karistatud muuhulgas šokivangistusega. Sellest hoolimata jätkas isik kuritegude toimepanemist. Kohus on veendumusel, et ei ole usutav, et varasemad karistused oleks isiku puhul täitnud piisavalt eesmärki ning et ta hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik osaleb vangistuses alates 23.05.2014 kuni käesoleva ajani majandustöödel ja osaleb alates 12.12.2014 noorteprogrammis Equip. Kinnipeetaval on kehtiv isikut tõendav dokument, ID-kaart, kehtivusega kuni 07.06.2017. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda aadressile xxx. Tegemist on kolmetoalise korteriga, kus elavad kinnipeetava ema ja ema kaks alaealist last. Isikul puudub vabanemisel garanteeritud töökoht. Isiku suhtlusring koosneb peamiselt kriminaalse taustaga isikutest. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik varastas süstemaatiliselt kauplustest alkoholi, püüdis sõiduautot omavoliliselt kasutada), korduvaid karistusi (isik on kokku neljal korral kriminaalkorras karistatud, enamjaolt varguste eest, kuid ka kelmuse, röövi ja asja omavolilise kasutamise katse ning kehalise väärkohtlemise eest eest; väärteokorras karistatud kokku 25-l korral), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu, kellel on kolm kehtivat kriminaalkaristust ja kes on juba varasemalt, korduvalt, määratud kriminaalhooldusele, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus nõustub Viru Vangla iseloomustuses toodud asjaoludega, mille kohaselt süüdimõistetu puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kõrge. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et teda on korduvalt karistatud mh ka šokivangistusega , leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Viru Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et isik töötab kinnipidamisasutuses alates 23.05.2014 kuni käesoleva ajani majandustöödel ja osaleb alates 12.12.2014 noorteprogrammis Equip, mis tähendab, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ärakandmises. 4(5)

Kinnipeetav a karistusaeg lõpeb 29.03.2017 , ärakandmiseks on veel natuke alla kahe aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Puuduvad andmed, et isikul oleks kindel töökoht. Lisaks nähtub kriminaalhooldaja esitatud iseloomustusest, et isiku suhtlusvõrgustik koosneb peaasjalikult kriminaalse taustaga isikutest, mida võib pidada üheks riskifaktoriks uue kuriteo toimepanemisel. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutused ( osalemine tööhõives ja sotsiaalprogrammides ning motiveerivates vestlustes) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Kuna see tingimus ei ole täidetud (isikul on üheksa kehtivat distsiplinaarkaristust), näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid (vanlga sise -eeskirjad). Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et süüdimõistetul on olnud tihti probleeme keelatud esemete valdamisega selleks mitte ette nähtud kohas. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasema tele kriminaalhooldustele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu T.L-i temale Tartu Maakohtu 17.06.2013 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/ Inna Kirsipuu kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.