Kohtulahend

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

F.D ei ole nõus talle vangistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Juhul, kui see talle ikkagi määratakse, on ta nõus selle läbima. KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Kinnipeetavale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal ning kas on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki F.D isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 14-korral kriminaalkorras karistatud! Tema karistused on muutunud raskemateks, praegu kannab karistust liitkaristusena röövimise, varguse katse ja varguse eest. Tema kuritegelik käitumine algas juba 15-aastaselt. Enamuse oma elust on ta viibinud vanglas, mistõttu on ta omandanud vangla subkultuurile omased väärtushinnangud ja hoiakud. Vangistuses kinnipeetav õppis vastavalt individuaalsele täitmiskavale „Kivi jabetoonkonstruktsioonide ehituse“ erialal, mille katkestas, kuna ei näinud erialase hariduse omandamisel mõtet. Vangistuse ajal oli rakendatud majandustöödel, õppis riigikeele kursustel ning läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, milles osales aktiivselt ning oli motiveeritud. F.D on narkosõltlane, kes alustas narkootikumide tarvitamist juba 1999.a, tarvitas amfetamiini süstimise teel. Teda on korduvalt karistatud väärteokorras NPALS-i järgi ning samuti on ta korduvalt tarvitanud narkootikume ka vanglas. Seoses tema pikaajalise narkootikumide tarvitamise on risk uue kuriteo toimepanemiseks kõrge. F.D on nooruses tarvitanud ka alkoholi, kuid isiku sõnul tarvitas ta alkoholi harva ning ametlikud andmed alkoholi kuritarvitamise kohta puuduvad. Isiku korduv karistus viitab tema väljakujunenud kriminogeensele käitumismustrile ja elustiilile. Kinnipeetav ei ole oma varasematest karistustest õppinud ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. Talle on omane oma tegude õigustamine ning seaduskuulekas toimetulek ja probleemide sihipärane lahendamine on raskendatud. Lapsepõlves kasvatas teda peamiselt vanaema, suhted on head ka emaga. Teda alustas alkoholi tarvitamist juba 15-aastaselt. Kinnipeetav tunnistab oma narkosõltuvust ning tunnistab, et see on tema suurimaks probleemiks. Kohtu hinnangul on käitumiskontrolli kohaldamine F.D-le vabanemisjärgselt väga vajalik, kuna on suur risk, et isik iseseisvalt, ilma tugeva toeta kriminaalhooldaja poolt võib hakata toime panema uusi kuritegusid. Isik on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, mil ta rikkus kriminaalhoolduse nõudeid. Seega on F.D-le vabaduses resotsialiseerumiseks kriminaalhooldus väga oluline. Kohtu hinnangul vajab F.D vabanemisjärgselt kriminaalhooldusametniku abi sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude mitte toimepanemiseks. Vangla riskihindamise tulemusel on tema uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 75 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 40 %. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimaldab teostada F.D suhtes järelevalvet peale karistuse ärakandmist, kindlustamaks positiivseid muutusi. Kohus arvestab ka

sellega, et F.D-le käitumiskontrolli kohaldamine annaks võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Käitumiskontrolli ajal on võimalik hinnata F.D püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Tatjana Bogdanova kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.