Kohtulahend

Asjaolud: Viru Vangla esitas 26.01.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kullar Schumanni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks ühes tema allutamisega elektroonilise järelevalve alla. Kullar Schumanni on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, vangistuses viibib esimest korda. Mõlemad karistused liideti 11.10.2013 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega ja selle alusel kannab vangistust. Süütegu seisnes kehalises väärkohtlemises, narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemises, millele liideti varasem avaliku korra raske rikkumise süüdistus. Kuritegude dünaamikas on lisandunud vägivalla kasutamisele ka rahvatervisele ohtlik kuritegu. Mõlemad kuriteod on toime pandud suhteliselt lähestikku,

noorusele tulenevast impulsiivsusest ja alkoholi kuritarvitamisest tuleneva agressiivsest käitumisest. K. Schumann täidab vangistusseadusest tulenevat töökohustust. K. Schumann alustas õpinguid Jõhvi Gümnaasiumi 10-ndas klassis september 2014. On osalenud tööhõives vangla majandustöödel koristajana ja köögitöölisena. Kinnipeetavast olenematutel põhjustel on osalemine sotsiaalprogrammis AAT siiani läbimata, kuid on planeeritud uude perioodi. Uus ITK koostatud 19.12.2014. Kinnipeetav täidab individuaalses täitmiskavas olevaid tegevusi. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanedes läheb tõenäoliselt elama ema venna juurde aadressile xxxx. Tegemist on neljatoalise kõigi mugavustega korteriga, mis vastab elektroonse järelevalve seadme tingimustele. Asus Viru vanglas õppima 10. klassi ning on huvitatud õppimisest vangistuse ajal. Vabanemisel olemas kinnituskiri Paide Täiskasvanute gümnaasiumist õpingute jätkamiseks. On töötanud mitteametlikult. Lisaks teenis viimase aasta jooksul tulu narkootikumide vahendamisega. Otsib pigem lihtsamaid ja tulusamaid teenimise allikaid, ei näinud varasemalt narkootikumide vahendamises suurt eetilist konflikti, kuid on aru saanud enda sõnul, et oma pereliikmetele küll sellist valikut ei tahaks. On huvitatud tulevikus ametlikult töötamisest, kuid võib vajada motiveerimist, et senisest suhteliselt hõlpsast ja majanduslikult tasuvast elustiilist loobuda. Hetkel toetavad lähedased ja on nõus ka vabanemisel aitama. K-raha andmetel on tasumata nõudeid 1797,38 eurot, vabanemisfondis on 437,53 eurot. Kuulus narkootikumide vahendamisega tegelevasse ühendusse, tutvusringkonnas oli kriminaalse elustiili ja mõtteviisiga inimesi. Väidetavalt on suhted nendega lõpetatud. Toetavad suhted lähedastega, vanemad toetavad majanduslikult ja moraalselt. Isiku elustiili vabaduses võis nimetada riskivaks ja hoolimatuks. Väidab, et on teinud õiged järeldused oma karistusest. Väidetavalt tarvitas varem alkoholi sageli ja suurtes kogustes, mis avaldas negatiivset mõju majanduslikult ja sattus ka kaklustesse ja seadustega pahuksisse. Aasta enne vahistamist lasi panna ampulli ning ei tarvitanud ligi aasta üldse alkoholi. Vabanedes plaanib jätkata kainelt. Osales AA tegevuses. Väidetavalt on tarvitanud kanepit, ecstasyt ja amfetamiini paaril korral, proovimise eesmärgil ning sagedasemast tarvitamisest huvitatud ei olnud, kuigi tegeles ise ka narkootikumide vahendamisega. Sõltuvust diagnoositud ei ole ning kuriteod ei ole sooritatud narkootikumide mõjul. Juhutarvitaja. Vestlusel otseselt kuritegelikke ambitsioone ei väljenda, kirjeldab pigem tulevikuplaane, mis seotud stabiilsemate ja ühiskonnas aktsepteeritud tegevustega, nagu nt ametliku töö leidmine ja eluaseme soetamine. Kinnipeetav on emotsionaalselt stabiilne, enesehinnang on adekvaatne, kuigi analüüsivõime ja -oskus pigem madal. Kinnipeetaval on oma vanusele ja taustale kohased sotsiaalsed oskused. On vägivaldselt käitunud peamiselt joobeseisundis konflikte lahendades. Tunnistab, et muutub joobes agressiivseks ja mõjutatavaks. Impulsiivsele käitumisstiilile viitab korduv karistatus samalaadsete tegude eest ning oskamatus teha oma varasemast käitumisest adekvaatseid järeldusi, õigusrikkumiste toime panemine hetkeajel ja tagajärjed ootamatud. Ohtlikkus seisneb alkoholi kuritarvitamise kaasnevas agressiivses käitumises ja impulsiivsuses. Arvestades kinnipeetava karistatust on tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul panna toime uus kuritegu 61% (kõrge risk). Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 33% (keskmine risk). Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabanemist.

Prokuratuuri seisukoht: Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör ei olnud vastu kinnipeetava ennetähtaegsele vabastamisele. K. Schumann on vangistuses käitunud õiguskuulekalt, mida kinnitab asjaolu, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vangistuses veedetud aega on ta kasutanud õppimiseks, majandustöödel töötamiseks ning enesearendamiseks. Üksnes kuritegude tehiolud ei välista tema ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Isikul, kes kannab esimest reaalset vangistust, peab olema võimalik kuriteo riskide maandamise ja õiguskuuleka käitumisega näidata, et ta väärib kohtu usaldust ja võimalust vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. K. Schumanni kriminaalhooldusele allutamisega, elektroonilise valve ja lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, saab maandada uute süütegude toimepanemise riski, mis on oluline eeldus tema edaspidiseks seaduskuulekaks eluks. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Vabanedes on K. Schumannil olemas kindel elukoht, kuhu on võimalik paigaldada elektroonilise järelevalve seadmed, lähedaste moraalne ja varaline toetus, reaalne soov jätkata õpinguid. Eeltoodust tulenevalt kaaluvad süüdimõistetu võimalused vabanemisel ning käitumiskontrolliga seotud piirangud üles tema poolt toimepandud kuriteo tehiolud. Neil asjaoludel prokurör leidis, et K. Schumanni puhul on vangistus täitnud eesmärgi ning ta omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Eeltoodu alusel toetab prokuratuur Kullar Schumanni vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla kinnipeetava taasühiskonnastamise huvides. Maakohtu istung: 10.03.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et soovib vabaneda. On teinud vanglas järeldused ja leidnud, et ei soovi tagasi sellisele teele nagu enne vanglat käis. Kahetseb tehtut. On läbinud sotsiaalprogrammi „viha juhtimine“, on töötanud, käib koolis. Soovib õpinguid jätkata vabanedes. Kui kriminaalhooldajaga saab kokkuleppele, käib kooli kõrvalt tööl. Elektroonilisest järelevalvest on aru saanud. Perekond toetab sissetulekuga. Viimane kuritegu oli katseajal toime pandud, oli noor ja ei mõelnud tagajärgedele. Ei soovi selliseid asju enam teha. Isik märkis, et on esimest korda vangla karistust kandmas. Kaks aastat on olnud piisav, et teha elus korrektuure. Vanglas läbitud sotsiaalprogramm on aidanud. Enne mõtleb, kui hakkab midagi tegema. Kui kriminaalhooldaja peab vajalikuks, läheb alkoholiravile. Tunneb, et suudab alkoholile tulevikus ei öelda. Kõik suhted pahade sõpradega on katkenud. Vabanedes ei soovi neid ülesse otsida. Vangistus on eesmärgi täitnud. On nõus alluma kriminaalhooldajale ja täitma tema korraldusi. Kaitsja leidis, et kõik alused on täidetud, et Schumann tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise järelevalve alla. Kullar Schumann on isik, kelle suhtes on praeguseks ära kantud karistus täitnud oma eesmärgid. Ta on isik, keda võib usaldada ja anda talle võimalus tõestada, et ta suudab õiguskuulekalt vabaduses elada. On näha, et ta on olnud kuritegude toimepanemise ajal väga noor. Kaks aastat on noore inimese jaoks pikk aeg. See kaks aastat on piisav, et ta on

saanud enda sisse vaadata. Ta on lugenud psühholoogiaalaseid raamatuid, vestelnud psühholoogiga, osalenud sotsiaalprogrammi. Inimese motivatsiooni näitab asjaolu, et vangis olles on ta asunud õppima gümnaasiumis, soovib jätkata õpinguid vabanedes. Ta on töötanud vangistuses nii koristustööl kui köögitööl, see näitab, et ta suudab tulevikus ka legaalselt tööd teha. Ta kinnitas, et kui kriminaalhooldaja annab nõusoleku, et kooli kõrvalt tööd teha, siis ta seda ka teeb. Kui see kohe ei õnnestu, on tal olemas lähedased, kes aitavad teda materiaalselt. Tal on tasumata nõuded, kuid need ta soovib võimalikult kiiresti vabanedes tasuda. Kaitsja leidis, et inimesele hinnangu andmisel on oluline see, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vanglas on tegelikult päris paindumatu kord ja distsiplinaarkaristused võivad tulla väga väikse rikkumise eest. Schumanni puhul on see 2 aastat vangistust näidanud seda, et niivõrd korralikult vangistuse läbimine näitab seda, et ka vabanedes olles ta jätkab õiguskuulekat rada. Ta on inimene, kes suudab alluda normidele. Lisaks on oluline, et igasugused suhted varasemate sõpradega on katkenud, mingeid soove tal neid jätkata ei ole. Tal on olemas lähedased, kes teda toetavad. Ta tunnistab alkoholi probleemi ja ta osales ka AA rühma tegevuses. Ka vangla ametnikud on kirjutanud, et tal on toimunud mõttemaailmas suur muudatus, ta on küpsem ja suudab ennast ohjeldada. Ta suudab näha ette, mis tema käitumismall kaasa võib tuua. Karistus on olnud eesmärgipärane. Ta on isik, keda võib usaldada ja talle tuleb anda võimalus tõestada, et ta suudab ühiskonnas õiguskuulekalt elada. Jalavõru on väga heaks vahendiks temale, kui võruga kaasneb kriminaalhooldus. Pärast kahte aastat on kriminaalhooldaja tema jaoks tugiisik, kes aitab tal resotsialiseeruda. Jalavõru on ka distsiplineeriv vahend. Ma arvan, et noorele inimesele on see kõige inimlikum viis vangistusest tavaühiskonda naasmiseks. Kaitsja seisukoht ühtib prokuröri seisukohaga. Kullar Schumann tuleb vabastada tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla ja allutada kontrollnõuetele. Maakohtu määruse põhjendused: Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et kinnipeetava suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist ühes tema allutamisega elektroonilisele valve alla. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus märgib, et kinnipeetaval on vabaduses kindel elukoht ning toetavad lähedased. Elukoht on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Tuleb arvestada asjaoluga, et isiku käitumine vangistuses on olnud õiguskuulekas ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul on isik asunud end parandama, kuivõrd ta on vangistuses viibides töötanud ning õppinud. Seega kuigi isikul puudub vabaduses kindel töökoht, on ta vangistuses näidanud, et on võimeline omandama sissetulekut ka seaduslikul teel. Isik on avaldanud ka soovi vabanedes õpinguid jätkata. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on kuni 61%. Kohus on seisukohal, et hoolimata võrdlemisi kõrgest uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest saab isikule anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka prokurör.

Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt allutades ta elektroonilisele valvele ja määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Samas jälgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks isikule võimaluse tõestada, et ta on asunud ennast parandama ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata isiku püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Kohus, arvestades isiku varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal ning motiveeritust loobuda kuritegelikust käitumisest, vabastab tema tingimisi enne tähtaega, kohaldades elektroonilist valvet. Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise järelevalve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vastavalt KarS § 76 lg 5 määrab kohus kinnipeetavale katseaja kuni tema tegeliku karistusaja lõpuni. Vastavalt KarS § 78 p 2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.