Kriminaalasi nr 1-15-2619
Kokkuleppemenetlus Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. märts 2015.a Valga kohtumaja
Kriminaalasja number
1-15-2619
Kohtukoosseis
Kohtunik Marian Priks
Kohtuistungi sekretär Tõlk
Reelika Käis
Kriminaalasi Prokurör
P.J süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Valdo Gerassimov
Süüdistatav
P.J Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; IK: xxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; varem kohtulikult karistamata.
Kaitsja
KrMS § 173, §§ 248-249 ja § 318 lg 3 p 4 alusel Kohus otsustas: Süüdi tunnistada P.J KarS § 263 lg 1 p 2 järgi ja karistuseks mõista neljakuuline (4 kuud) vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel arvata P.J-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.15.01.2015.a, s.o kaks (2) päeva, ning KrMS § 102 lg 4 alusel raviasutuses viibimise aeg alates 16.01.2015.a kuni 31.01.2015.a, s.o kuusteist (16) päeva, karistusaja hulka. Lugeda P.J-ile kandmisele kuuluvaks karistuseks kolm (3) kuud ja 12 päeva vangistust.
KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui P.J üheaastase (1-aastase) katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:
2 (4)
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Valga kohtumajale.
Kohus
tuvastas: Kriminaalasjas süüdistatakse P.J-i selles, et tema, 09.01.2015.a kella 22:35 ajal, olles külas oma sugulasel Linda Merekivil Valga maakonnas Tõlliste vallas Laatre alevikus Iigaste mnt 8-11 saatis avalikult läbi internetiportaali Facebook noorsoopolitseinik Kirly Kadastikule sõnumi, et temal on Põltsamaa Ametikool direktoriga Andrus Kompusega tüli ja ta hangib endale relva, millega ta läheb kooli ja avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega, kasutades relva, laseb direktori ning pärast ka enda maha. Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega, kui see on toime pandud relvaga ähvardades, pani P.J toime KarS § 263 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi puudub.
Kokkuleppe sisu: Karistuse liik ja määr P.J suhtes: Prokurör nõuab kohtus: P.J-ile karistuseks neli (4) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata P.J-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14-15.01. 2015.a. s. o. 2 päeva ning KrMS § 102 lg 4 alusel raviasutuses viibimise aeg alates 16.01. 2015.a. kuni 31.01.2015.a. s. o. 16 päeva vahistusaja hulka. Lugeda P.J-ile kandmisele kuuluvaks karistuseks kolm (3) kuud ja 12 päeva vangistust. KarS § 74 lg. 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui P.J 1-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:
3 (4)
KrMS § 244 ja § 245 nõuetest lähtuvalt on sõlmitud lihtmenetluse kokkuleppe. Süüdistatav P.J kinnitab kohtuistungil, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Süüdistatav palub vähendada ja ajatada menetluskulud ühele aastale. Prokurör jääb kokkuleppe juurde. Prokurör taotlusele vastu ei vaide. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on käesoleval ajal 585 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Kohtueelses menetluses on kaitsja tasuna väljamõistetud 390 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud, milleks antud juhul on 635 eurot. Tulenevalt Psühhiaatrilise abi seaduse § 19 jätab kohus ekspertiisitasu 635 eurot riigi kanda. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus on seisukohal, et P.J-i taotlus menetluskulude vähendamiseks ja väljamõistetavas osas ajatamiseks on põhjendatud. Menetluskulude tasumine koheselt ja täies ulatuses käib temale üle jõu. P.J ei ole varem karistatud ning resotsialiseerumise väljavaade seetõttu hea. Kohus peab mõistlikuks vähendada menetluskulusid 50 % ning määrata kulude tasumine ositi ühe aasta jooksul. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392). /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Priks Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.