1-15-2329/5 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

7.V.R-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: • teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot; • määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot, so kokku menetluskulu 662 (kuussada kuuskümmend kaks) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „V.R, 1-15-2329, menetluskulud“. Menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: V.R süüdistatakse selles, et tema võttis omavoliliselt 17.05.2014.a. kannatanu XXX kuuluva sõiduauto Ford Escort reg/nr XXX, sõites nimetatud autoga Tallinnast, Majaka 8 asuva maja juurest ära ning kasutas võõrast sõiduautot omavoliliselt kuni 20.05.2014.a., mil ta Jüri vallas, Aaviku tee 5 asuva tankla juures sõiduki kontrollimisel kinni peeti. Seega V.R, võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega pani toime KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. V.R süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 22.11.2014 kella 15.00st kuni 24.11.2014.a. kella 09.00ni Tallinnas, aadressilt XXX asuvast korterist võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas kannatanule XXX OÜ-le kuuluvad tööriistad - tiigersaag Makita, ketassaag Makita, kaks akutrelli Makita, magnetofon Makita, tikksaag Makita, lööktrell Makita, kaks akulaadijat koguväärtusega 1500 eurot; ketaslõikuri Milwaukee, Alupex torupresstangid, ketaslõikuri Boch, pikendusjuhtme kogumaksumusega 500 eurot; Makita kohvri, mis sisaldas Makita lööktrelli, puuri, piigiotsa, freesi, lisapadrunit ja kaks paari elektriku näpitstange, 6 aknalinki ja mõõdulindi koguväärtusega 280 eurot, tekitades kokku vargusega kahju summas 2280 eurot. Seega V.R, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil pani toime KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 23.03.2015 Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Katrin Kabel, süüdistatav V.R ja tema kaitsja Toomas Pilt sõlminud järgneva kokkuleppe:

1) KarS § 215 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus V.R süüditunnistamist ning karistamist 4 (nelja)- kuulise vangistusega. 2) KarS § 199 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus V.R süüditunnistamist ning karistamist 6 (kuue)- kuulise vangistusega. 3) KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõista lõplikuks liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 4) KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusest maha V.R kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.05.2014.a., so 1 päev, mõistes lõplikuks karistuseks 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. 5) KarS § 73 lg 1, 3 alusel mitte pöörata V.R karistust täielikult täitmisele, kui ta 1-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg 1; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 199 lg-s 1, 215 lg 1; §-st 68 lg 1, 73 lg 1, 3 asub kohus seisukohale, et V.R kuulub temale KarS § 199 lg-s 1 ettenähtud kuriteo ja KarS § 215 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. V.R on täisealine ja töövõimeline isik, kes on avaldanud enesel töökoha ja sissetuleku olemasolu. Seega on kohtu arvates tegemist maksevõimelise isikuga. Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Samuti ei tuvastanud kohus kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Märkida tuleb sedagi, et seaduse kohaselt ei tule menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna süüdistatavat on eelnevalt korduvalt erinevate väärtegude toimepanemise eest karistatud ning andmed määratud rahatrahvide tasumise kohta puuduvad. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet V.R resotsialiseerumisväljavaadetele ja ka sel põhjusel tuleb menetluskulud jätta V.R kanda. Seega tuleb menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus, et menetluskulude suurusest lähtuvalt on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), so kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.