Kohtulahend

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et V.T Kxxxxxx Tartu Maakohtu 15.12.2014.a otsusega kriminaalasjas nr 114-10590 mõistetud karistust tuleb vähendada. KarS § 5 lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. V.T Kxxx on erinevate kohtuotsustega, mis hilisemalt on liidetud 15.12.2014.a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-10590, süüdi tunnistatud ja karistatud järgmiste kuritegude eest: KarS § 199 lg 2 p 9; § 199 lg 2 p 4, 7; § 199 lg 2 p 8, 9; § 121; § 142 lg 2 p 1; § 141 lg 2 p 1; § 263 p 3 järgi. 01.01.2015.a jõustunud karistusseadustiku uues redaktsioonis ei ole sisulisi muutusi KarS § 142 osas kuna nimetatud säte on juba varasemalt kehtetuks tunnistatud ning selles sisalduv koosseis vastab praeguse KarS § 141 sätestatule, mida uue seadustikuga muudetud ei ole. Seega KarS § 142 lg 2 p 1; § 141 lg 2 p 1 osas V.T Kxxxxxx mõistetud karistus ümberarvestamisele ei kuulu. Küll on muudetud vastutust ülejäänud sätete osas ning selles osas, samuti mõistetud liitkaristuste moodustamise osas tuleb V.T Kxxxxxe mõistetud karistused üle kontrollida alates varasemast. Viru Maakohtu 03.05.2013.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-2649, mis liideti hilisema Pärnu Maakohtu 16.01.2014.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-10180 mõistetud karistusega, tunnistati V.T Kxxx süüdi KarS § 142 lg 2 p 1 ning KarS § 61; KarS § 141 lg 2 p 1 ning KarS § 61 järgi; KarS § 263 p 3 järgi. Nimetatud otsuse puhul tuleb üle vaadata V.T Kxxxxxsüüdi mõistmine KarS § 263 p 3 osas. 01.01.2015.a jõustunud karistusseadustikus on varasemas KarS § 263 sisalduv paigutatud esimese lõike alla ning ära on kaotatud p 2 ja 21. Lisatud juriidilise isiku vastutus teises lõikes. V.T Kxxxi poolt toimepandud kuritegu on muudatuse tulemusena kvalifitseeritav kehtiva KarS § 263 lg 1 p 2 järgi. Sanktsiooni muudetud ei ole ja selles osas karistus muutmisele ei kuulu. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõisteti V.T Kxxxxxx liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning mõisteti V.T Kxxxxxx liitkaristuseks 8

2 (4)

kuud vangistust. Mõistetud vangistus määrati täitmisele mitte pöörata KarS § 74 lg 1,3 alusel tingimisi. Pärnu Maakohtu 16.01.2014.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-10180, mis liideti hilisema Viru Maakohtu 13.06.2014.a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5083, on V.T Kxxx süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ning § 121 järgi. 01.01.2015.a jõustunud karistusseadustiku redaktsioonis KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ja karistuse osas muudatusi ei ole. Kontrollida tuleb ka 01.01.2015.a jõustunud KarS § 218 ja KarS § 44 lg 2 muudatusi, kas varastatu väärtus vastab käesoleval ajal kriminaalvastutuste kaasa toovale väärtusele. KarS § 218 puhul on jäänud samaks, et väärteona kvalifitseerub süütegu, mis on väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu. Endiselt loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Kuni 31.12.2014.a kehtinud KarS § 44 lg 2 kohaselt oli miinimumpäevamäära suuruseks 3,20 eurot. Alates 01.01.2015.a kehtima hakanud KarS § 44 lg 2 kohaselt on miinimumpäevamäära suuruseks 10 eurot. Seega on väärteona karistatav tegu, millega omastatu ei ületa 200 eurot. Kriminaalasja süüdistuse kohaselt ületab V.T Kxxxx poolt ebaseaduslikult omandatu väärtus kokku 200 euro piiri. Vastutuse tooks ka olenemata varastatu väärtusest varguste süstemaatiline toimepanemine, mistõttu mõistetud karistus selles osas muutmisele ei kuulu. KarS § 65 lg 1 ja § 64 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 03.05.2013.a otsusega mõistetud karistusega 8 kuud vangistust. Liitkaristuseks mõisteti 8 kuud vangistust. Kuni 31.12.2014.a kehtinud karistusseaduse redaktsiooni § 121 kohaselt karistati teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Alates 01.01.2015.a kehtima hakanud karistusseaduse redaktsiooni kohaselt kuuluks V.T Kxxxx poolt toime pandud kuritegu kvalifitseerimisele § 121 lg 1 järgi, mis sätestab, et teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Seega on vähenenud KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest mõistetava karistuse ülemmäär (1 aasta vangistust) võrreldes KarS § 121 varasema sanktsioonimääraga (kuni kolm aastat vangistust). V.T Kxxxxxe on aga mõistetud KarS § 121 inkrimineeritava kuriteo eest karistuseks 1 kuu pikkune vangistus, mis ei ületa praegu kehtiva seaduse järgi võimaliku karistuse ülemmäära. Seetõttu ei kuulu V.T Kxxxx karistus KarS § 121 järgi vähendamisele. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu 03.05.2013.a otsusega mõistetud karistuse 8 kuud võrra ning mõisteti liitkaristuseks 9 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati eelvangistuses viibimise aeg 02-04.aprill 2013.a, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuulus vangistus 8 kuud 27 päeva. Juhindudes KarS § 74 lg 5 ja § 69 asendati vangistus 8 kuud 27 päeva V.T soovil üldkasuliku tööga 534 tundi. Töö tegemise tähtaeg on 1 aasta 10 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustati V.T Kxxxx täitma KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid. Viru Maakohtu 13.06.2014.a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5083, mis on liidetud hilisema Tartu Maakohtu 15.12.2014.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-10590, tunnistati V.T KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. Alates 01.01.2015.a kehtima hakanud karistusseadustikus on KarS § 199 lg 2 p 4 sõnastust on täiendatud laiendades kuriteo korduvust andvate tegude ringi. Muus osas sättes muudatusi ei ole, samuti ei ole muutunud karistuse määr. Lähtuda tuleb ka 01.01.2015.a jõustunud KarS §

3 (4)

218 ja KarS § 44 lg 2 muudatustest. Kriminaalasja süüdistuse kohaselt oli kinnipeetava poolt ebaseaduslikult omandatu väärtus 80 eurot, seega alla 200 euro piiri. Selles osas tuleb V.T Kxxxxvabastada temale mõistetud karistusest. Liitkaristust varasema otsusega KarS § 65 lg 2 alusel mõista ei saa. V.T Kxxx on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 15.12.2014.a kohtuotsusega kriminaalasjas 1-14-10590 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. 01.01.2015.a jõustunud karistusseadustiku redaktsioonis KarS § 199 lg 2 p 9 ja karistuse osas muudatusi ei ole. Kontrollida tuleb ka 01.01.2015.a jõustunud KarS § 218 ja KarS § 44 lg 2 muudatusi, kas varastatu väärtus vastab käesoleval ajal kriminaalvastutuste kaasa toovale väärtusele. Kriminaalasja süüdistuse kohaselt ei ületa V.T Kxxxx poolt ebaseaduslikult omandatu väärtus 200 euro piiri, kuid varguste süstemaatiline toimepanemine toob endiselt kaasa kriminaalvastutuse. V.T Kxxxx karistust muuta ei tule. Otsuse kohaselt liideti KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud karistusele 13.06.2014.a Viru Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-14-5083 V.T mõistetud karistus. Kuna süütegu, milles V.T Kxxx Viru Maakohtu 13.06.2014.a otsusega süüdi tunnistati, ei ole uue karistusseadustiku kohaselt kuritegu, siis seda nimetatud otsusega liita ei saa ja liitkaristus tuleb mõista Pärnu Maakohtu 16.01.2014.a otsusega. V.T Kxxxxxe Pärnu Maakohtu 16.01.2014.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-10180 mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 1 ja 6 uues redaktsioonis on muudetud vangistuse ja üldkasuliku töö tundide suhet, mis on aluseks vangistuse ümberarvestamisel üldkasulikuks tööks ja vastupidi. Kuni 31.12.2014.a kehtinud seaduses vastas ühele päevale vangistusele kaks tundi üldkasulikku tööd. Muudatuse tulemusel võrdub üks päev vangistust ühe tunni üldkasuliku tööga. Käesoleval juhul asenduskaristuse ärakandmata osa, mis käesoleva otsusega liita tuleb, ümberarvestamisele ei kuulu (RK 3-1-118-15). V.T Kxxxxxx mõisteti 16.01.2014.a otsusega 1-13-10180 liitkaristuseks 8 kuud ja 27 päeva vangistust KarS § 69 lg 1 alusel asendati V.T Kxxxxxx liitkaristuseks mõistetud vangistus 534 tunni üldkasuliku tööga, millest 22.05.2014 seisuga oli tehtud 22 tundi, tegemata oli 512 tundi. See tähendab, et Viru Maakohtu 13.06.2014.a otsusega mõistetud karistuse kandmise alguseks oli V.T Kxxxxl sooritatud 22 tundi, millele vastab 11 päeva vangistust. Seega Pärnu Maakohtu 16.01.2014.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa on 8 kuud 16 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel tuleb moodustada liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel (varasemalt suurendati raskeimat karistust 14 päeva) ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista V.T Kxxxxxx 9 kuud vangistust. Eelpool toodust tulenevalt tuleb vähendada V.T Kxxxxxe Tartu Maakohtu 15.12.2014.a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-10590 mõistetud karistust ja lugeda lõplikuks kohtuotsuste kogumis kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust, mille algust arvestada alates 04.12.2014.a. . Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 5 lg 2 ja KrMS § 431. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.