Rainer Krasmani süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1 ja § 199 lg 2 p-de 4, 7 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 5. detsembri 2014 otsus
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatava kaitsja advokaat Anne Vissak
Kohtuistungil osalesid
Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Kaitsja advokaat Anne Vissak Süüdistatav Rainer Krasman isikukood: 36802142752, elukoht: XXX varem kriminaalkorras karistatud kümnel korral, viimati 03.03.2009 Tartu Maakohtu otsusega KarS § 263 p-de 1, 2, 4, § 266 lg 1 ja KarS § 121 järgi vangistus 3 aastat tõkend: teises kriminaalasjas (1-14-9446) kinni peetud 10.11.2014 ja vahistatud Tartu Maakohtu 12.11.2014 määrusega.
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 5. detsembri 2014 otsus jätta sisuliselt muutmata, kuid täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni, täiendades seda punktiga järgmises sõnastuses: "Mõista Rainer Krasman KarS § 199 lg 2 p 7 järgi õigeks varguse toimepanemises grupi poolt."
2.Apellatsioon jätta rahuldamata.
3.
Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 312 eurot (sealhulgas käibemaks 52 eurot) advokaat Anne Vissakule tema poolt apellatsioonimenetluses Rainer Krasmanile riigi õigusabi osutamise eest.
4.Eeltoodud kulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu 26. märtsil 2015 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 27. märtsist 2015. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 27. märtsist 2015. Maakohtu otsus
1.Tartu Maakohtu 5. detsembri 2014 otsusega tunnistati Rainer Krasman süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 5 aastat 8 kuud vangistust. Ka tunnistati ta süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõisteti R. Krasmanile liitkaristuseks 6 aastat 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati R. Krasmani karistuse kandmise aega alates 5. detsembrist 2014.
2.KarS § 118 lg 1 p 1 järgi mõisteti R. Krasman süüdi selles, et tema 05.11.2012 ajavahemikul kella 20.00 kuni 21.00 Jõgeva linnas XXX asuvas A.V. elumajas lõi vähemalt 2 korral rusikaga U.K. näkku, mille tagajärjel hakkas kannatanul ninast verd jooksma. Mõne aja möödudes lõi R. Krasman mitmel korral U.K. rusikatega rindkere piirkonda ning majast väljas külgneval Nurme ja Laial tänaval, grupis koos menetluses tuvastamata isikuga, kasutas R. Krasman U.K. suhtes füüsilist vägivalda, pekstes kannatanut rusikate pea ja keha piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Seejärel jätkas R. Krasman peksmist jalgadega pea ja keha piirkonda ning tekitas peksmistega kannatanule järgmised kehavigastused: parempoolse II roide nihketa murru keskmisel kaelajoonel, III roide nihketa murru eesmisel kaelajoonel, IV roide nihketa murru eesmisel kaelajoonel, V roide nihketa murru eesmisel kaelajoonel ja vahetult enne kõhrelist osa, VI roide nihketa kaksikmurru keskmisel ja eesmisel kaelajoonel, VII roide suure nihkega murru keskmisel kaelajoonel ja enne kõhrelist osa, VIII roide nihkega murrud tagumisel ja eesmisel kaelajoonel, IX ja X roide olulise nihketa murrud tagumisel kaelajoonel, vasakpoolse II, VII ja VIII roide nihketa selgmiste osade murrud kinnituskohal lülikehale, ülalõualuu murd vasakul, ninaluude murd, parema kopsu põrutus, parempoolne traumaatiline õhkverirind, õhk-keskseinand, kahtlus söögitoru vigastusele, põrutushaavad otsmikul ja alahuulel. Rindkerevigastuste tõttu tekkis kannatanul südametamponaadi oht. Kannatanu U.K. esinenud vigastused põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse.
3.R. Krasmani süüditunnistamist KarS § 118 lg 1 p 1 järgi argumenteeris maakohus järgmiselt.
3.1.05.11.2012 patrullilehe (tl 35) kohaselt teatas kiirabi kell 21.28, et viib haiglasse peksa saanud mehe, lööjaks keegi R.R.. U.K. toimetati kiirabi poolt SA TÜ Maarjamõisa Kliinikumi. SA TÜK statsionaarse haigusloo nr 20121105-387466/02-45-13226 (13769) kohaselt hospitaliseeriti kannatanu 05.11.2012 kell 22.56 pärast seda, kui teda oli kell 21.00 tänaval pekstud. Ekspertiisiakti kohaselt (tl-d 41-43) esinesid U.K. parempoolse II roide nihketa murd keskmisel kaenlajoonel, III roide võimalik nihketa murd eesmisel kaenlajoonel, IV roide nihketa murd eesmisel kaenlajoonel, V roide nihketa murrud
eesmisel kaenlajoonel ja vahetult enne kõhrelist osa, VI roide nihketa kaksikmurd keskmisel ja eesmisel kaenlajoonel, VII roide nihkega murrud tagumisel ja eesmisel kaenlajoonel, IX ja X roide olulise nihketa murrud tagumisel kaenlajoonel, vasakpoolse II, VII ja VIII roide nihketa selgmiste osade murrud kinnituskohal lülikehale, ülalõualuu murd vasakul, ninaluude murd, parema kopsu põrutus, parempoolne traumaatiline õhk-verirind, õhk-keskseinand, kahtlus söögitoru vigastusele, põrutushaavad otsmikul ja alahuulel. Rindkerevigastuste tõttu tekkis kannatanul südametamponaadi oht ja U.K. vajas intensiivravi. Võttes arvesse ekspertiisimääruses esitatud eelandmeid ning vigastuste iseloomu ja nende paiknemist kehal, võivad eksperdi hinnangul olla vigastused saadud korduvatest löökidest kõvade ja tömpide esemetega (sh rusikaga) pea ja rindkere piirkonda eelandmetes näidatud ajal. Ekspert märkis, et vigastused põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse.
3.2.06.11.2012 sündmuskoha vaatlusprotokoll ja lisatud fotod (tl-d 36-40) tõendavad, et U.K. d peksti XXX A.V. eluruumides. Korteriomanik A.V. selgitas, et sündmuse alguses ei olnud tema toas põrandal verd ja ta nägi seda alles 5. novembri õhtul koju tulles. Eelnevast järeldas maakohus, et veri tekkis XXX põrandale 5. novembril ajal, mil majas viibisid R. Krasman ja kannatanu. Vere sattumist põrandale selgitas ka süüdistatav: tema löökide tagajärjel hakkas kannatanul ninast verd jooksma ning kannatanu pühkis verd salvrätiga.
3.3.Kohus leidis, et tunnistaja A.V. (tl-d 130-132) ning süüdistatava ütlustega ja patrullilehe andmetega on määratletavad ajalised piirid, mille vahele jääb U.K. eluohtliku tervisekahjustuse tekitamine: see on
5.novembri õhtul umbes kella 20.00-21.00. Peksmise koha tuvastas maakohus U.K. ja R. Krasmani ütluste, patrullilehe, ekspertiisiakti ja XXX majas tehtud fotode alusel: see algas XXX majas sees (veri põrandal) ja jätkus tänaval XXX ja U.K. elukoha XXX vahel. Kannatanu kinnitab, et õues peksti teda kahe isiku poolt, kellest üks oli R. Krasman.
3.4.Kohus luges U.K. ütlused (tl-d 106-108, 137) usaldusväärseks. Kannatanu selgitas, miks ta loobus osadest ütlustest (pangakaardi ja PIN-koodi kohta) ning kuna ta alkoholijoobe tõttu paljusid asju ei mäleta, siis nii ta just vastaski. Kannatanu kinnitab ainult seda, mida ta kindlalt mäletab: et peksjaid oli kaks, peksti väljas, lühem mees hoidis teda algul kinni, siis tuli R. Krasman ja mõlemad mehed peksid teda. Kohtu hinnangul on kannatanu ütlused kooskõlas ka muudest tõendiallikatest pärinevate detailidega. Nii näitas kannatanu kohtuistungil fotol nr 1 (tl 37) enda, süüdistatava ja kolmanda mehe istumiskoha. Lisaks langevad kannatanu ütlused selle kohta, et lisaks R. Krasmanile oli veel keegi, kokku tunnistaja A.V. ütlustega esimesel ülekuulamisel 06.11.2012 (kohtuistungil avaldatud). Seejuures on oluline, et 6. november oli sündmusele järgnev päev ning tunnistaja A.V. kuulati politseis üle pärast tema kainenemist ning selleks ajaks ei olnud üle kuulatud ei kannatanut ega R. Krasmani. Kannatanu ütluste usaldusväärsuses veenis kohut ka mäletatavate detailide täpsus: lühem mees tiris kannatanut jopevarrukast, rebis selle katki ning alles seejärel tuli R. Krasman. See tähendab, et kannatanu ei aja omavahel segi R. Krasmanit ja teist peksjat ning eristab neid nii nime, kehakuju kui ka tegevuste järgi.
3.5.Kohus, olles ära kuulanud kannatanu, tunnistaja, uurinud kirjalikke tõendeid ja kuulnud süüdistatava ütlusi sündmuse toimumise kohta, on seisukohal, et R. Krasmani ütlused (tl-d 132-137, 155), milles ta eitab teise peksja olemasolu ja peksmist õues, on ümber lükatud kannatanu ütlustega ja muudest tõendiallikatest pärineva tõendusteabega. Nii on vahetult pärast sündmuse toimumist saabunud kiirabile teada antud, et kannatanu peksmine toimus tänaval (väljavõte haigusloost). Kohtu hinnangul on R. Krasmani ütlused sündmuse toimumise kohta kohandatud muudest tõenditest pärineva teabega, kuna süüdistatav andis kohtuistungil ütlusi viimasena.
4.Maakohus tunnistas R. Krasmani süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 ja § 199 lg 2 p 4 järgi ning mõistis talle karistuse vastavalt süüdistatava süüle ning arvestas mh toime pandud kuriteo raskust, laadi ja võimalust mõjutada isikut uute kuritegude toimepanemisest hoiduma.
4.1.Karistuse kestvuse üle otsustamisel ja hinnates võimalusi mõjutada R. Krasmanit edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, võttis kohus arvesse süüdistatava eelnevat elukäiku, sh mõistetud
varasemaid karistusi ja tema isikuomadusi. Karistatuse õiendist nähtub, et R. Krasmani on alates aastast 1993 karistatud vangistustega, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohus leidis, et R. Krasmani ei saa mõjutada leebemate karistusliikidega kui reaalne vangistus.
4.2.On leidnud tõendamist, et R. Krasman pani U.K. suhtes toime kuriteo koos teise isikuga. KarS § 118 dispositsioon ei näe ette kvalifitseeriva asjaoluna süüteo toimepanemist grupis, mistõttu tuleb seda hinnata kui vastutust raskendavat koosseisuvälist asjaolu KarS § 58 p 10 järgi. Kohus leidis, et süüteo toimepanemine koos teise isikuga suurendab vägivalla astet ja toimepanija süüd ning kannatanu võimalus lahkuda ja pääseda väiksemate kannatustega oli seetõttu oluliselt väiksem. Vastutust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 järgi maakohus R. Krasmani käitumises ei tuvastanud.
4.3.Karistuse mõistmisel KarS § 118 lg 1 p 1 järgi võttis maakohus süü suuruse hindamisel arvesse, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatav nägi, et kannatanu U.K. tekkis ninast verejooks, kuid tal püsis siiski tahtlus kannatanut edasi peksta. Kohus luges R. Krasmani süü U.K. suhtes toime pandud kuriteos suureks. Süüdistatava varasem käitumismuster ja tema käitumine U.K. suhtes, aga ka koosseisuväline raskendav asjaolu, ei võimaldanud esimese astme kohtul mõista karistust sanktsiooni alammääras. Seega pidas kohus vajalikuks kohaldada karistust sanktsiooni keskmise lähedal. R. Krasmani süüd leevendava asjaoluna võttis kohus arvesse, et süüdistatav tunnistab oma osalust teos. Eelnevast lähtuvalt mõistis maakohus R. Krasmanile KarS § 118 lg 1 p 1 järgi karistuseks vangistuse 5 aastat 8 kuud.
4.4.KarS § 199 lg 2 p 4 järgi karistust mõistes arvestas esimese astme kohus, et vastutust raskendavad ja kergendavad asjaolud selle süüteo juures puuduvad. Samuti seda, et R. Krasman on samaliigilisi süütegusid pannud korduvalt toime ka varasemalt. Eelnevast lähtuvalt pidas maakohus võimalikuks karistada R. Krasmani üksnes vangistusega. Vangistuse kestuse üle otsustamisel arvestas kohus, et toime pandi ainult üks varguse episood ning kannatanule ei tekkinud reaalset kahju, kuna varastatu tagastati. Lisaks arvestas maakohus, et R. Krasman tunnistas varguse toimepanemist ja andis asjakohaseid ütlusi. Eeltoodu alusel mõistis maakohus R. Krasmanile karistuseks 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistuse. Esitatud apellatsioon
5.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni advokaat A. Vissak, kes palub tühistada 05.12.2014 kohtuotsus R. Krasmani süüditunnistamises ja karistamises KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja mõista ta süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1 järgi õigeks ning kvalifitseerida süüdistus ümber KarS § 121 järgi. Nimetatud taotluse rahuldamata jätmise korral soovib kaitsja, et ringkonnakohus vähendaks R. Krasmanile KarS § 118 lg 1 p 1 järgi mõistetud karistust tuntavalt alla sanktsiooni keskmise määra. Ka palub kaitsja vähendada R. Krasmanile KarS § 199 lg 2 p 4 järgi mõistetud karistust.
5.1.Apellant ei vaidlusta R. Krasmani süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 1 p 4 järgi, kuid leiab, et isikule mõistetud karistus 1 aasta ja 2 kuud on liialt range. Vargusega tekitati kahju 526 eurot ning kõik varastatud esemed on tagastatud. R. Krasman pani toime ühe kuriteoepisoodi, mille puhul kohus, erinevalt prokurörist, on asunud seisukohale, et puudub grupp kvalifitseeriva tunnusena. Seega on koosseisuliseks raskendavaks asjaoluks vaid korduvus. R. Krasman on süü täielikult omaks võtnud ning ei ole püüdnud oma süüd kuidagi pisendada. Kaitsja leiab, et eelnevast lähtudes on põhjendatud karistuse vähendamine.
5.2.Seoses KarS § 118 lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistusega märgib kaitsja, et R. Krasman ei eita, et ta lõi U.K. d mõne korra ja tõukas teda XXX majas sees, kuid süüdistatav eitab kannatanu löömist ajal, kui kannatanu oli majast lahkunud ja tegutsemist koos menetluses tuvastamata isikuga. Apellant leiab, et ka muud tõendid ei kinnita, et just R. Krasman lõi U.K. d pärast kannatanu majast lahkumist.
5.2.1.Kaitsja ei ole nõus maakohtu seisukohaga, et kannatanu U.K. ütlused on usaldusväärsed. Kuigi maakohus on otsuses põhjendaud, miks tuleb kannatanu ütlused olenemata alkoholijoobest lugeda
usaldusväärseteks, ei ole need põhjendused apellandi hinnangul piisavad. Apellatsioonis juhitakse tähelepanu, et kohtuistungi protokollist nähtub, et kannatanu on küsimustele vastates 23 korral vastanud „ei tea“ või „ei mäleta“. Uuritud tõenditest nähtuvalt oli kannatanu sel päeval alates hommikust tarvitanud ohtralt alkoholi ja tunnistab ise, et sündmusi mäletab ta ähmaselt (kohtuistungi protokoll, lk 3) Muuhulgas tunnistas U.K. kohtuistungil, et ta oli rohkem joonud kui R. Krasman ja arvab, et süüdistatav mäletab tolle päeva sündmusi paremini (protokoll lk 5). Kannatanu ütlused lähevad vastuollu ka tunnistaja A.V. ütlustega. Vastuolus on kannatanu ja tunnistaja ning süüdistatava ütlused selle kohta, kas koos R. Krasmaniga tuli A.V. juurde ka keegi kolmas mees. Apellant rõhutab, et kannatanu ütlused tuleb kõrvale jätta, kuna need ei kajasta objektiivset pilti ning ei haaku teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega.
5.2.2.Maakohtu arvates on R. Krasmani ütlused ümber lükatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, sh kannatanu ütlustega ja muudest tõendiallikatest pärit tõendusteabega. Kohus rõhutas, et kiirabile laekunud teabe kohaselt toimus kannatanu peksmine tänaval, kuid kaitsja arvates ei lükka kiirabile laekunud teave ümber R. Krasmani ütlusi ning kannatanu peksmine võiski toimuda tänaval. Tõendamist ei ole aga leidnud, et süüdistatav oleks tänaval kannatanut peksnud. Apellatsiooni kohaselt saab süüdistatava ütlusi tõendite hindamisel samuti arvesse võtta. Näiteks on oluline, et R. Krasman ei eitanud kannatanu löömist majas sees tekkinud konflikti käigus, kuigi kannatanu ise seda ei mäleta. Ka möönab süüdistatav, et majas kannatanut lüües hakkas kannatanul ninast verd jooksma ning R. Krasman andis talle pühkimiseks salvräti. Sellest järeldub otseselt, et R. Krasman ei ole oma ütlusi kohandanud ja pehmendanud, vaid on sündmuste käiku kajastanud objektiivselt. R. Krasmani ütlusi toetab ka tunnistaja A.V. , kes on korduvalt kinnitanud, et kolmandat meest majas ta ei näinud.
5.2.3.Apellant on seisukohal, et R. Krasmani tegutsemine grupis koos menetluses tuvastamata isikuga on tõendamata. Esmalt rõhutab apellant, et kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et kohtueelsel uurimisel oleks tehtud pingutusi tuvastamata isiku tuvastamiseks. Süüdistus on inkrimineerinud R. Krasmanile joobes kannatanu ebamääraste ütluste põhjal. Kaitsja arvates ei ole välistatud, et kannatanut peksis tänaval menetluses tuvastamata isik, kellel puudub seos R. Krasmaniga. Süüdistatav soovib ringkonnakohtu tähelepanu juhtida ka sellele, et toimikus sisalduvast patrullilehest nähtub, et kannatanu ütles, et teda on peksnud R.R.. Hiljem selgus, et selleks isikuks oli R.R.. Menetluses ei ole kontrollitud, kas isik nimega R.R. ka tegelikult eksisteerib.
5.3.Seonduvalt alternatiivse taotlusega KarS § 118 lg 1 p 1 järgi mõistetud karistuse vähendamiseks märgib kaitsja, et R. Krasmanile on mõistetud karistus sanktsiooni keskmises määras ning seda tuleks vähendada. Isik on pärast viimase karistuse ärakandmist oma elu korda saanud ning tasunud eelnevalt tekkinud menetluskulud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6.Kohus, olles tutvunud maakohtu otsuse, apellatsiooni ja kohtutoimiku materjalidega ning võttes arvesse ringkonnakohtu istungil esitatud seisukohti, leiab, et apellatsioonis toodud taotlused ei too kaasa maakohtu otsuse tühistamist ja see jääb sisuliselt muutmata. Väljudes apellatsiooni piiridest ringkonnakohus leiab, et samas tuleb täiendada maakohtu otsuse resolutsiooni ja lisada sinna punkt R. Krasmani õigeksmõistmise kohta KarS § 199 lg 2 p 7 järgi.
6.1.Ringkonnakohus märgib, et R. Krasmanile süüks arvatud teod on karistatavad ka 01.01.2015 kehtima hakanud KarS-i redaktsiooni järgi ning alust KarS § 5 lg 2 sätete kohaldamiseks ei ole.
6.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja lähtudes KrMS §-st 342 lg 3 p 1 jätab oma otsuses maakohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ning vajaduse korral lisab omapoolseid põhjendusi.
6.3.Apellatsioonis taotletakse maakohtus uuritud tõenditele teistsuguse hinnangu andmist kui seda tegi maakohus. Kaitsja leiab, et süüdimõistev otsus rajaneb ebausaldusväärsetel tõenditel ning tegelikult uuritud tõendid ei anna alust R. Krasmani süüdimõistmiseks KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. Seetõttu taotletaksegi tema tegu kvalifitseerida KarS § 121 järgi. Selle taotluse lahendamiseks ringkonnakohus võtab tõendite veelkordsel hindamisel aluseks maakohtus peetud istungite protokollid (lk 105-111, 130-138, 155-157) ja kontrollib maakohtu otsuses toodud järelduste vastavust uuritud tõenditele.
7.Ringkonnakohus käsitleb käesolevas otsuses apellatsioonis vaidlustatud küsimusi selliselt, et alustab R. Krasmani kuriteo kvalifikatsioonist ja seejärel talle KarS § 118 lg 1 p 1 ja § 199 lg 2 p 4 järgi mõistetud karistusi. Lõpetuseks selgitab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni täiendamise vajalikkust R. Krasmani KarS § 199 lg 2 p 7 järgi õigeksmõistmise osas ja käsitleb menetluskuludega seonduvat.
8.R. Krasmani süüdimõistmine KarS § 118 lg 1 p 1 järgi on põhjendatud ning apellatsioonikohus ei näe vajadust isiku tegevuse ümberkvalifitseerimiseks KarS § 121 järgi nagu on taotlenud kaitsja. Maakohtu otsuses on lugejale jälgitavalt põhjendatud R. Krasmani KarS § 118 lg 1 p 1 järgi süüdimõistmise aluseid (vt maakohtu otsuse lk 11-13; käesoleva otsuse p 3) ning ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu argumentatsiooniga. Ka ringkonnakohus loeb tõendatuks, et lisaks R. Krasmanile viibis 2012 aasta
5.novembri õhtul seltskonnas tundmatu meesterahvas ning R. Krasman ja see tundmatu isik peksid koos U.K. d ning tekitasid kannatanule süüdistuses näidatud vigastused. Kuna apellatsioonis toodud seisukohad ei too kaasa tõenditele esimese astme kohtust erineva hinnangu andmist, ei pea ringkonnakohus vajalikuks kõike maakohtu lahendis toodut täiendavalt korrata ning märgib vastusena apellatsioonile järgmist.
8.1.Sarnaselt maakohtule ei pea ka apellatsioonikohus U.K. ütlusi ebausaldusväärseks. Kannatanu ütlused olid terve kohtumenetluse jooksul ühetaolised, millest tulenevalt ei tekkinud ka esimese astme kohtul ütluste osas mingeid kahtlusi. Kannatanu ei ilusta oma ütlustes kuidagi olukorda ja vastab ausalt, kui ta midagi ei mäleta või ei tea. Sellest järeldub, et U.K. on rääkinud üksnes nendest asjaoludest, milles ta on kindel ja isiku ütlused ühtivad ka teiste kriminaalasjas uuritud tõenditega.
8.1.1.U.K. on selgitanud, et 5. novembril 2012 kohtus ta süüdistatavaga, kellega koos oli veel üks kannatanu jaoks tundmatu lühikest kasvu mees. Seega nägi kannatanu tuvastamata isikut koos R. Krasmaniga juba Jõgeva Säästumarketist koju minnes Aia tänava ristmikul ning tundmatu isik oli nende seltskonnas terve õhtu. Kolm meest läksid koos A.V. majja aadressil XXX , kuid majaomanikku ennast kodus ei olnud. U.K. , R. Krasman ja tundmatu mees hakkasid koos viina jooma ning kui viin oli otsas, tahtis kannatanu koju minna. Koju meest aga ei lastud, vaid R. Krasman ja tuvastamata isik hakkasid U.K. d peksma. Kannatanu kirjeldab, et mõlemad mehed lõid teda rusikate ja jalgadega, kuid ta mäletab vaid tänaval löömist. U.K. d löödi rohkem kui kaks korda ning teda peksti rohkem paremale poole (tl 106 ja pöördel). Ringkonnakohus leiab, et kuna U.K. on tuvastamata isikut kirjeldanud selgelt ning kinnitanud, et see mees oli seltskonnas terve õhtu, on välistatud, et kannatanu ajab teda peksnud isikud kellegi teisega segamini.
8.1.2.R. Krasman ise küll eitab, et keegi kolmas nende seltskonnas oli, kuid ka tunnistaja A.V. ütluste alusel võib järeldada, et U.K. räägib tõtt. Nimelt on maakohtu istungil A.V. ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldatud tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused, milles A.V. kinnitab, et lisaks U.K. ja R. Krasmanile oli 5. novembri õhtul tema juures ka üks meesterahvas, kelle nime ta ei mäleta (vt tl 131 pöördel). Seega ei saa pidada usaldusväärseks tunnistaja kohtus antud ütlusi, et sellel õhtul tema korteris peale kannatanu ja süüdistatava kedagi ei olnud, kuna nimetatud ütlused erinevad oluliselt kohtueelses menetluses antud ütlustest ning tunnistaja ei ole usutavalt seda erinevust selgitanud. Samas on A.V. pärast siiski kohtule vastanud, et keegi kolmas isik pidi ikkagi korteris olema, kuna R. Krasman vaatas nagu kellegi poole, kes oli kapi juures (tl 132). Samuti on tunnistaja fotol näidanud, kus isikud 5. novembri õhtul istusid (tl 132 pöördel ja 137). Eeltoodud asjaolude põhjal saab
kohtukolleegiumi arvates usutavalt järeldada, et lisaks U.K. ja R. Krasmanile viibis seltskonnas ka tundmatu isik ning R. Krasmani vastupidised ütlused tuleb lugeda ebausaldusväärseks.
8.1.3.Lisaks eeltoodule kinnitab kannatanu ütluste usaldusväärsust ka isiku ekspertiisiakt nr 112 (tl-d 4143), millest selgub, et U.K. oli 5. novembri õhtul haiglasse saabudes selge teadvusega ja orienteeritud, mis tähendab, et usutavaks saab lugeda tema poolt arstidele antud selgitused, et teda peksti kella 21 paiku tänaval. Ka ekspertiisiaktist nähtuvad vigastused ja nende tekitamise viis ühtivad kannatanu ütlustega.
8.2.Kohtukolleegium ei pea võimalikuks arvestada R. Krasmani ütlusi peksmise asjaolude kohta. Eelnevalt on tuvastatud, et süüdistatava ütlused on vastuolus nii kannatanu kui tunnistaja A.V. ütlustega selles, et korteris kolmandat isikut ei viibinud. Ka on R. Krasmani ütlused vastuolus kannatanu ütlustega peksmise asjaolude osas. U.K. ütlustest tuleneb selgesti, et teda peksid just R. Krasman ning temaga koos olnud tuvastamata isik. Pärast peksmist läks kannatanu naabri juurde, kes kutsus kiirabi. Patrullilehest (tl 35) nähtub, et ka kiirabile kinnitas U.K. , et teda peksis just süüdistatav ning peksmine toimus XXX juures. Seoses kaitsja väitega, et pole selgeks tehtud, miks patrullilehel on kannatanu peksjana algul märgitud R.R. ja seejärel R.R., märgib ringkonnakohus järgmist. Kannatanu tundis R. Krasmani just R (lk 106). Seda, et R. Krasmani hüüdnimi on R, kinnitasid ka tunnistajad A.P. ja A.V. (lk 109 pöördel ja 130). Seega on tõendatud, et üheks tänaval kannatanu peksjaks oli R. Krasman ehk R. Kes oli teine peksja, kas mainitud R.R. või keegi muu, see jäigi välja selgitamata. Süüdistus esitati R. Krasmanile KarS § 118 lg 1 p 1 järgi grupis koos menetluses tuvastamata isikuga. Ringkonnakohus leiab, et kõik eeltoodu lükkab ümber R. Krasmani ütlused, et tema kannatanut ei peksnud.
9.Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrigeerida ka R. Krasmanile KarS § 118 lg 1 p 1 ja § 199 lg 2 p 4 järgi mõistetud karistust. Maakohus on karistuse mõistmisel toiminud kohtupraktikas välja kujunenud seisukohtade järgi ja lähtunud KarS §-st 56 ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks esimese astme kohtule karistuse mõistmise osas midagi ette heita. Arvestatud on nii süü suurust, KarS §-des 57 ja 58 sätestatut ning karistuse preventiivseid eesmärke.
9.1.KarS § 118 lg 1 p 1 järgi on R. Krasmanile mõistetud karistuseks 5 aastat 8 kuud vangistust, mida kaitsja on palunud vähendada. Samas puuduvad apellatsioonis asjakohased põhjendused karistuse vähendamiseks. Maakohus on väga põhjalikult selgitanud, miks R. Krasmanile just selline karistus mõisteti (vt otsuse lk 13-14) ning ringkonnakohus nõustub täielikult esimese astme kohtu argumentatsiooniga. R. Krasmani on varasemalt vägivallakuritegude eest karistatud, praeguses asjas hindas maakohus süüdistatava süü suureks ning esines ka karistust raskendav asjaolu, kuid olenemata sellest on isikule mõistetud karistus alla sanktsiooni keskmise määra (KarS § 118 lg 1 sanktsiooni keskmine määr on 8 aastat vangistust). Apellatsioonikohus ei pea põhjendatuks R. Krasmanile mõistetud karistust veelgi vähendada.
9.2.KarS § 199 lg 2 p 4 järgi mõistis maakohus R. Krasmanile karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust ning põhjendas oma seisukohta mõistetud karistuse osas (vt otsuse lk 14-15). Sealjuures võttis esimese astme kohus arvesse kõiki apellatsioonis viidatud karistust mõjutavaid asjaolusid. Kuigi toime on pandud vaid üks varguse episood ning esemed on tagastatud, ei saa vaadata mööda sellest, et R. Krasman on korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest juba karistatud. Ka Riigikohtu praktika kohaselt peab karistuse mõistmisel arvestama eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo nr 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo nr 3-1-1-26-03, p 5). Seega saab mõistetud karistust lisaks isiku süü suurusele põhjendada
ka preventiivsete kaalutlustega ning R. Krasmani puhul on maakohus põhjendatult ka nii käitunud. Seega puudub alus isikule KarS § 199 lg 2 p 4 järgi mõistetud karistuse vähendamiseks.
10.Maakohus on selgitanud, miks ei ole R. Krasmani süü KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises tõendatud (vt otsuse lk 8-9). Kuigi kohus ei mõistnud isikut süüdi varguse toimepanemises grupi poolt, ei ole maakohtu otsuse resolutsioonis R. Krasmani selles süüdistuses õigeks mõistetud. Seega jättis maakohus täitmata nõude, et kohtu otsustus süüdistatava osalise õigeksmõistmise kohta peab kajastuma ka kohtuotsuse resolutiivosas (RKKKo nr 3-1-1-133-13, p-d 18-19; 3-1-1-61-08, p 15.1). Kuna kohtu tahe süüdistatava osaliseks õigeksmõistmiseks on kohtuotsuses ilmne, saab ringkonnakohus selle puuduse KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel kõrvaldada.
11.Apellatsioonikohtu istungil esitas süüdistatava kaitsja advokaat A. Vissak taotluse apellatsioonimenetluses osutatud õigusabiteenuse eest tasu väljamõistmiseks summas 336 eurot (koos käibemaksuga). Kaitsja taotleb maakohtu otsusega tutvumise ja apellatsiooni koostamise eest tasu kokku 6 tunni eest 288 eurot, sh käibemaks 48 eurot ja ringkonnakohtu istungil osalemise eest kokku 1 tunni eest 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot.
11.1.Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kehtestatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“, mida on täiendatud viimati Advokatuuri juhatuse
30.septembri 2014 otsusega. Nimetatud korra punkti 19 kohaselt toimub kaitsja tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest istungiprotokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Kuna ringkonnakohtu istung algas kell 10.00 ja lõppes kell 10.37, on kaitsja põhjendatud tasu istungil osalemise eest tulenevalt eelnevast 24 eurot, sh käibemaks 4 eurot.
11.2.Kriminaalkolleegium peab põhjendatuks kaitsjatasu 312 euro ulatuses, sh käibemaks 52 eurot: otsusega tutvumise ja apellatsiooni koostamise eest 288 eurot ja istungil osalemise eest 24 eurot. Seega tuleb taotlus RÕS § 21 lg 3, § 22 lg 6 ja § 23 lg 1 alusel rahuldada.
11.3.KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse § 337 lõike 1 punktides 2–4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Kuigi R. Krasmani kaitsja apellatsioon jäeti rahuldamata, pidas ringkonnakohus siiski vajalikuks maakohtu otsust täpsustada ja seega jäävad kaitsja kulud summas 312 eurot riigi kanda.
12.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 2 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 05.12.2014 otsuse sisuliselt muutmata, kuid lisab otsuse resolutsiooni punkti R. Krasmani õigeksmõistmises KarS § 199 lg 2 p 7 järgi. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Mati Kartau
Maarika Kuusk
Paavo Randma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.