1-15-1978/8 - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas - lahend.ee

1-15-1978 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav võib esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Kermo Kurris’t süüdistatakse selles, et tema, omamata narkootilise aine käitlemise luba, hoidis 22. juunil 2012. a Hiiu maakonnas Kärdlas politsei poolt kinni peetud sõiduautos BMW 530D registreerimismärgiga * oma isiklike asjade hulgas kolme minigrip kilekotti valge pulbriga kogumassiga 1,93 g , mis sisaldas 20 % metamfetamiinsulfaati, pulber sisaldas 0,29 g metamfetamiini ja paberist voldikus rohelisi taimeosasid massiga 0,67 g, mis on kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 16 %. Amfetamiin ja kanep kuuluvad sotsiaalministri 18.mai 2005.a. määrusega nr 73 kinnitatud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ I nimekirja ning selle käitlemine on vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 keelatud, v.a meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Eeltoodu alusel süüdistatakse Kermo Kurris’t Kars § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemises. Prokuröri poolt kohtus Kermo Kurris’ele nõutud karistus: KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust üks aasta, mille kandmisest vabastada tingimisi KarS § 73 sätete kohaldamisega üheaastase katseajaga. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab Kermo Kurris’e süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha - vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb K. Kurris’elt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse esimese astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 2,5 palga alammäära suuruses summas s.o 975 eurot (2,5 * 390).