1-14-8672/28 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

Karistuse kandmise algus oli 19.10.2014.a ja lõpp on 19.10.2015.a. M.L-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristused vangistuse ajal puuduvad. Enne vangistust elas kinnipeetav koos vanematega isale kuuluvas talumajas aadressil XXX, ka vabanedes on samas kohas elukoht olemas. XXXVangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. M.L-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava suhted perekonnaga on head ja toetavad. M.L on taotlenud tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla aadressil XXX. XXXOÜ on nõus M.L-i töölevõtmisega ning nad on teadlikud elektroonilise järelevalvega seonduvatest piirangutest. Perekond on valmis kinnipeetavat materiaalselt toetama tähtajatult. M.L taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Prokuröri abi Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuröri abi toetab M.L-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab prokuröri abi vangla poolt pakutud lisakohustuste määramise vajalikkust. Elektroonilise valve tähtajaks on otstarbekas määrata vähemalt 4 kuud Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnipeetava vanglas käitumine on olnud korrektne. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. M.L on esimest korda vanglas. Palub kaitsjatasust sõidukulud jätta riigi kanda. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et M.L-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M.L-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav viibib vangistuses esimest korda ning tema käitumine karistust kandes olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning ta on võimeline kehtivaid reegleid austama ning neist kinni pidama. Samuti võib sellest järeldada, et esmakordne vangistus on pannud M.L-i mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja vangla. Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetav kuritegelikke hoiakuid ei poolda ning tunneb, et pani enda teoga toime suure rikkumise ning saab aru tehtust, leiab, et sellise käitumisega kaugele ei jõua. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus

kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab M.L-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas M.L-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on M.L olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka M.L , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. KrMS § 180 alusel tuleb M.L hüvitada ka kaitsjatasu. Kinnipeetava kaitsja määratud korras vandeadvokaat Eve Jundas esitas kohtule taotluse hüvitada talle 134,16 eurot riigi õigusabi osutamise eest. Taotluse kohaselt koosneb taotletav tasu: - 16.03.2015 asja materjalidega tutvumine 1 h – 40 eurot; - 19.03.2015 osalemine Harju Maakohtu istungil 0,5 h – 20 eurot; - 19.03.2015.a tasu kohtuistungile jõudmiseks kulutatud aja eest – 20 eurot; - 19.03.2015.a sõidukulu Rapla-Tallinn-Rapla 106 km – 31,80 eurot. Kogusumma 111,80 eurot, taotletavale summale lisanduv käibemaks 22,36 eurot, tasu kokku 134,16 eurot. Kohus peab põhjendatuks M.L-ilt välja mõista 72 eurot kaitsjatasu ning tasu osutatud õigusabi eest summas 62,16 eurot tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista kinnipeetavalt välja 62,16 eurot, mis seisneb kaitsja poolt näidatud tasus õigusabi kohta jõudmiseks kulutatud aja eest, sõidukulus (20 eurot + 31,80 eurot + käibemaks 10,36 eurot). Seega arvestab kohus summast 134,16 eurot maha summa 62,16 eurot ning tasumisele kuulub 72 eurot.