Kohtulahend

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

XXXVangla

Pärnu

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XXXVangla esitas 23.02.2015.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Martin Meriranna tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vangla juhtis tähelepanu, et kinnipeetav on võimalusel nõus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanema ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Pärnu Maakohtu 17.04.2013 otsusega tunnistati Martin Merirand süüdi KarS § 114 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks kaheksa aastat vangistust. Karistuse kandmise algus oli 16.02.2009.a ja lõpp on 16.02.2017a.

Martin Meriranna kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud ühe korra. Vangistuse ajal on kinnipeetav omandanud haridust – lõpetanud kaheksanda ja üheksanda klassi, alates 09.09.2014 osaleb üldhariduskooli kümnenda klassi õppetöös, osales sotsiaalprogrammis „Equip“. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisel läheb elama vanaema ja tema abikaasa juurde XXX. XXXVangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Martin Meriranna kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et ennetähtaegsel vanglast vabanemisel soovib kinnipeetav elama asuda aadressile XXX. Antud elamispind kuulub kinnipeetava vanaemale, antud elamispinnal elavad kinnipeetava vanaema ja vanaema abikaasa. Eluase on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetava vanaema ja tema abikaasa on pensionärid ja on nõus kinnipeetavat tema ennetähtaegse vabanemise puhul igati toetama. Kinnipeetava ema on samuti nõus kinnipeetavat materiaalselt aitama. Vabanedes M. Merirannal alaline töökoht puudub. Martin Merirand taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Prokuröri abi Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuröri abi ei toeta Martin Meriranna tingimisi ennetähtaegset vabastamist, sealhulgas ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Prokuröri abi on nõus vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Martin Merirand kannab karistust raske isikuvastase kuriteo eest – inimese tapmise eest julmal ja piinaval viisil. Kannatanut peksti järjepidevalt ning suhteliselt pika aja jooksul, kuni kannatanu sai surmavaid kehavigastusi. Isik on kõrgohtlik. Oht ühiskonnas seisneb eluohtlike vigastuste tekitamises. Ohtlikkust suurendab alkoholi tarvitamine. Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Vaatamata asjaoludele, et Martin Merirand on vangistuses viibides osalenud erinevatel resotsialiseerivatel tegevustel ning õpingutel ning tal puuduvad vangistuse jooksul saadud kehtivad distsiplinaarkaristused, leiab prokurör, et ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb eelkõige arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, mis Martin Meriranna poolt toimepandud kuriteo puhul räägivad ennetähtaegse vabastamise vastu. Arvestades toimepandud kuriteo raskust, ei kaalu ka kindel töökoht ning lähedaste toetud üles toimepandud kuriteo asjaolusid ning riske uute kuritegude toimepanemisel. Karistusaja lõpuni on pikk aeg. Isiku ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna üldise õiglustundega. Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnipeetava vanglas käitumine on olnud eeskujulik ja aktiivne. Isik on teinud oma käitumisest vajalikud järeldused, on vangistuses viibinud kaua. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kinnipeetava puhul on tegemist noore isikuga, kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on paranenud. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et Martin Meriranna võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. KarS § 76 lg 4 järgi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Martin Meriranna isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kuigi vangla ja prokurör ei toeta M. Meriranna ennetähtaegset vabastamist ning kohus nõustub prokuröriga, et kinnipeetava poolt sooritatud kuritegu oli raske ning väärib igati taunimist, lähtub kohus kehtivast seadusest, mis võimaldab ennetähtaegselt vabastada ka tahtlikus esimese astme kuriteos süüdi mõistetud isiku, arvestades siinjuures KarS § 76 lg 4 sätestatut. Kohus leiab, et antud juhul esinevad sellised asjaolud, millele tuginedes on võimalik M. Merirand vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Esmalt arvestab kohus, et M. Merirand on kriminaalkorras karistatud ühel korral ning kuriteo pani ta toime alaealisena. Samuti arvestab kohus, et mõistetud karistusest on kinnipeetav ära kandnud rohkem kui 6 aastat vangistust ning tema käitumine vanglas karistust kandes on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning ta on võimeline kehtivaid reegleid austama ning neist kinni pidama. Samuti võib sellest järeldada, et esmakordne karistus (vangistus) on pannud Martin Meriranna mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi „Equip“ ning töö käigus muutus kinnipeetav avatumaks, paranes analüüs ja oskus teisi inimesi mõista, kinnipeetava enda sõnul on tal programmist olnud suur kasu, soovib kasutada programmis õpitut ka väljaspool vanglat. Samuti on vangla välja toonud, et praegu saab kinnipeetav enda sõnul aru väljas kehtivatest reeglitest, taunib kuritegelikku käitumist, saab aru, et inimesed on ise süüdi selles, et nad on vanglas, vanglasse tagasi tulla ei soovi, vaid elada rahulikku elu. Taoline kinnipeetava iseloomustus näitab, et kinnipeetava püüdlused jätkata oma elu edaspidi õiguskuulekalt on tõsiseltvõetavad ning ta on endale võtnud sihi järgida ühiskonnas toimivaid reegleid ning tõekspidamisi. Kuigi vangla on hinnanud kinnipeetava kõrgohtlikuks avalikkusele, väärib tähelepanu, et uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosust kahe aasta jooksul on vangla hinnanud 10 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust kahe aasta jooksul on hinnanud 24 %, nimetatud näitajad ei ole kõrged ning ei anna kuidagi alust hinnata kinnipeetavat kõrgohtlikuks avalikkusele. Kuigi prokurör on viidanud ka kinnipeetava alkoholiprobleemile, leiab kohus, et praegusel ajal kinnipeetavat vabastades ei saa tõsikindlalt väita, et kinnipeetaval oleks jätkuvalt probleemid alkoholi tarvitamisega. Siinjuures arvestab kohus, et kinnipeetav on vangistuses viibinud üle 6 aasta ning on usutav, et selline pikk aeg on mõjutanud kinnipeetavat edaspidi alkoholist hoiduma. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma, samuti hoiduma alkoholist. Kohtu hinnangul võimaldab Martin Meriranna tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Martin Merirannale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on Martin Merirannal olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Martin Merirand, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Tatjana Bogdanova Täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.