Kohtulahend

Asjaolud Viru Vangla esitas 27.02.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.M-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. P.M kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-11-12354 21.09.2012 mõistetud karistust, mille kohaselt P.M tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ning karistuseks mõisteti 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. P.M tunnistati süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 6 (kuus) kuud vangistust. P.M tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ning karistuseks mõisteti 9 (üheksa) kuud vangistust. P.M tunnistati süüdi KarS § 121 järgi ning karistuseks mõisteti 3 (kolm) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõisteti P.M-ile liitkaristuseks 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja P.M-i karistuseks mõisteti 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.04.2011.a, alates 24.05.2011.a kuni 25.05.2011.a, s.o 3 (kolm) päeva ja mõisteti lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise aega arvestatakse alates 04.05.2012.a. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud, kuritegusid on nii vägivaldseid kui ka mittevägivaldseid. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine ja kehv vaimne tervis. Ajavahemikul 28.01.2013 – 27.01.2015 töötas kinnipeetav majandustöödel koristajana. Kinnipeetavat on distsiplinaarkorras karistatud 10-l korral (5-l korral ametniku korraldusele mitteallumise eest, 3-l korral keelatud esemete valdamise eest ning 1-l korral tööst keeldumise ja kaaskinnipeetava ründamise eest). Kinnipeetaval ei ole vabanemisel võimalust kasutada elamispinda aadressil xxxx. Tegemist on ühetoalise munitsipaalühiselamu ruumiga. Narva linnas tegeleb munitsipaaleluruumi üürile andmisega SA Narva Linnaelamu, kuhu isik võib pöörduda oma eluasemeküsimustes. Perioodil, mil isik ei saa veel üürida munitsipaaleluruumi, võib ta kasutada kodutute varjupaiga teenust , mida võimaldab Narva linna Sotsiaalhoolekandekeskus (xxxx), pakkudes

ööpäevaringselt teenuseid kindla elukohata täisealistele isikutele. Kinnipeetav on põhihariduse omandanud Narva 10. koolis, õppides seejärel Narva 14. kutsekoolis tisleri ametit poolteist aastat. Õpitud erialale isik tööle ei läinud. Kinnipeetav omab riigikeele C1 taset. Kinnipeetava sõnul pole tal kunagi ametlikku töökogemust olnud. Väidetavalt on olnud mõningaid juhutöid. Varasemalt on isik saanud xxxx ja xxxx (isikul on xxxx), mis olid ka tema sissetulekuteks. Kinnipeetaval on puudulik majandusliku toimetuleku oskus ja võlgnevused, mille likvideerimisest ta huvitatud ei ole. Kinnipeetava vanemad on surnud. Xxxx elavad vennad A H ja J H, kellest viimane on kriminaal korras karistatud ning õde K H. Neist kellegagi isik ei suhtle. Pärast vanemate surma kasvatas kinnipeetavat vanaema. Peale vanaema surma oli isik suunatud lastekodusse, kust ta lahkus 13-aastasena. Kinnipeetav on mõjutatav teiste poolt, sest mitmed kuriteod on toime pandud grupis. P.M manipuleerib teiste inimestega oma igapäevase toimetuleku huvides. Korduvalt on isik alkoholijoobes olles pannud toime vägivaldseid kuritegusid, mistõttu võib ta alkoholi tarvitanuna olla teistele ohtlik. Isik ise ei tunnista seost alkoholi kuritarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahel. Kinnipeetav keeldus osalemast sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Kinnipeetav on emotsionaalselt tasakaalutu, kergesti ärrituv ning tema enesehinnang on madal. Isik on korduvalt teinud enesetapukatseid ja püüdnud tekitada endale vigastusi. Kinnipeetav on sotsiaalselt isoleeritud, tal puudub toetav sotsiaalne võrgustik. Meditsiiniosakonnas on isikul diagnoositud kerge vaimne alaareng, impulsiivset tüüpi ebastabiilne isiksus ehäire ning segatüüpi käitumis- ja tundeeluhäired. Kinnipeetav ei usalda teisi ega ole võimeline võtma vastutust oma tegude tagajärgede eest. Isiku suhtumine ametnikesse on negatiivne, on tulnud ette ametniku solvamist. Kinnipeetav ei usu, et ta tulevikus ilma vangistuseta toime tuleb. Kinnipeetav suhtub kriminaalhooldusesse vastuoluliselt, pole muutusteks valmis, arvates, et muutuma peavad teised, mitte tema. Kinnipeetava puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 59%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 71%. Juhul kui kohus otsustab P.M-i suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, siis oleks otstarbekas lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p 2,21,4, 7,8 sätestatud kohustusi. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetav on vallaline, lapsi tal ei ole. Kinnipeetava õde K H teatas vestluses kriminaalhooldusametnikuga, et suhtleb P.M-iga vaid äärmisel vajadusel. P.M on õe sõnul sugulastega suhted pingelised. Kuritegeliku käitumise põhjal saab järeldada, et isiku suhtlusringis on kuritegeliku mõtteviisiga isikud. Aadressile xxxx on sisse registreeritud K H. SA Narva Linnaelamu vastusest päringule 21.01.2015 selgus, et P.M ei oma õiguslikku alust kasutada elamispinda aadressil xxxx. Rahvastikuregistri andmetel on P.M-i elukohaks xxxx. Isikul puudub garanteeritud töökoht Kriminaalhooldaja järelevalve alla ei ole Andrei Hodjukki määratud. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna P.M-ile riskide maandamiseks KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustused. P.M-i nnitas kohtuistungil, et soovib oma karistuse lõpuni kanda ja pole nõus sellega, et tema suhtes kohaldatakse karistusjärgset käitumiskontrolli. Ta ei hakka käima kuskil registreerimas ja teda pole õigust kaks korda karistada. Kui ta karistuse ära kannab, siis sõidab ta Eestist ära. Tema tütarlaps tahab sõita Norrasse, sest tal on seal õde ja nad sõidaksid sinna koos. Aadressil xxxx on 3-toaline korter, kus elavad tütarlapse vanemad. Paar päeva oleks ta seal ja siis nad sõidaksid ära. Tütarlaps ei ole teda vangistuse jooksul vaatamas käinud. Andrei Hodjuk väitis, et ta pole 2 aastat töötanud, vaid töötas kõigest 3 kuud. Vabanedes hakkab ta saama xxxx eurot. P.M-i väitel ei lähe ta kodutute varjupaika elama.

Prokuröri abi Elle Karm leidis, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on põhjendatud. Prokurör lähtus vangla iseloomustusest, kuigi P.M ei ole ise sellega nõus. Iseloomustuse ja kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt, P.M-i taasühiskonnastamise huvides, et sisse harjutada õiguskuulekat käitumist, on kriminaalhooldaja abi vaja. P.M on üsna suur risk ühiskonnale, kui ta vanglast välja saab. P.M-i on karistatud 5 -l korral, 3 viimast karistust on kõik raskete kuritegude eest, 2 neist on olnud röövimised ja 1 raske tervisekahjustuse tekitamine. P.M-ile pole varem kriminaalhooldust kohaldatud, sest kuriteod on olnud väga rasked, mistõttu karistati teda kohe vangistusega. Iseloomustuses on palju riskifaktoreid, mida saaks käitumiskontrolliga maandada. Ka vangistuses olles ei ole P.M saanud õiguskuulekalt karistust kanda, sest tal on 10 distsiplinaarkaristust. Kui tema käitumist ajaliselt vaadata, siis pole see muutunud. Kui P.M vabaneb, siis pole tal töökogemust ega oskust toime tulla, tal on võlad. Et kõige sellega hakkama saada, siis saaks kriminaalhooldaja abiks olla. Vanglale teadaolevalt pole A ndrei Hodjukil toetavaid lähedasi. Ise on ta elanud hoolimatult, teisi ärakasutavalt ja kaldunud vägivaldsusele. Selleks, et karistusjärgset käitumiskontrolli saaks kohaldada, peab tal olema kindel elukoht. Prokurör toetas karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, samuti toetas ta isikule vangla ja kriminaalhooldaja pakutud kohustuste panemist. Lisaks sellele tegi prokurör ettepaneku, et kui P.M ei ole kindlat elukohta, et siis ta otsib selle endale ja annab sellest kriminaalhooldajale 2 nädala jooksul teada. Et uute kuritegude toimepanemise risk on järgmise kahe aasta jooksul väga kõrge, siis leidis prokurör, et karistusjärgne käitumiskontroll peaks olema vähemalt 1 aasta. Kaitsja märkis, et tema ülesanne on toetada oma kaitsealust. Olulisemaks selle taotluse juures on see, et käitumiskontrolli kohaldamine eeldab siiski alalise elukoha olemasolu. KarS § 871 lg 1 ütleb, et karistusjärgset käitumiskontrolli võib kohaldada pärast vangistuse ärakandmist vastavalt KarS § 75 sätestatule. KarS § 75 lg 1 ütleb, et käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima kontrollnõudeid, kusjuures süüdimõistetu on kohustatud elama kohtu poolt määratud alalises elukohas. Ei ole võimalust kohaldada isikule kohustust otsida endale elukoht. Kui vaadata vangla iseloomustust, siis sellest nähtub, et vabanedes P.M elukohta ei ole ja on välja toodud, et tal oleks võimalik kasutada kodutute varjupaiga teenust kuni munitsipaalkorteri küsimus laheneb. Esialgselt peaks P.M aga minema kodutute varjupaika. Sinna lubatakse isik öömajale ja hommikul peab ta lahkuma. Kindlasti ei saa seda pidada alaliseks elukohaks, see on ajutine peatuspaik. KarS § 75 alusel ei ole võimalik kohustada isikut endale elukohta otsima, see ei ole seadusega kooskõlas. KarS § 75 sätestab kontrollnõuded ja kohustused, mida kohaldatakse KarS § 74 alusel tingimisi vangistusest vabastamisel ja KarS § 76 alusel vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse lahendamisel. Kui isik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatakse, siis kontrollitakse tema elukoha olemasolu ja antakse hinnang sellele. Elukoha olemasolu on vältimatu eeldus. Kaitsja leidis, et P.M-i suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eeldused täidetud, kuivõrd P.M alaline elukoht puudub. P.M on pärast vabanemist plaanis sõita välismaale. Kaitsja palus jätta taotlus rahuldamata. KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § -s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida

võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu , prokuröri ja kaitsja, tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega,süüdimõistetu leiab, et P.M-i suhtes ei ole võimalik kohaldada pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli põhjusel, et tal puudub alaline elukoht. Selleks ei saa olla kohtu hinnangul kodutute varjupaik aadressil xxxx. Seega ei oleks P.M võimalik karistusjärgse käitumiskontrolli ajal täita KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud alalises elukohas elamise nõudega on seotud veel 3 kontrollnõuet. Alalise elukoha puudumise korral ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise võimalikkuse. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsjana v.-adv. Rainer Objartel, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 297,24 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 871; KrMS § 4261, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.