Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
26.03.2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-05-218
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Prokurör
Enn Pustak
Kaitsja
Küllike Namm
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Heigo Loog vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
HEIGO LOOG, isikukood 37103245256, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 28.12.2004 ja lõpp 02.10.2022.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 17.03.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta Heigo Loog vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.01.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Heigo Loogi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Heigo Loog on süüdi tunnistatud Tallinna Ringkonnakohtu 13.03.2006 otsusega KarS § 184 lg 21 p 1 järgi ning KarS § 65 lg 2 kohaldamisega mõisteti talle liitkaristuseks 17 aastat 9 kuud 4 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestati alates 28.12.2004.
Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Vangla hinnangul on isiku riskid madalad, isikul on vabaduses kindel elukoht, töökoht ning toetavad lähedased. Kohtuistung Heigo Loog taotles enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetav avaldas kohtule, et ta on juba aastaid tagasi otsustanud, et elab edaspidi õiguskuulekat elu ning ta on mõistnud, mida tema poolt sooritatud kuritegu ühiskonnale ja tema perekonnale tähendas. Lastega suhtleb kinnipeetav igapäevaselt ning vabanedes on ta võimeline oma poegasid toetama, et nad saaksid iseseisvasse ellu astuda. Vangistuses ei ole võimalik lapsi kasvatada, sest telefonisuhtlusest jääb väheks. Vangistuses viibimine on kinnipeetava sõnul olnud raske ning ta ei soovi vangistuses olla ühtegi üleliigset päeva. Kinnipeetav avaldas, et ta omab kahte ettevõtet, mis mõlemad on toimivad tänu sellele, et kinnipeetava ema on juhatuse liige, kuid kasum on tulnud tänu kinnipeetava tegevusele. Kinnipeetav avaldas kahetsust toimepandud kuriteo osas ning kahetses, et lasi ennast siduda selle situatsiooniga. Kinnipeetaval on erinevad terviseprobleemid, mille tõttu ta on vanglas töö tegemisest vabastatud ning on saanud keskenduda oma ettevõtlusele. Kinnipeetav juhtis tähelepanu asjaolule, et Ago Niitsoo vabastati poole karistuse pealt elektroonilise järelevalve alla ning ta on siiani tingimused ilusti ära teinud. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Tutvunud viimase kohtuotsusega leidis prokurör, et kuigi iseloomustus on üldjoontes positiivne, siis ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik, isegi elektroonilise valvega. Isik kannab karistust I astme kuriteo toimepanemise eest, mis oli suunatud rahva tervise vastu ning ka enne on isikut karistatud analoogse kuriteo toimepanemise eest. Lähtudes ärakandmata karistusaja pikkusest leidis prokurör, et pikaajaline katseaeg ja kriminaalhooldus nimetatud süüdimõistetu puhul ei ole põhjendatud. Olukorras, kus kogu maailmas on narkootikumide vastu võitlemine seatud riikide prioriteediks number üks, ei täida narkokuritegude puhul süüdimõistetute vabastamine vangistusest poole karistuse ära kandmisel üldjuhul karistuse eesmärki. Kaitsja toetas kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja oli seisukohal, et prokuröri arvamuses mainitud rahvaõiglustunde riivamine on ilma igasuguste viideteta ning põhjendamata. Ringkonnakohus mõistis narkokuriteo eest 12 aastat, millele liideti ajalooline kuritegu seoses autoröövimisega. Kaitsja hinnangul tänase päeva seisuga oleks karistus olnud teistmoodi. Tänapäeval on palju suuremaid koguseid ja keskmised karistused jäävad alla 10 aasta. Selle konkreetse kuriteo eest on karistus ära istutud. Kinnipeetav ei tee vangistuses tööd, kulutusi ei kanna ning perekond kasvab ilma temata. Kinnipeetav oleks võimeline ühiskonnale rohkem andma vabaduses. Kaitsja palus kohtul läbi vaadata A N asi, kes vabastati poole karistuse pealt, temal jäi kandmata 5 aastat. A N isik on võrreldav Heigo Loogiga. Kinnipeetava vabastamisel saab kinnipeetavast maksumaksja ning ta ei tekita riigile ainult kulu. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarrikkumised ning tema riskid on madalad. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Vanglas kannab ta karistust teist korda. Kinnipeetav tunnistati Tallinna Linnakohtu 30. detsembri 2005 otsusega süüdi ja teda karistati KarS § 184 lg 21 p 1 järgi vangistusega üheksaks aastaks. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa (s.o viie aasta üheksa kuu ja nelja päeva) võrra ning liitkaristuseks mõisteti talle vangistus neljateistkümneks aastaks üheksaks kuuks ja neljaks päevaks. Tallinna Ringkonnakohtu 13. märtsi 2006 otsusega karistati kinnipeetavat KarS § 184 lg 21 p 1 järgi vangistusega kaheteistkümneks aastaks. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa (s.o viie aasta üheksa kuu ja nelja päeva) võrra ning liitkaristuseks mõisteti talle vangistus seitseteist aastat üheksa kuud ja neli päeva. Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kuriteo asjaolude kohaselt andes A N ja M V juhiseid ja korraldusi ning organiseerides ja kontrollides nimetatud isikute kuritegelikku tegevust suures koguses narkootilise aine vahetul käitlemisel, pani Heigo Loog-Eskla isikute grupis kaastäideviijana toime suures koguses narkootilise aine – 37,994 kg hašiši – ebaseadusliku omandamise, valdamise, edasiandmise ja veo. Heigo Loog-Eskla ja A N käitlesid suures koguses narkootilist ainet hašišit selle edasiandmise eesmärgil tasu eest, s.o. narkokaubanduse eesmärgil. Kriminaalasja raames leitud ja ära võetud hašiši kogus ületas ligikaudu 3800 korda suure koguse alampiiri. Nimetatud koguse hašiši hind Eestis illegaalses tänavamüügis oleks vähemalt 5,7 miljonit krooni. Sellest tulenevalt panid Heigo Loog-Eskla ja A N isikute grupis toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kohus on seisukohal, et kuriteo tehioludest tulenevalt ei saa karistuspoliitiliselt sellise kuriteo toimepannud kinnipeetava kergekäelist vabastamist aktsepteerida. Toimepandud kuritegu oli rahva tervise vastu suunatud I astme kuritegu. Kuriteo tehiolude kohaselt on isiku poolt käitletud hašiši koguse puhul tegemist märkimisväärselt suure kogusega. Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo tehiolusid, leiab kohus, et ei ole põhjendatud kinnipeetavat veel tingimisi ennetähtaega vabastada, isegi elektroonilise valve kohaldamisega. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et kinnipeetav mitte lihtsalt ei käitlenud suurt hašiši kogust edasiandmise eesmärgil, vaid ta pani kuriteo toime olles ise kuriteo toimepanemise hetkel tingimisi kriminaalkorras karistatud ja kriminaalhooldusele allutatud. Seega rikkus kinnipeetav katseaja tingimusi võimalikul raskeimal viisil – pannes toime uue kuriteo. Kinnipeetavale mõistetud liitkaristusest seitsmeteistkümnest aastat üheksast kuust ja neljast päevast on kinnipeetav ära kandnud veidi üle kümne aasta ja kahe kuu. Seega on kohus seisukohal, et käesolevaks aja ära kantud karistus ei ole proportsionaalne kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo raskusega. Kohus on seisukohal, et isiku vabastamine käesoleval juhul tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega on ennatlik. Käesoleval juhul on kinnipeetaval karistusaja lõpuni jäänud enam kui seitse aastat vangistust, mis omakorda tähendab, et kinnipeetava katseaeg kujuneks ebamõistlikult pikaks ning kohtul puudub veendumus arvestades isiku varasemat käitumist, et isik järgneva seitsme aasta jooksul kuritegude toimepanemisest hoiduda suudaks. Kohus tunnustab kinnipeetavat selle eest, et ta on vanglas käitunud õiguskuulekalt ning seetõttu puuduvad tal distsiplinaarkaristused. Siiski nõustub kohus prokuröriga, et sellest ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine on märgilise tähtsusega, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Nimetatud kinnipeetava elektroonilise valvega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed alused on käesolevas asjas täidetud – tal on olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele. Samas arvestades käesoleva
kinnipeetava isikut ning kuriteo toimepanemise asjaolusid, ei ole nimetatud kinnipeetava vabastamine õigustatud. Vabastamine ei ole põhjendatud vaid alusel, et formaalsed tingimused on täidetud. Lisaks märgib kohus, et käesoleva asja läbivaatamisel ei oma tähtsust asjaolu, et Heigo Loogiga koos süüdi tunnistatud A N on elektroonilise järelevalve alla vabanenud. Kohus hindab iga kinnipeetava puhul eraldi tema isikust tulenevaid asjaolusid ja tema poolt toimepandud kuriteo toimepanemise asjaolusid ning ei ole seotud samas süüteoasjas teiste kinnipeetavate vabastamise asjaoludega. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Anu Ammer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.