1-14-9752
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-14-9752 (13230108272)
Kohtukoosseis
Kohtunik Violetta Kõvask
Kohtuistungi sekretär
Sirje Luga
Kriminaalasi
F.H
süüdistuses
KarS
§
järgi
–
isikukood
XXX;
kokkuleppemenetluses. Ringkonnaprokurör
Ainar Koik
Süüdistatav
F.H
kodakondsus määratlemata; elukoht: XXX; emakeel: vene keel, valdab eesti keelt vabalt; haridus: 7 klassi; töökoht: puudub. Kriminaalkorras karistatud, viimati 14.10.2010.a Harju Maakohtu poolt KarS § § 199 lg 2 p 5, 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 6 kuud, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, mõistes karistuseks 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuse viibitud aeg karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks
1-14-9752 mõisteti 3 kuud ja 24 päeva. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja lg 3 jäeti vangistus tingimuslikult täitmisele pööramata kui F.H ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Harju Maakohtu 23.12.2010.a määrusega
katseaega
kuu
võrra.
Väärteokorras karistatud korduvalt (kehtivaid karistusi 13). KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 02.07.2013.a, vabastatud 03.07.2013.a. Alates 03.07.2013.a kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu, kehtivusega 03.07.2014.a. Kaitsja
Merike Allikmäe Juhindudes KrMS § 175; 179, 180 lg 3, 247; 248 lg 1 p 5, 311-313, 318, 319 kohus otsustas:
Tunnistada F.H KarS § 120 (alates 01.01.2015.a § 120 lg 1) järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 2 (kaks) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 02.07.2013.a – 03.07.2013.a, s.o 2 (kaks) päev. Ärakandmisele kuulub vangistus 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 74 lg 1 alusel mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
1-14-9752 Vastavalt KarS § 75 lg 1 kohustada F.H’ut täitma KarS § 75 lg 1 punktides 1-6 sätestatuid kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; ilmuma
kriminaalhooldaja
määratud
ajavahemike
järel
kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama
kriminaalhooldusametnikult
eelneva
loa
Eesti
territooriumilt
lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata F.H katseajaks Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel arvestada F.H’ule määratud 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, so 26.03.2015.a. KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete jälgimise kohustus F.H ’l algab, kohtulahendi jõustumisest. F.H suhtes pole tõkendit kohaldatud.
Menetluskulud F.H’lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riigituludesse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisitasu summas 255,00 eurot (kakssada viiskümmend viis eurot). KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 739,20 eurot (seitsesada kolmkümmend üheksa eurot ja kakskümmend eurosenti).
1-14-9752 KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585 eurot (viissada kaheksakümmend viis eurot). Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 131,60 eurot.
Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel).
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.
F.H ’t süüdistatakse selles, et tema 02.07.2013.a kella 12.30 paiku Tallinnas XXXasuva maja ehk kannatanu elukoha juures ähvardas kättemaksuks lahkumineku pärast oma
1-14-9752 endist elukaaslast XXXtapmisega, samuti tema maja põlema panemisega ehk olulises ulatuses vara rikkumise ja hävitamisega, millega tekitas kannatanus tõsise hirmutunde ja pani ta oma käitumisega elu, tervise ja vara (eluaseme) pärast muretsema. Selliseid F.H’u sõnu ja ütlemisi XXX aadressil, aga samuti F.H’u klaasistunud pilku ja väga närvilist käitumist samal ajal arvestades tajus XXX neid sõnu ja ütlemisi F.H’u varasema käitumise põhjal reaalselt temale ähvardavate ja ohustavatena ning kannatanul oli piisavalt alust karta nimetatud ähvarduste täideviimist, sest need olid esitatud koos sellise intensiivse käitumislaadiga, et olid kannatanu kui ähvarduste adressaadi jaoks sedavõrd veenvad, et ta pöördus viivitamatult politseisse (XXX kannatanuna ülekuulamine algas 02.07.2013.a juba kell 12.56). Samuti kinnitab selliste F.H ähvarduste tõsidust fakt, et peale F.H kahtlustatavana kinnipidamiselt vabanemist 03.07.2013.a pärastlõunal süüdati XXX elukohaks oleva XXX puumaja esimese korruse korteri aknaraam juba järgnenud ööl ehk ööl vastu 04.07.2013.a. Seega F.H pani toime oma tahtliku tegevusega XXX ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, mis on KarS § 120 järgi kvalifitseeritav kuritegu. 25.03.2015.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ainar Kolk, süüdistatav F.H
ja tema kaitsja Merike Allikmäe käesolevas kriminaalasjas
kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele taotleb prokurör kohtus süüdistatavale F.H ’ule KarS § 120 (alates 01.01.2015.a KarS § 120 lg 1) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüditunnistamist ning karistamist 2 (kahe) kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusest maha F.H’u kahtlustatavana kinnipidamise aeg 02.07.2013.a – 03.07.2013.a, s.o 2 päeva, mõistes lõplikuks karistuseks 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg 1, 3 mitte pöörata F.H karistust täielikult täitmisele, kui ta ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid. Vastavalt KarS § 75 lg 1 punktidele 1-6 on F.H käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1)
elama kohtu määratud alalises elukohas;
1-14-9752 2)
ilmuma
kriminaalhooldaja
määratud
ajavahemike
järel
kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)
alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4)
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5)
saama
kriminaalhooldusametnikult
eelneva
loa
elu-,
töö-
või
õppimiskoha vahetamiseks; 6)
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
25.03.2015.a toimunud kohtuistungil F.H kinnitas, et jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Menetluskulude tasumist palus maksimaalselt ajatada. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, palus seda kinnitada. Süüdistatava F.H ’u kaitsja Merike Allikmäe lisas, et karistuse näol ei ole tegemist lihtsa ja kerge karistusega, samas on kokkuleppe sõlmimisel arvestatud süüdistavata isiku ja süüga. Menetluskulud tuleks ajatada, kuivõrd süüdistataval hetkel töö puudub. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, olles veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud, kokkulepet sõlmides
on
süüdistatav
väljendanud
oma
tõelist
tahet,
kokkulepe
on
sõlmitud
kriminaalkohtumenetluse sätteid järgides. Seega tuleb F.H temale esitatud süüdistuses KarS § 120 (alates 01.01.2015.a § 120 lg 1) järgi süüdi tunnistada ja määrata talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt:
1-14-9752 KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riigituludesse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisitasu summas 255,00 eurot (kakssada viiskümmend viis eurot). KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 739,20 eurot (seitsesada kolmkümmend üheksa eurot ja kakskümmend eurosenti). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585 eurot (viissada kaheksakümmend viis eurot). Arvestades F.H varalist seisundit, tema resotsialiseerumisväljavaateid, kohus leiab, et menetluskulude tasumist tuleb ajatada, väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 131,60 eurot.
Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.